¹Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:

¹Ayub melanjutkan uraiannya, katanya,

²'Kes annaks mulle tagasi endised kuud, need päevad, mil Jumal mind hoidis,

²"Kiranya hidupku dapat lagi seperti dahulu, waktu Allah melindungi aku.

³kui oma lampi mu pea kohal laskis paista tema, kelle valgusega ma käisin pimeduses,

³Aku selalu diberi-Nya pertolongan, diterangi-Nya waktu berjalan dalam kegelapan.

⁴et ma võiksin olla nagu oma nooruspäevil, mil Jumala osadus oli mu telgi peal,

⁴Itulah hari-hari kejayaanku, ketika keakraban Allah menaungi rumahku.

⁵kui Kõigevägevam oli alles mu juures ja mu lapsed viibisid mu ümber,

⁵Waktu itu, Yang Mahakuasa masih mendampingi aku, dan anak-anakku ada di sekelilingku.

⁶kui mu sammud ujusid piimas ja kalju laskis mulle voolata õliojasid?

⁶Ternakku menghasilkan banyak sekali susu. Banyak minyak dihasilkan oleh pohon-pohon zaitunku, meskipun ditanam di tanah berbatu.

⁷Kui ma siis läksin linna värava juurde, kui ma seadsin oma istme turu peale,

⁷Jika para tua-tua kota duduk bersama, dan kuambil tempatku di antara mereka,

⁸siis mind nähes pugesid noored mehed peitu ja elatanud tõusid üles ning jäid seisma,

⁸minggirlah orang-orang muda, segera setelah aku dilihat mereka. Juga orang-orang tua bangkit dengan khidmat; untuk memberi hormat.

⁹pealikud lakkasid kõnelemast ja panid käe suu peale,

⁹Bahkan para pembesar berhenti berkata-kata,

¹⁰vürstide hääl vaikis ja nende keel kleepus suulakke.

¹⁰dan orang penting pun tidak berbicara.

¹¹Tõesti, kelle kõrv mind kuulis, see kiitis mind õnnelikuks, ja kelle silm mind nägi, see tunnistas minu kasuks,

¹¹Siapa pun kagum jika mendengar tentang aku; siapa yang melihat aku, memuji jasaku.

¹²sest ma päästsin viletsa, kes appi hüüdis, ja vaeslapse, kellel ei olnud aitajat.

¹²Sebab, kutolong orang miskin yang minta bantuan; kusokong yatim piatu yang tak punya penunjang.

¹³Mulle sai osaks hukkuja õnnistus ja ma panin hõiskama lese südame.

¹³Aku dipuji oleh orang yang sangat kesusahan, kutolong para janda sehingga mereka tentram.

¹⁴Ma riietusin õiglusesse, ja mu õigus ehtis mind nagu kuub ja kübar.

¹⁴Tindakanku jujur tanpa cela; kutegakkan keadilan senantiasa.

¹⁵Ma olin pimedale silmadeks ja jalutule jalgadeks.

¹⁵Bagi orang buta, aku menjadi mata; bagi orang lumpuh, aku adalah kakinya.

¹⁶Ma olin vaestele isaks ja ma uurisin isegi tundmatu tüliasja.

¹⁶Bagi orang miskin, aku menjadi ayah; bagi orang asing, aku menjadi pembela.

¹⁷Ma purustasin ülekohtutegija lõualuud ja tõmbasin saagi ta hammaste vahelt.

¹⁷Tapi kuasa orang kejam, kupatahkan, dan kurban mereka kuselamatkan.

¹⁸Seepärast ma mõtlesin: 'Küllap ma heidan hinge oma pesas ja mu päevade hulk on nagu liiv.

¹⁸Harapanku ialah mencapai umur yang tinggi, dan mati dengan tenang di rumahku sendiri.

¹⁹Mu juur jääb avatuks veele ja mu okste peal on öösiti kaste.

¹⁹Aku seperti pohon yang subur tumbuhnya, akarnya cukup air dan embun membasahi dahannya.

²⁰Mu au on alati uus ja amb mu käes on ikka laskevalmis.'

²⁰Aku selalu dipuji semua orang, dan tak pernah kekuatanku berkurang.

²¹Nad kuulasid mind ja ootasid, ning vaikisid, kui ma nõu andsin.

²¹Orang-orang diam, jika aku memberi nasihat; segala perkataanku mereka dengarkan dengan cermat.

²²Pärast mu kõnet nad ei rääkinud enam, sest mu sõnad otse voolasid nende peale.

²²Sehabis aku bicara, tak ada lagi yang perlu ditambahkan; perkataan meresap seperti tetesan air hujan.

²³Nad ootasid mind nagu vihma ja ajasid suud ammuli otsekui hilisvihma pärast.

²³Semua orang menyambut kata-kataku dengan gembira, seperti petani menyambut hujan di musim bunga.

²⁴Ma naeratasin neile, kui neil puudus usk, ja nad ei tumestanud mu lahket nägu.

²⁴Kutersenyum kepada mereka ketika mereka putus asa; air mukaku yang bahagia menambah semangat mereka.

²⁵Mina valisin neile tee ja istusin ise esikohal, elasin nagu kuningas väehulga keskel, otsekui leinajate trööstija.

²⁵Akulah yang memegang pimpinan, dan mengambil segala keputusan. Kupimpin mereka seperti raja di tengah pasukannya, dan kuhibur mereka dalam kesedihannya.