¹Ja Ahitofel ütles Absalomile: 'Luba ma valin nüüd kaksteist tuhat meest ja võtan kätte ning ajan öösel Taavetit taga!

¹Mokon chic laj Ahitofel quixye re laj Absalón: —Anakcuan tinsicß ruheb cablaju mil chi soldados ut chiru ajcuiß li kßojyîn aßin toxic chixsicßbal laj David.

²Ma lähen temale kallale, kui ta on väsinud ja ta käed on lõdvad; ma hirmutan teda nõnda, et kõik ta juures olev rahvas põgeneb; siis ma löön maha üksnes kuninga.

²Tinpletik riqßuin nak lublûqueb ut mâcßaß xmetzßêuheb. Teßxucuak chiku ut chixjunileb li cuînk teßêlelik. Caßaj cuiß li rey tincamsi.

³Ja ma toon kogu rahva tagasi sinu juurde, nagu tuleb tagasi pruut; sina otsid ühte meest, muu rahvas on siis rahus.'

³Tinye reheb chixjunileb li cristian li yôqueb chi oquênc chirix laj David nak teßsukßîk âcuiqßuin. Eb aßan incßaß teßcamsîk. Lâat caßaj cuiß li rey tâcuaj tâcâmk. Nak acak xeßsukßi saß li tenamit, incßaß chic tâcuânk plêt, chan.

⁴See kõne oli õige Absalomi ja kõigi Iisraeli vanemate silmis.

⁴Laj Absalón quixcßul xchßôl li cßaßru quixye ut queßxcßul ajcuiß xchßôleb laj Israel li nequeßcßamoc be.

⁵Ja Absalom ütles: 'Kutsu ometi siia ka arklane Huusai, et kuuleksime midagi ka tema suust!'

⁵Laj Absalón quixye re: —Bok chak laj Husai laj arquita, re takabi li cßaßru tixye aßan, chan.

⁶Siis Huusai tuli Absalomi juurde ja Absalom rääkis temaga, öeldes: 'Ahitofel kõneles nõnda. Kas peame tegema tema sõna järgi? Kui mitte, siis kõnele sina!'

⁶Nak quicuulac laj Husai, laj Absalón quixserakßi re li cßaßru quiyeheß re xban laj Ahitofel. Quixye: —Aßin li naßleb li xqßue laj Ahitofel. ¿Ma us xbânunquil li cßaßru naxye malaj ut incßaß us? ¿Cßaßru nacaye lâat? chan.

⁷Ja Huusai vastas Absalomile: 'See nõu pole hea, mis Ahitofel seekord andis.'

⁷Laj Husai quixye re: —Li naßleb li xqßue laj Ahitofel anakcuan incßaß us.

⁸Ja Huusai jätkas: 'Sina tunned oma isa ja tema mehi: nad on vaprad ja nende hinged on kibestunud nagu karul väljal, kellelt on võetud pojad; ja su isa on sõjamees, kes oma rahvaga ei puhka ööselgi.

⁸Lâat nacanau nak lâ yucuaß ut eb lix soldados cauheb rib chi pletic. Yôqueb xjoskßil anakcuan. Chanchaneb li oso li namakßeß li ral chiru. Lâ yucuaß naxnau pletic chi us. Aßan incßaß tixnumsi li kßojyîn saß xyânkeb li tenamit.

⁹Vaata, nüüd on ta ennast peitnud mõnda kaevandisse või muusse paika, ja kui juhtub, et kohe alguses mõned rahvast langevad, siis ütleb igaüks, kes sellest kuuleb: Rahvas, kes käib Absalomi järel, on saanud kaotuse osaliseks!

⁹Mâre ac xmuk rib saß junak ochoch pec malaj ut saß junak chic naßajej. Nak acak xeßoc chi pletic laj David riqßuineb lâ soldados, eb li tenamit teßxye nak laj David xeßrêchani li plêt.

¹⁰Siis ka kõige vahvam mees, kelle süda on nagu lõvi süda, kaotab julguse, sest kogu Iisrael teab, et su isa on vägev, ja et need, kes on koos temaga, on vahvad mehed.

¹⁰Usta eb lâ soldados cauheb rib joß xcacuil rib li cakcoj, teßxucuak xban nak chixjunileb laj Israel nequeßxnau nak lâ yucuaß kßaxal cau rib chi pletic. Ut eb li cuanqueb rochben cauheb ajcuiß rib chi pletic.

¹¹Sellepärast ma annan nõu, et kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani koguneks sinu juurde nõnda arvurikkalt, et neid oleks nagu liiva mere ääres ja sa ise käiksid nende keskel.

¹¹Lâin ninye âcue nak kßaxal us nak tâchßutubeb ru chixjunileb laj Israel, li cuanqueb saß li tenamit Dan toj saß li tenamit Beerseba. Eb aßan kßaxal nabaleb. Chanchaneb li cocß ru li samaib chire li palau. Ut lâat tatcßamok xbeheb nak texxic chi pletic.

¹²Kui me siis tuleme temale kallale mõnes paigas, kus ta iganes on leitav, laskume tema peale nagu mahalangev kaste. Temast ja kõigist meestest, kes on koos temaga, ei jää siis järele ühtainsatki.

