¹Ja Taavet luges üle rahva, kes tema juures oli, ja pani neile pealikud tuhandete ja sadade üle.

¹Laj David quixchßutubeb lix soldados li cuanqueb rochben. Quixxakabeb li teßtaklânk saß xbêneb li junjûnk chßûtal. Cuanqueb chi mil ut cuanqueb chi ciento.

²Siis läkitas Taavet rahva välja: kolmandiku Joabi juhatusel, kolmandiku Seruja poja Abisai, Joabi venna juhatusel ja kolmandiku gatlase Ittai juhatusel. Ja kuningas ütles rahvale: 'Ka mina ise tulen koos teiega.'

²Quixtaklaheb saß oxib chßûtal. Laj Joab yô chi taklânc saß xbên li jun chßûtal. Laj Abisai, lix yum lix Sarvia, yô chi taklânc saß xbên li xcaß chßûtal. Laj Abisai, aßan li rîtzßin laj Joab. Ut laj Itai li chalenak Gat, aßan li yô chi taklânc saß xbên li rox chßûtal. Ut li rey David quixye reheb: —Tinxic ajcuiß lâin chêrix, chan.

³Aga rahvas ütles: 'Ära tule! Sest kui me peaksime põgenema, siis ei hoolita meist; ja isegi kui pooled meist saavad surma, ei hoolita meist; aga sina oled nagu kümme tuhat meiesugust. Seepärast on nüüd parem, kui sa linnast meile appi tuled.'

³Abanan eb li cuînk queßxye re: —Incßaß tatxic lâat. Cui lâo toêlelik chiruheb incßaß toeßrâlina. Usta yijach li kasoldados teßcâmk, eb aßan mâcßaß nequeßraj re. Lâat li kßaxal lokß chiru lajêb mil saß kayânk. Kßaxal us nak tatcanâk arin saß li tenamit aßin ut tâtakla katenkßanquil, chanqueb.

⁴Siis ütles kuningas neile: 'Ma teen, nagu teie meelest hea on.' Ja kuningas jäi seisma värava kõrvale, kõik rahvas aga läks välja sadade ja tuhandete kaupa.

⁴Ut li rey David quixye reheb: —Lâin tinbânu li cßaßru nequecßoxla nak us xbânunquil, chan. Ut quixakli jun pacßal li oquebâl nak queßcôeb lix soldados chi chßûtal chi ciento ut chi mil.

⁵Ja kuningas käskis Joabi, Abisaid ja Ittaid, öeldes: 'Olge heatahtlikud nooruk Absalomi vastu!' Ja kõik rahvas kuulis, kuidas kuningas andis kõigile pealikuile käsu Absalomi pärast.

⁵Laj David quixye reheb laj Joab, laj Abisai ut laj Itai: —Saß incßabaß lâin mêbânu raylal re laj Absalón, li sâj cuînk, chan. Ut chixjunileb li soldados queßrabi li cßaßru quixye li rey David chirix laj Absalón.

⁶Nõnda läks rahvas väljale Iisraeli vastu ja taplus toimus Efraimi metsas.

⁶Eb lix soldados laj David queßcôeb saß li cßalebâl ut queßpletic riqßuineb laj Israel saß li qßuicheß li cuan saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín.

⁷Seal löödi Iisraeli rahvas maha Taaveti sulaste ees ja seal sündis sel päeval suur kaotus - kakskümmend tuhat meest.

⁷Eb lix soldados laj David queßnumta saß xbêneb ut kßaxal ra queßxcßul lix soldados laj Absalón. Junmay mil chi cuînk queßcamsîc saß li cutan aßan.

⁸Taplus levis seal üle kogu maa-ala ja mets neelas sel päeval rohkem rahvast kui mõõk.

⁸Queßpletic yalak bar saß li cßalebâl aßan, ut kßaxal nabal queßcam saß li qßuicheß chiru li queßcamsîc riqßuin chßîchß.

⁹Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas muula seljas, ja kui muul jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna muul läks tema alt edasi.

⁹Laj Absalón yô chi xic chirix lix mûl nak quixcßuleb lix soldados laj David. Lix mûl quinumeß rubel jun tôn li nimla ji ut li rismal xjolom quixbaqßui rib saß xyânkeb li rukß li cheß. Li mûl quiâlinac ut laj Absalón quicanabâc chi tßuytßu saß li rukß li cheß.

¹⁰Üks mees nägi seda ja teatas Joabile ning ütles: 'Vaata, ma nägin Absalomi tamme küljes rippuvat!'

¹⁰Jun lix soldado laj David quiril ut quixye re laj Joab: —Lâin xcuil laj Absalón tßuytßu saß rußuj jun tôn li ji.—

¹¹Ja Joab ütles mehele, kes temale teatas: 'Vaata, kui sa nägid seda, miks sa siis ei löönud teda seal maha? Siis oleks mu kohus olnud anda sulle kümme hõbeseeklit ja vöö.'

