¹Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.

¹{To the chief Musician. A Psalm of David: a Song.} Praise waiteth for thee in silence, O God, in Zion; and unto thee shall the vow be performed.

²Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.

²O thou that hearest prayer, unto thee shall all flesh come.

³Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.

³Iniquities have prevailed against me: our transgressions, thou wilt forgive them.

⁴Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.

⁴Blessed is he whom thou choosest and causest to approach: he shall dwell in thy courts. We shall be satisfied with the goodness of thy house, of thy holy temple.

⁵Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.

⁵By terrible things in righteousness wilt thou answer us, O God of our salvation, thou confidence of all the ends of the earth, and of the distant regions of the sea. ...

⁶Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,

⁶Who by his strength established the mountains, being girded with power;

⁷kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,

⁷Who stilleth the raging of the seas, the raging of their waves, and the tumult of the peoples.

⁸kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,

⁸And they that dwell in the uttermost parts are afraid at thy tokens; thou makest the outgoings of the morning and evening to rejoice.

⁹nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.

⁹Thou hast visited the earth, thou hast watered it; thou greatly enrichest it: the river of God is full of water; thou providest their corn, when thou hast so prepared it:

¹⁰Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,

¹⁰Thou dost satiate its furrows, thou smoothest its clods, thou makest it soft with showers; thou blessest the springing thereof.

¹¹kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.

¹¹Thou crownest the year with thy goodness, and thy paths drop fatness:

¹²Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.

¹²They drop upon the pastures of the wilderness, and the hills are girded with gladness.

¹³Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega,

¹³The meadows are clothed with flocks, and the valleys are covered over with corn; they shout for joy, yea, they sing.

¹⁴nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.