¹²Lâo topletik riqßuin lâ yucuaß aß yal bar takatau ut aß yal bar cuan. Chi mâcßaßeb saß xchßôl tocuulak. Chi moco aßan, chi moco eb lix soldados teßcanâk chi yoßyo.

¹³Ja kui ta taandub mõnda linna, siis seab kogu Iisrael sellele linnale köied ja me tirime selle orgu, kuni seal ei leidu enam kivikestki.'

¹³Ut cui naxic chixcolbal rib saß junak tenamit, chixjunileb laj Israel teßxcßam xlâseb ut takaquelo li tenamit toj saß li nimaß. Mâ jun chic li pec tâcanâk saß xnaßaj, chan.

¹⁴Siis ütlesid Absalom ja kõik Iisraeli mehed: 'Arklase Huusai nõu on parem kui Ahitofeli nõu.' Issand oli käskinud teha tühjaks Ahitofeli hea nõu, et Issand saaks tuua Absalomile õnnetuse.

¹⁴Laj Absalón ut chixjunileb li cuanqueb rochben queßxye: —Kßaxal us li naßleb li xqßue laj Husai chiru li xqßue laj Ahitofel, chanqueb. Queßxye nak us xban nak ac cuan saß xchßôl li Dios nak tâpoßekß ru li naßleb li quixqßue laj Ahitofel ut nak laj Absalón tixcßul li raylal.

¹⁵Ja Huusai ütles preestritele Saadokile ja Ebjatarile: 'Nõnda ja nõnda on Ahitofel nõu andnud Absalomile ja Iisraeli vanemaile, ja nõnda ja nõnda olen mina nõu andnud.

¹⁵Ut laj Husai quixye reheb laj Sadoc ut laj Abiatar laj tij: —Aßan aßin li naßleb li xqßue laj Ahitofel re laj Absalón ut reheb ajcuiß li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel. Ut aßan aßin li naßleb li xinqßue lâin, chan.

¹⁶Ja nüüd läkitage kähku ja teatage Taavetile, öeldes: Ära jää ööseks kõrbe lähistele, vaid mine kindlasti üle jõe, et kuningat ja koos temaga olevat rahvast ära ei neelataks!'

¹⁶Ut quixye ajcuiß reheb nak teßxtakla resil chi junpât riqßuin laj David re nak incßaß teßxnumsi li kßojyîn saß li chaki chßochß bar nequeßnumeß cuiß jun pacßal li nimaß. Teßxic ban jun pacßal li nimaß Jordán saß junpât re nak incßaß tâcamsîk li rey joßqueb ajcuiß li cuanqueb rochben.

¹⁷Joonatan ja Ahimaats asusid Rogeli allika juures; üks teenijatüdruk läks ning viis neile teateid, kuna nemad läksid teatama kuningas Taavetile, sest nad ei tohtinud endid näidata ega linna tulla.

¹⁷Laj Jonatán ut laj Ahimaas cuanqueb chire li haß Rogel. Incßaß naru teßoc Jerusalén xban nak naru nequeßileß. Joßcan nak jun li môs ixk naxic chixyebal reheb cßaßru yô chicßulmânk saß li tenamit. Ut chirix aßan, laj Jonatán ut laj Ahimaas nequeßxic chixyebal re li rey David.

¹⁸Aga üks poiss nägi neid ja teatas Absalomile; siis läksid mõlemad rutates ja tulid kellegi mehe kotta Bahuurimisse; sellel oli õues kaev ja nad läksid sinna sisse.

¹⁸Abanan queßileß xban jun li sâj al. Li sâj al cô chixyebal resil re laj Absalón. Laj Jonatán ut laj Ahimaas queßcôeb chi junpât. Queßcuulac saß rochoch jun li cuînk cuan Bahurim. Cuan jun li becbil haß saß li nebâl ut aran queßxmuk ribeb chi saß li becbil haß.

¹⁹Ja selle mehe naine võttis ja laotas kaevu suule vaiba ning puistas selle peale sõmerat, nõnda et midagi ei olnud märgata.

¹⁹Li rixakil li cuînk quixtzßap li becbil haß riqßuin jun li tßicr ut quixhel li ru li trigo saß xbên. Ut mâ ani quinaßoc re nak mukmûqueb li cuînk chi saß li becbil haß.

²⁰Kui Absalomi sulased tulid naise juurde kotta ja küsisid: 'Kus on Ahimaats ja Joonatan?', vastas naine neile: 'Nad läksid üle veeoja.' Nad otsisid, aga ei leidnud ja läksid tagasi Jeruusalemma.

²⁰Eb li nequeßcßanjelac chiru laj Absalón queßcuulac saß li cab aßan ut queßxpatzß re li ixk: —¿Bar cuanqueb laj Ahimaas ut laj Jonatán? chanqueb. Li ixk quixye reheb: —Ac xeßnumeß arin. Xeßcôeb saß li nimaß, chan. Queßxsiqßui abanan incßaß queßxtauheb. Joßcan nak queßsukßi cuißchic Jerusalén.

