¹Siis rääkis Iiob ja ütles:

¹Ayub menjawab, "Dengarkan apa yang akan kukatakan; hanya itu yang kuminta sebagai penghiburan.

²'Kuulge ometi mu sõnu ja see olgu mulle troostiks!

²(21:1)

³Olge minuga kannatlikud, siis ma räägin, ja kui olen rääkinud, võite irvitada!

³Izinkanlah aku ganti bicara, setelah itu boleh lagi kamu menghina!

⁴Kas ma kaeban inimese peale? Ja miks ei peakski mu vaim muutuma kannatamatuks?

⁴Bukan dengan manusia aku bertengkar, jadi tak mengapalah jika aku kurang sabar.

⁵Vaadake minu poole, siis te ehmute ja panete käe suu peale.

⁵Pandanglah aku, maka kamu akan tercengang, kamu terpaku dan mulutmu bungkam.

⁶Sest kui ma sellele mõtlen, siis ma jahmun ja värin haarab mu ihu.

⁶Jika kupikirkan keadaanku ini gemetarlah aku karena ngeri.

⁷Miks jäävad õelad elama, saavad vanaks, võtavad isegi jõudu juurde?

⁷Mengapa orang jahat diberi umur panjang oleh Allah, dan harta mereka terus bertambah?

⁸Nende sugu seisab kindlana nendega nende ees ja nende järglased on nende silma all.

⁸Mereka hidup cukup lama sehingga melihat anak cucu mereka menjadi dewasa.

⁹Nende kojad on säästetud hirmust ja Jumala vitsa pole nende peal.

⁹Rumah tangga mereka aman sentosa; Allah tidak mendatangkan bencana atas mereka.

¹⁰Nende sõnn kargab, ja mitte asjata, nende lehmad poegivad loodet heitmata.

¹⁰Ternak mereka berkembang biak, dan tanpa kesulitan, beranak.

¹¹Nad lasevad oma lapsukesi joosta nagu lambaid ja nende noorukid tantsivad.

¹¹Anak-anak orang jahat berlompatan dengan gembira, seperti domba muda yang bersukaria.

¹²Nad laulavad trummi ja kandle saatel ning tunnevad rõõmu vilepilli häälest.

¹²Diiringi bunyi rebana, seruling dan kecapi, mereka ramai bernyanyi dan menari-nari.

¹³Nad veedavad oma päevi õnnes ja lähevad rahus alla surmavalda.

¹³Hari-harinya dihabiskan dalam kebahagiaan, dan mereka meninggal penuh kedamaian.

¹⁴Nad ütlevad Jumalale: 'Tagane meist, sest sinu teede tundmiseks pole meil lusti!

¹⁴Padahal mereka telah berkata kepada Allah, "Jauhilah kami dan pergilah! Kami tak peduli dan tak ingin mengerti maksud dan kehendak-Mu bagi hidup kami."

¹⁵Kes on Kõigevägevam, et peaksime teda teenima? Ja mis kasu meil on, kui me ta poole palvetame?'

¹⁵Pikir mereka, "Melayani Allah tak ada gunanya, dan berdoa kepada-Nya tiada manfaatnya.

¹⁶Vaata, eks ole nende õnn nende endi käes, õelate nõu minust kaugel?

¹⁶Bukankah karena kekuatan kita saja, tercapailah segala maksud dan tujuan kita?" Akan tetapi aku sama sekali tidak setuju dengan jalan pikiran dan pendapat begitu.

¹⁷Kui sageli siis kustub õelate lamp ja tabab neid õnnetus? Kui sageli ta jagab oma vihas hukatust,

¹⁷Pernahkah pelita orang jahat dipadamkan, dan mereka ditimpa bencana dan kemalangan? Pernahkah Allah marah kepada mereka, sehingga mereka dihukum-Nya?

¹⁸et nad oleksid nagu õled tuules, otsekui aganad, mida tuulekeeris hajutab?

¹⁸Pernahkah mereka seperti jerami dan debu yang ditiup oleh badai dan oleh angin lalu?

¹⁹Jumal talletavat õela süü tema laste jaoks. Ta tasugu temale enesele, nõnda et ta tunneb!

¹⁹Kamu berkata, "Anak dihukum Allah karena dosa ayahnya." Tapi kataku: Orang berdosa itulah yang harus dihukum Allah, agar mereka sadar bahwa karena dosa mereka, maka Allah mengirimkan hukuman-Nya.

²⁰Nähku ta oma silmad tema langust ja ta ise joogu Kõigevägevama viha!

²⁰Biarlah orang berdosa menanggung dosanya sendiri, biarlah dirasakannya murka Allah Yang Mahatinggi.

²¹Tõesti, ei ole siis rõõmu ta kojal pärast teda, kui ta kuude arv on napiks mõõdetud.

²¹Jika manusia habis masanya di dunia, masih pedulikah ia entah keluarganya bahagia?

²²Aga kas võiks Jumalale tarkust õpetada, temale, kes taevalistelegi kohut mõistab?

²²Dapatkah manusia mengajar Allah, sedangkan Allah sendiri yang menghakimi makhluk di surga?

²³Üks sureb oma täies elujõus, kõigiti rahulikult ja muretult,

²³Ada orang yang sehat selama hidupnya; ia meninggal dengan puas dan lega. Matinya tenang dengan rasa bahagia, sedang tubuhnya masih penuh tenaga.

²⁴reied lihavad ja kondid täis üdi.

²⁴(21:23)

²⁵Teine sureb kibestunud hingega, õnne maitsta saamata.

²⁵Tapi ada pula yang mati penuh kepahitan, tanpa pernah mengenyam kebahagiaan.

²⁶Nad magavad üheskoos põrmus ja ussikesed katavad neid.

²⁶Namun di kuburan, mereka sama-sama terbaring; dikerumuni oleh ulat dan cacing.

²⁷Vaata, ma tean teie mõtteid ja riukaid, mis te minu vastu sepitsete.

²⁷Memang aku tahu apa yang kamu pikirkan dan segala kejahatan yang kamu rancangkan.

²⁸Sest te küsite: 'Kus on siis nüüd see võimumehe koda? Ja kus on telk, milles õelad elasid?'

²⁸Tanyamu, "Di mana rumah penguasa yang melakukan perbuatan durhaka?"

²⁹Kas te ei ole küsinud teekäijailt ega ole tähele pannud nende märguandeid,

²⁹Belumkah kamu menanyai orang yang banyak bepergian? Tidak percayakah kamu berita yang mereka laporkan?

³⁰et kurjale antakse armu õnnetusepäeval ja ta päästetakse vihapäeval?

³⁰Kata mereka, "Pada hari Allah memberi hukuman, para penjahat akan diselamatkan."

³¹Kes kuulutaks temale näkku ta käitumist ja kes tasuks temale, mis ta on teinud?

³¹Tak ada yang menggugat kelakuannya; tak ada yang membalas kejahatannya.

³²Ja kui ta hauda viiakse, siis hoolitsetakse isegi ta kääpa eest.

³²Ia dibawa ke kuburan, dan dimasukkan ke dalam liang lahat; makamnya dijaga dan dirawat.

³³Oru kivipangadki on temale magusad. Tema järele lähevad kõik inimesed, ja enne teda läinuid on arvutult.

³³Ribuan orang berjalan mengiringi jenazahnya; dengan lembut tanah pun menimbuninya.

³⁴Kuidas te siis mulle toote nõnda tühist troosti? Ja teie vastused - neist jääb järele ainult vale.'

³⁴Jadi, penghiburanmu itu kosong dan segala jawabanmu bohong!"