¹Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:

¹Lalu berkatalah Bildad, "Berapa lama lagi kaubicara begitu? Kata-katamu seperti angin yang menderu.

²'Kui kaua sa tahad seda kuulutada, kui kaua on sõnad su suust nagu tugev tuul?

²(8:1)

³Kas Jumal peaks väänama õigust või Kõigevägevam väänama õiglust?

³Allah tidak pernah membengkokkan keadilan; tidak pernah gagal menegakkan kebenaran.

⁴Kui su lapsed pattu tegid tema vastu, siis ta andis nad nende üleastumise võimusesse.

⁴Mungkin anak-anakmu berdosa terhadap Dia, maka sepantasnyalah mereka dihukum oleh-Nya.

⁵Kui sa otsid Jumalat ja anud Kõigevägevamat,

⁵Tetapi jika kepada-Nya engkau bernaung, meminta belas kasihan dan memohon ampun,

⁶kui sa oled aus ja otsekohene, siis ta ärkab nüüd sinu pärast ja taastab su eluaseme, nagu see peab olema.

⁶jika hatimu jujur, tanpa cela, Allah akan menolongmu dengan segera; dan sebagai imbalan, rumah tanggamu akan dipulihkan.

⁷Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõpuks väga suureks.

⁷Kekayaanmu yang hilang itu tidak berarti dibandingkan dengan apa yang kaudapat nanti.

⁸Aga küsi ometi eelmiselt põlvelt ja pane tähele, mida nende isad on uurinud.

⁸Orang arif di zaman dahulu hendaknya kauperhatikan, dan kaurenungkan pengalaman para nenek moyang.

⁹Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari.

⁹Hidup kita pendek, kita tak tahu apa-apa; hari-hari kita seperti bayangan belaka.

¹⁰Eks nad õpeta sind ja räägi sulle ja too oma südamest sõnu esile?

¹⁰Dengarkan perkataan orang arif itu dahulu, mereka memberi pelajaran ini kepadamu,

¹¹Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta?

¹¹'Di tempat berair saja tumbuh gelagah; pandan hanya terdapat di tanah bencah.

¹²Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi.

¹²Jika airnya kering, gelagah itu merana, lebih cepat daripada tumbuhan lainnya. Padahal masih segar dan belum saatnya, ia dipotong dan diambil manfaatnya.

¹³Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala, ja jumalatu inimese lootus kaob.

¹³Begitulah orang yang tidak bertuhan. Ia lupa pada Allah, maka hilanglah harapan.

¹⁴Ta usk on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk.

¹⁴Seutas benang yang lembut menjadi andalannya; sarang laba-laba menjadi kepercayaannya.

¹⁵Ta toetub oma kojale, aga see ei pea vastu, ta haarab sellest kinni, aga see ei jää püsti.

¹⁵Kuatkah sarang itu jika dijadikan sandaran? Tahankah benang itu jika dijadikan pegangan?'

¹⁶Ta haljendab päikese paistel ja tema võsud levivad üle ta aia.

¹⁶Seperti ilalang, segarlah orang yang tidak bertuhan; jika disinari surya, ia tumbuh subur dan memenuhi taman.

¹⁷Ta juured on põimunud kivikangrusse, ta näeb kivide koda.

¹⁷Akarnya membelit batu-batu di tanah; melilit kuat, ia tak mudah goyah.

¹⁸Aga kui Jumal hävitab tema ta asemelt, siis ta salgab teda: 'Ma ei ole sind näinudki!'

¹⁸Tetapi, coba, cabutlah sekarang ilalang itu, maka seolah-olah tak pernah ia ada di situ.

¹⁹Vaata, niipalju oligi temal teekonnarõõmu. Ja mullast võrsub juba teine.

¹⁹Ya, kesenangan orang jahat cuma itu saja; orang lain datang dan menggantikan dia.

²⁰Vaata, Jumal ei hülga vaga ega võta kinni pahategijate käest.

²⁰Tapi Allah tak pernah meninggalkan orang setia, dan tak pernah pula Ia menolong orang durhaka.

²¹Veel täidab ta sinu suu naeruga ja su huuled hõiskamisega.

²¹Mulutmu akan dibuat-Nya tertawa, bibirmu akan bersorak-sorak ria.

²²Kes sind vihkavad, peavad ennast katma häbiga ja õelate telki ei ole enam.'

²²Pembencimu akan malu dan merasa rendah, dan rumah penjahat akan dirusak hingga musnah."