²¹Ja pärast seda, kui need olid läinud, tõusid nad kaevust üles ja läksid ning teatasid Taavetile; nad ütlesid Taavetile: 'Võtke kätte ja minge kiiresti üle vee, sest Ahitofel on andnud teie vastast nõu!'

²¹Nak ac xeßcôeb li cuînk, laj Ahimaas ut laj Jonatán queßel saß li becbil haß ut queßcôeb riqßuin laj David chixyebal re li cßaßru queßrabi. Queßxye re: —Sêbahomak êrib. Texxic jun pacßal li nimaß xban nak laj Ahitofel ac xye reheb nak chiru ajcuiß li kßojyîn aßin teßchâlk chi pletic êriqßuin, chanqueb.

²²Siis Taavet ja kõik rahvas, kes oli koos temaga, võtsid kätte ja läksid üle Jordani; kui hommik valgenes, ei olnud jäänud ainsatki, kes ei olnud läinud üle Jordani.

²²Joßcan nak laj David ut chixjunileb li cuanqueb rochben queßcôeb jun pacßal li nimaß. Nak quisakêu, ac xeßxkßax li nimaß Jordán chixjunileb.

²³Aga kui Ahitofel nägi, et ei tehtud tema nõu järgi, siis ta saduldas eesli, võttis kätte ja läks koju oma linna; ja kui ta oli oma kodus korraldused teinud, siis ta poos enese üles. Nii ta suri ja ta maeti oma isa hauda.

²³Laj Ahitofel quixqßue retal nak incßaß queßxbânu li cßaßru quixye reheb. Joßcan nak quixyîb rix lix bûr ut quitakeß chirix ut quisukßi saß xtenamit. Quixyîb ru li cßaßru re saß li rochoch. Ut chirix aßan quixyatzß rib. Joßcaßin nak quicam laj Ahitofel. Quimukeß saß li muklebâl li quimukeß cuiß lix yucuaß.

²⁴Ja Taavet oli tulnud Mahanaimi, kui Absalom läks üle Jordani, tema ja kõik Iisraeli mehed koos temaga.

²⁴Nak laj David ut eb li rochben yôqueb chi cuulac saß li tenamit Mahanaim, laj Absalón rochbeneb chixjunileb lix soldados aj Israel yôqueb chi numecß saß li nimaß Jordán.

²⁵Aga Absalom oli pannud Amaasa Joabi asemele väeülemaks; Amaasa oli mehe poeg, kelle nimi oli Jitra, iisraellane, kes oli heitnud Naahase tütre Abigaili, Joabi ema Seruja õe juurde.

²⁵Laj Absalón quixxakab laj Amasa chi taklânc saß xbêneb li soldados chokß rêkaj laj Joab. Laj Amasa, aßan ralal laj Itra, xcomoneb li ralal xcßajol laj Ismael. Laj Itra, aßan lix bêlom lix Abigail lix rabin laj Nahas. Lix Abigail, aßan li ras lix Sarvia. Ut lix Sarvia, aßan lix naß laj Joab.

²⁶Iisrael ja Absalom lõid leeri üles Gileadimaale.

²⁶Laj Absalón ut eb li cuînk aj Israel li cuanqueb rochben queßxyîb lix muhebâleb aran Galaad.

²⁷Ja kui Taavet tuli Mahanaimi, siis Sobi, Naahase poeg ammonlaste Rabbast, Maakir, Ammieli poeg Lo-Debarist, ja Barsillai, gileadlane Rogelimist,

²⁷Nak quicuulac laj David Mahanaim, laj Sobi, laj Maquir ut laj Barzilai queßcuulac riqßuin. Laj Sobi, aßan li ralal laj Nahas. Rabá xtenamit, li cuan saß xcuênteb li ralal xcßajol laj Amón. Laj Maquir, aßan li ralal laj Amiel. Lodebar xtenamit. Ut laj Barzilai, Rogelim xtenamit, li cuan saß xcuênt Galaad.

²⁸tõid voodeid, kausse ja saviastjaid, nisu ja otri, jahu ja kõrvetatud teri, ube ja läätsi ja muud kõrvetatut,

²⁸Queßxcßam li cßaßru teßxsi re laj David ut reheb li cuanqueb rochben. Queßxcßam eb li cuarib, li chßochß ucßal, ut li cuc. Ut queßxcßam ajcuiß li trigo ut li cebada, li cßaj ut li ru li trigo qßuilinbil. Ut queßxcßam ajcuiß cuib pây ru li quênkß reheb.Ut queßxcßam ajcuiß xyaßal cab, mantêc, carner, ut queso re nak teßcuaßak xban nak queßxnau nak laj David ut eb li rochben tacuajenakeb ut teßtzßocâk ut tâchakik reheb.

²⁹mett ja võid, lambaid ja kitsi ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga, sest nad ütlesid: 'Rahvas on kõrbes näljas, väsinud ja janus.'

²⁹Ut queßxcßam ajcuiß xyaßal cab, mantêc, carner, ut queso re nak teßcuaßak xban nak queßxnau nak laj David ut eb li rochben tacuajenakeb ut teßtzßocâk ut tâchakik reheb.