¹Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.

¹Bless Jehovah, O my soul! Jehovah my God, thou art very great; thou art clothed with majesty and splendour;

²Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.

²Covering thyself with light as with a garment, stretching out the heavens like a tent-curtain; --

³Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.

³Who layeth the beams of his upper chambers in the waters, who maketh clouds his chariot, who walketh upon the wings of the wind;

⁴Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.

⁴Who maketh his angels spirits; his ministers a flame of fire.

⁵Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.

⁵He laid the earth upon its foundations: it shall not be removed for ever.

⁶Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.

⁶Thou hadst covered it with the deep, as with a vesture; the waters stood above the mountains:

⁷Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.

⁷At thy rebuke they fled, at the voice of thy thunder they hasted away; --

⁸Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.

⁸The mountains rose, the valleys sank, unto the place which thou hadst founded for them; --

⁹Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.

⁹Thou hast set a bound which they may not pass over, that they turn not again to cover the earth.

¹⁰Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.

¹⁰He sendeth the springs into the valleys: they run among the mountains;

¹¹Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.

¹¹They give drink to every beast of the field; the wild asses quench their thirst.

¹²Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.

¹²The birds of heaven dwell by them; they give forth their voice from among the branches.

¹³Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.

¹³He watereth the mountains from his upper-chambers: the earth is satisfied with the fruit of thy works.

¹⁴Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest

¹⁴He maketh the grass to grow for the cattle, and herb for the service of man; bringing forth bread out of the earth,

¹⁵ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant.

¹⁵And wine which gladdeneth the heart of man; making [his] face shine with oil; and with bread he strengtheneth man's heart.

¹⁶Issanda puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,

¹⁶The trees of Jehovah are satisfied, the cedars of Lebanon, which he hath planted,

¹⁷kus linnud pesitsevad; toonekurgedel on majad küpresside otsas.

¹⁷Where the birds make their nests; [as for] the stork, the fir trees are her house.

¹⁸Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.

¹⁸The high mountains are for the wild goats; the cliffs, a refuge for the rock-badgers.

¹⁹Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut.

¹⁹He made the moon for seasons: the sun knoweth its going down.

²⁰Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja.

²⁰Thou makest darkness, and it is night, wherein all the beasts of the forest creep forth:

²¹Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.

²¹The young lions roar after the prey, and to seek their food from ùGod.

²²Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile.

²²The sun ariseth, they retreat, and lay them down in their dens.

²³Siis väljub inimene oma tööle ja oma tegemistele õhtuni.

²³Man goeth forth unto his work, and to his labour until the evening.

²⁴Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.

²⁴How manifold are thy works, O Jehovah! in wisdom hast thou made them all: the earth is full of thy riches.

²⁵Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;

²⁵Yonder is the great and wide sea: therein are moving things innumerable, living creatures small and great.

²⁶seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.

²⁶There go the ships; [there] that leviathan, which thou hast formed to play therein.

²⁷Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.

²⁷These all look unto thee, that thou mayest give their food in its season:

²⁸Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.

²⁸That thou givest unto them, they gather; thou openest thy hand, they are filled with good.

²⁹Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.

²⁹Thou hidest thy face, they are troubled; thou takest away their breath, they expire and return to their dust.

³⁰Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.

³⁰Thou sendest forth thy spirit, they are created, and thou renewest the face of the earth.

³¹Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,

³¹The glory of Jehovah will endure for ever; Jehovah will rejoice in his works.

³²tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.

³²He looketh on the earth, and it trembleth; he toucheth the mountains, and they smoke.

³³Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.

³³I will sing unto Jehovah as long as I live; I will sing psalms to my God while I have my being.

³⁴Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.

³⁴My meditation shall be pleasant unto him; I will rejoice in Jehovah.

³⁵Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja!

³⁵Sinners shall be consumed out of the earth, and the wicked shall be no more. Bless Jehovah, O my soul. Hallelujah!