Estonian

French 1910

Job

38

1Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:
1L'Eternel répondit à Job du milieu de la tempête et dit:
2'Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
2Qui est celui qui obscurcit mes desseins Par des discours sans intelligence?
3Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
3Ceins tes reins comme un vaillant homme; Je t'interrogerai, et tu m'instruiras.
4Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
4Où étais-tu quand je fondais la terre? Dis-le, si tu as de l'intelligence.
5Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
5Qui en a fixé les dimensions, le sais-tu? Ou qui a étendu sur elle le cordeau?
6Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
6Sur quoi ses bases sont-elles appuyées? Ou qui en a posé la pierre angulaire,
7kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
7Alors que les étoiles du matin éclataient en chants d'allégresse, Et que tous les fils de Dieu poussaient des cris de joie?
8Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli,
8Qui a fermé la mer avec des portes, Quand elle s'élança du sein maternel;
9kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
9Quand je fis de la nuée son vêtement, Et de l'obscurité ses langes;
10kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
10Quand je lui imposai ma loi, Et que je lui mis des barrières et des portes;
11ning ütlesin: 'Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!'?
11Quand je dis: Tu viendras jusqu'ici, tu n'iras pas au delà; Ici s'arrêtera l'orgueil de tes flots?
12Kas sa oled kunagi oma elupäevil andnud hommikule käsu, määranud koidule tema paiga,
12Depuis que tu existes, as-tu commandé au matin? As-tu montré sa place à l'aurore,
13et ta haaraks kinni maa äärtest ja puistaks õelad sealt välja,
13Pour qu'elle saisisse les extrémités de la terre, Et que les méchants en soient secoués;
14et see muutuks nagu savi pitsati all ja jääks seisma otsekui riie,
14Pour que la terre se transforme comme l'argile qui reçoit une empreinte, Et qu'elle soit parée comme d'un vêtement;
15et õelailt võetaks nende valgus ja tõstetud käsivars murtaks?
15Pour que les méchants soient privés de leur lumière, Et que le bras qui se lève soit brisé?
16Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?
16As-tu pénétré jusqu'aux sources de la mer? T'es-tu promené dans les profondeurs de l'abîme?
17Ons sulle ilmutatud surma väravaid, või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
17Les portes de la mort t'ont-elles été ouvertes? As-tu vu les portes de l'ombre de la mort?
18Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!
18As-tu embrassé du regard l'étendue de la terre? Parle, si tu sais toutes ces choses.
19Kus on tee valguse asukohta ja kus on pimeduse paik,
19Où est le chemin qui conduit au séjour de la lumière? Et les ténèbres, où ont-elles leur demeure?
20et sa võiksid teda viia ta piiridesse ja märkaksid teeradu tema koju?
20Peux-tu les saisir à leur limite, Et connaître les sentiers de leur habitation?
21Sa tead seda, sest olid ju siis juba sündinud ja su päevade arv on suur.
21Tu le sais, car alors tu étais né, Et le nombre de tes jours est grand!
22Kas sa oled käinud lumeaitade juures ja näinud raheaitu,
22Es-tu parvenu jusqu'aux amas de neige? As-tu vu les dépôts de grêle,
23mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?
23Que je tiens en réserve pour les temps de détresse, Pour les jours de guerre et de bataille?
24Kus on tee sinna, kus valgus jaguneb, kust idatuul levib üle maa?
24Par quel chemin la lumière se divise-t-elle, Et le vent d'orient se répand-il sur la terre?
25Kes on lõhestanud vihmavalingule vao ja kõuepilvele tee,
25Qui a ouvert un passage à la pluie, Et tracé la route de l'éclair et du tonnerre,
26et see võiks sadada asustamata maale, kõrbe, kus ei ole inimest,
26Pour que la pluie tombe sur une terre sans habitants, Sur un désert où il n'y a point d'hommes;
27laastatu ja lageda küllastuseks, et lasta tärgata noort rohtu?
27Pour qu'elle abreuve les lieux solitaires et arides, Et qu'elle fasse germer et sortir l'herbe?
28Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad?
28La pluie a-t-elle un père? Qui fait naître les gouttes de la rosée?
29Kelle üsast on välja tulnud jää ja kes on sünnitanud taeva halla,
29Du sein de qui sort la glace, Et qui enfante le frimas du ciel,
30kui veed tarduvad otsekui kiviks ja sügavuse pinnad tõmbuvad kokku?
30Pour que les eaux se cachent comme une pierre, Et que la surface de l'abîme soit enchaînée?
31Kas sa suudad siduda Sõelatähtede tõrksust või valla päästa Vardatähtede köidikuid?
31Noues-tu les liens des Pléiades, Ou détaches-tu les cordages de l'Orion?
32Kas sa võid Vihmatähti välja saata õigel ajal ja juhatada Vankritähtede kogumit?
32Fais-tu paraître en leur temps les signes du zodiaque, Et conduis-tu la Grande Ourse avec ses petits?
33Kas sa tunned taeva seadusi? Või kehtestad sina maa peal tema kirja?
33Connais-tu les lois du ciel? Règles-tu son pouvoir sur la terre?
34Kas sa suudad tõsta oma häält pilvedeni, et veevoolus sind kataks?
34Elèves-tu la voix jusqu'aux nuées, Pour appeler à toi des torrents d'eaux?
35Ons sul võimalik saata välke, et need läheksid ja ütleksid sulle: 'Vaata, siin me oleme'?
35Lances-tu les éclairs? Partent-ils? Te disent-ils: Nous voici?
36Kes on teinud iibise targaks või kes on andnud kukele mõistuse?
36Qui a mis la sagesse dans le coeur, Ou qui a donné l'intelligence à l'esprit?
37Kellel oleks osavust lugeda pilvi? Või kes võiks kummutada taevalähkreid,
37Qui peut avec sagesse compter les nuages, Et verser les outres des cieux,
38kui muld on kokku vajunud känkraks ja kamakad on takerdunud üksteise külge?
38Pour que la poussière se mette à ruisseler, Et que les mottes de terre se collent ensemble?
39Kas sina ajad lõvidele saaki ja täidad noorte lõvide isu,
39Chasses-tu la proie pour la lionne, Et apaises-tu la faim des lionceaux,
40kui need kükitavad pesades, lebavad varitsedes tihnikus?
40Quand ils sont couchés dans leur tanière, Quand ils sont en embuscade dans leur repaire?
41Kes valmistab kaarnale roa, kui ta pojad karjuvad Jumala poole, toiduta ümber hulkudes?
41Qui prépare au corbeau sa pâture, Quand ses petits crient vers Dieu, Quand ils sont errants et affamés?