1Ja Eliihu jätkas ning ütles:
1Elihu reprit et dit:
2'Kuulge mu sõnu, te targad, ja pöörake oma kõrv minu poole, te teadjad!
2Sages, écoutez mes discours! Vous qui êtes intelligents, prêtez-moi l'oreille!
3Sest kõrv katsub sõnad läbi ja suulagi maitseb rooga.
3Car l'oreille discerne les paroles, Comme le palais savoure les aliments.
4Valigem endile, mis on õige, tunnetagem isekeskis, mis on hea!
4Choisissons ce qui est juste, Voyons entre nous ce qui est bon.
5Sest Iiob on öelnud: 'Ma olen õige, aga Jumal on võtnud minult õiguse.
5Job dit: Je suis innocent, Et Dieu me refuse justice;
6Kuigi mul on õigus, peetakse mind valetajaks. Mul on parandamatu haav, kuigi ma pole üle astunud.'
6J'ai raison, et je passe pour menteur; Ma plaie est douloureuse, et je suis sans péché.
7Kas on Iiobi sarnast meest, kes pilget joob nagu vett,
7Y a-t-il un homme semblable à Job, Buvant la raillerie comme l'eau,
8kes läheb ülekohtutegijate kilda ja käib koos õelate inimestega?
8Marchant en société de ceux qui font le mal, Cheminant de pair avec les impies?
9Sest tema ütleb: 'Ei ole inimesel sellest kasu, et tal on sõprus Jumalaga!'
9Car il a dit: Il est inutile à l'homme De mettre son plaisir en Dieu.
10Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind: kaugel on Jumalast õelus ja Kõigevägevamast ülekohtutegu.
10Ecoutez-moi donc, hommes de sens! Loin de Dieu l'injustice, Loin du Tout-Puissant l'iniquité!
11Sest inimese tegu mööda tasub ta temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse.
11Il rend à l'homme selon ses oeuvres, Il rétribue chacun selon ses voies.
12Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut ja Kõigevägevam ei vääna õigust.
12Non certes, Dieu ne commet pas l'iniquité; Le Tout-Puissant ne viole pas la justice.
13Kes on temale usaldanud maa? Ja kes on loonud kogu maailma?
13Qui l'a chargé de gouverner la terre? Qui a confié l'univers à ses soins?
14Kui ta iseenesesse tõmbuks, oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks,
14S'il ne pensait qu'à lui-même, S'il retirait à lui son esprit et son souffle,
15siis heidaks kõik liha üheskoos hinge ja inimene saaks jälle põrmuks.
15Toute chair périrait soudain, Et l'homme rentrerait dans la poussière.
16Kui sul nüüd on arukust, siis kuule seda, võta kõrvu mu sõnade kõla!
16Si tu as de l'intelligence, écoute ceci, Prête l'oreille au son de mes paroles!
17Kas siis tõesti peaks valitsema õiguse vihkaja? Või tahad sa süüdi mõista õiget ja võimast,
17Un ennemi de la justice régnerait-il? Et condamneras-tu le juste, le puissant,
18kes ütleb kuningale: 'Kõlvatu!', vürstidele: 'Õel!',
18Qui proclame la méchanceté des rois Et l'iniquité des princes,
19kes ei pea lugu vürstidest ega eelista suursugust viletsale, sest et need kõik on tema kätetöö?
19Qui n'a point égard à l'apparence des grands Et ne distingue pas le riche du pauvre, Parce que tous sont l'ouvrage de ses mains?
20Nad surevad äkitselt keset ööd: inimesed vaaruvad ja lähevad, ja ilma käetagi võetakse ära vägev.
20En un instant, ils perdent la vie; Au milieu de la nuit, un peuple chancelle et périt; Le puissant disparaît, sans la main d'aucun homme.
21Sest tema silmad on igaühe teede peal ja ta näeb kõiki tema samme.
21Car Dieu voit la conduite de tous, Il a les regards sur les pas de chacun.
22Ei ole pimedust ega varjulist paika, kuhu ülekohtutegijad saaksid peitu pugeda.
22Il n'y a ni ténèbres ni ombre de la mort, Où puissent se cacher ceux qui commettent l'iniquité.
23Sest tema ei anna inimesele aega Jumala juurde kohtusse minekuks:
23Dieu n'a pas besoin d'observer longtemps, Pour qu'un homme entre en jugement avec lui;
24ta peksab vägevad üle kuulamata puruks ja paneb teised nende asemele.
24Il brise les grands sans information, Et il met d'autres à leur place;
25Sellepärast, et ta nende tegusid tunneb, hävitab ta nad öösel ja nad purustatakse.
25Car il connaît leurs oeuvres. Il les renverse de nuit, et ils sont écrasés;
26Ta peksab neid nagu kurjategijaid paigas, kus on nägijaid,
26Il les frappe comme des impies, A la face de tous les regards.
27sellepärast et nad taganesid tema järelt ega hoolinud ühestki tema teest.
27En se détournant de lui, En abandonnant toutes ses voies,
28Nende pärast tõusis viletsate hädakisa tema ette, ja tema kuulis vaeste appihüüdeid.
28Ils ont fait monter à Dieu le cri du pauvre, Ils l'ont rendu attentif aux cris des malheureux.
29Kui ta on vait, kes võiks teda süüdistada? Ja kui ta oma palge peidab, kes saaks teda näha? Niihästi rahva kui inimese üle
29S'il donne le repos, qui répandra le trouble? S'il cache sa face, qui pourra le voir? Il traite à l'égal soit une nation, soit un homme,
30paneb ta kuningaks jumalavallatu inimese rahva võrgutajate seast.
30Afin que l'impie ne domine plus, Et qu'il ne soit plus un piège pour le peuple.
31Kui keegi ütleb Jumalale: 'Ma olen eksinud, ma ei tee enam kurja;
31Car a-t-il jamais dit à Dieu: J'ai été châtié, je ne pécherai plus;
32mida ma ei mõista, seda õpeta sina mulle, ja kui olen ülekohut teinud, siis ma seda enam ei tee!',
32Montre-moi ce que je ne vois pas; Si j'ai commis des injustices, je n'en commettrai plus?
33kas ta siis sinu arust peaks kätte maksma, sellepärast et sina ei ole sellega rahul? Kuid sina pead otsustama, mitte mina, seepärast räägi, mida sa tead!
33Est-ce d'après toi que Dieu rendra la justice? C'est toi qui rejettes, qui choisis, mais non pas moi; Ce que tu sais, dis-le donc!
34Mõistlikud inimesed ütlevad mulle, samuti tark mees, kes mind kuuleb:
34Les hommes de sens seront de mon avis, Le sage qui m'écoute pensera comme moi.
35'Iiob räägib mõistmatult ja tema sõnad pole targad.'
35Job parle sans intelligence, Et ses discours manquent de raison.
36Ah, peaks ometi Iiob pandama lõpuni proovile, kuna ta on vastanud nurjatul viisil!
36Qu'il continue donc à être éprouvé, Puisqu'il répond comme font les méchants!
37Sest ta lisab oma patule üleastumise, peksab meie keskel keelt ja räägib palju Jumala vastu.'
37Car il ajoute à ses fautes de nouveaux péchés; Il bat des mains au milieu de nous, Il multiplie ses paroles contre Dieu.