¹Eks ole inimesel maa peal võitlemist ja tema päevad nagu palgalise päevad?

¹Manusia itu seperti dipaksa berjuang; hidupnya berat seperti hidup seorang upahan;

²Otsekui sulane, kes igatseb varju, ja nagu palgaline, kes ootab oma tasu,

²seperti budak yang merindukan naungan; seperti buruh yang menantikan imbalan.

³nõnda sain ma enesele pärisosaks piinakuud ja mulle määrati vaevaööd.

³Bulan demi bulan hidupku tanpa tujuan; malam demi malam hatiku penuh kesedihan.

⁴Kui ma magama heidan, siis ma mõtlen: 'Millal võin tõusta?' ja kui olen üles tõusnud, siis: 'Millal tuleb õhtu?' Ma olen koiduni täis rahutust.

⁴Bila aku pergi tidur, malam merentang panjang; kurindukan fajar, tak dapat kuberbaring tenang.

⁵Mu ihu on kaetud ussikeste ja mullakamaraga, mu nahk on kärnas ja kurtunud.

⁵Tubuhku penuh cacing dan kerak darah; kulitku luka dan mengeluarkan nanah.

⁶Mu päevad on kärmemad kui süstik ja lõpevad lootuseta.

⁶Hidupku yang tanpa harap itu melaju menuju akhirnya, lebih laju daripada penenun menjalankan sekocinya.

⁷Pea meeles, et mu elu on otsekui tuuleiil, ei saa mu silm enam õnne näha.

⁷Ingatlah, ya Allah, hidupku hanya hembusan napas; kebahagiaanku hilang, tak meninggalkan bekas.

⁸Enam ei näe mind silm, mis mind praegu vaatab, su silmad otsivad mind, aga mind ei ole enam.

⁸Kini Engkau melihat aku--tetapi itu tidak lama. Jika nanti aku Kaucari, maka sudah tiada.

⁹Pilv kaob ja läheb ära: nõnda ei tõuse ka see, kes läheb alla surmavalda.

⁹Seperti awan yang meredup lalu menghilang, manusia pun mati, tak akan kembali pulang. Semua orang yang pernah mengenal dia, lupa kepadanya dan tak lagi mengingatnya.

¹⁰Ta ei tule enam tagasi oma kotta ja tema ase ei tunne teda enam.

¹⁰(7:9)

¹¹Seepärast ei taha minagi keelata oma suud: ma räägin oma vaimu ahastuses, kaeblen oma hinge kibeduses.

¹¹Sebab itu aku tak dapat tinggal diam! Rasa pedih dan pahitku tak dapat kupendam. Aku harus membuka mulutku, dan mencurahkan isi hatiku.

¹²Kas ma olen meri või meremadu, et sa paned mu üle valve?

¹²Mengapa aku ini terus Kauawasi dan Kaujaga? Apakah aku ini naga laut yang berbahaya?

¹³Kui ma mõtlen: 'Mu voodi peab mind trööstima, mu magamisase mu kaebust kandma',

¹³Aku berbaring dan mencoba melepaskan lelah; aku mencari keringanan bagi hatiku yang gundah.

¹⁴siis sa kohutad mind unenägudes ja teed mulle hirmu nägemustega,

¹⁴Tetapi Kautakuti aku dengan impian; Kaudatangkan mimpi buruk dan khayalan.

¹⁵nõnda et mu hing peab paremaks lämbumist, pigem surm kui need mu kondid!

¹⁵Sehingga aku lebih suka dicekik lalu mati daripada hidup dalam tubuh penuh derita ini.

¹⁶Küllalt! Ma ei taha elada igavesti! Jäta mind! Mu päevad ongi ju ainult õhk.

¹⁶Aku lelah dan jemu hidup; aku ingin mati! Biarkan aku, sebab hidupku tidak berarti.

¹⁷Mis on inimene, et sa pead teda suureks ja et sa paned teda tähele,

¹⁷Mengapa manusia begitu penting bagi-Mu? Mengapa tindakannya Kauperhatikan selalu?

¹⁸vaatad ta järele igal hommikul ja katsud teda läbi igal hetkel?

¹⁸Kauselidiki dia setiap pagi, dan setiap saat dia Kauuji.

¹⁹Kas sa ei pööragi oma pilku ära mu pealt ega jäta mind süljeneelamise ajakski?

¹⁹Kapankah Engkau berpaling daripadaku, sehingga sempat aku menelan ludahku?

²⁰Kui ma ka olen pattu teinud, mida ma siis sellega teen sinule, sa inimese valvur? Miks panid minu enesele märklauaks ja miks olen saanud sulle koormaks?

²⁰Hai Penjagaku, rugikah Engkau karena dosaku? Mengapa Kaupakai aku sebagai sasaran panah-Mu? Begitu beratkah aku membebani diri-Mu?

²¹Miks sa ei anna andeks mu üleastumist ega võta ära mu süüd? Sest nüüd ma lähen mulda magama ja kui sa mind otsid, siis ei ole mind enam.'

²¹Tidak dapatkah Engkau mengampuni dosaku? Tidak mungkinkah Engkau menghapuskan salahku? Sebentar lagi aku terbaring dalam kuburan, dan bila Kaucari aku, tak akan Kaudapatkan."