¹¹Laj Joab quixye re li cuînk: —Cui xacuil, ¿cßaßut nak incßaß xacamsi chi junaj cua? Lâin xinqßue raj âcue lajêb chi tumin plata ut jun li xcßâmal âsaß, chan.

¹²Aga mees vastas Joabile: 'Isegi kui ma vaeksin enesele pihku tuhat hõbeseeklit, ei pistaks ma oma kätt kuningapoja külge, sest kuningas andis meie kuuldes käsu sinule, Abisaile ja Ittaile, öeldes: Pange, kes see iial oleks, nooruk Absalomi tähele!

¹²Abanan li cuînk quixye re laj Joab: —Usta tâqßue cue jun mil chi tumin plata, abanan mâcßaß tinbânu re li ralal li rey. Lâo xkabi nak li rey quixye âcue ut reheb laj Abisai ut laj Itai nak têril nak mâcßaß tixcßul li ralal, chan.

¹³Või oleksin pidanud talitama petlikult? Aga ükski asi ei jää ju varjule kuninga eest ja sa ise oleksid siis seisnud eemal.'

¹³Cui ta lâin xincamsi laj Absalón, lâin ajcuiß raj xinqßue cuib saß chßaßajquilal xban nak mâcßaß naru xmukbal chiru li rey. Ut lâat xatpoß raj saß inbên, chan.

¹⁴Siis ütles Joab: 'Mina ei saa nõnda su ees oodata.' Ja ta võttis kätte kolm oda ning torkas need Absalomile südamesse, kui ta tamme küljes oli alles elus.

¹⁴Laj Joab quixye re: —Lâin incßaß tinsach intiêmp chi âtinac âcuiqßuin, chan. Ut quixchap oxib lix lâns ut quixcut chire xchßôl laj Absalón nak toj cuan chi yoßyo saß rußuj li cheß.

¹⁵Ja kümme noort meest, Joabi sõjariistade kandjad, astusid tema ümber ja lõid Absalomi ning surmasid tema.

¹⁵Chirix aßan, lajêb lix soldados laj Joab queßnachßoc riqßuin laj Absalón ut queßxchoy xcamsinquil.

¹⁶Siis puhus Joab sarve ja rahvas pöördus tagasi Iisraeli jälitamast, sest Joab peatas rahva.

¹⁶Laj Joab quixtakla xyâbasinquil li trompeta re teßxcanab pletic. Ut chixjunileb lix soldados queßxcanab râlinanquileb lix soldados laj Absalón.

¹⁷Ja nad võtsid Absalomi ning viskasid ta metsas ühte suurde kaevandisse ja kuhjasid tema peale väga suure kivihunniku. Ja kogu Iisrael põgenes, igaüks oma telki.

¹⁷Queßxcßam laj Absalón ut queßxcut saß jun chamal jul saß li qßuicheß ut queßxtûb jun mamaß tûb li pec saß xbên. Ut chixjunileb laj Israel queßêlelic ut queßcôeb saß rochocheb.

¹⁸Aga Absalom oli võtnud ja püstitanud enesele oma eluajal samba, mis on Kuningaorus, sest ta ütles: 'Mul ei ole poega mu nime mälestuseks.' Ta nimetas samba oma nimega ja seda hüütakse tänapäevani 'Absalomi mälestusmärgiks'.

¹⁸Nak toj yoßyo laj Absalón quixtus li pec chi najt xteram saß li ru takßa re li rey, re nak eb li tenamit teßxqßue xlokßal laj Absalón. Quixye: —Mâ jun cualal cuan re nak tâjulticâk incßabaß, chan. Joßcan nak quixqßue “Absalón” chokß xcßabaß li tusbil pec aßan. Ut chalen anakcuan li tusbil pec aßan “Absalón” nayeman re.

¹⁹Ja Ahimaats, Saadoki poeg, ütles: 'Ma jooksen nüüd ja viin kuningale rõõmusõnumi, et Issand on nõutanud temale õiguse tema vaenlaste käest.'

¹⁹Laj Ahimaas, li ralal laj Sadoc, quixye re laj Joab: —Nintzßâma châcuu nak tinâcanab chi xic saß ânil chixyebal re li rey nak li Kâcuaß quixcol saß rukßeb li xicß nequeßiloc re, chan.

²⁰Aga Joab ütles temale: 'Täna ei ole sa rõõmusõnumi kuulutaja; mõnel muul päeval saad sa viia rõõmusõnumi, aga täna ei saa sa viia rõõmusõnumit, sest kuningapoeg on ju surnud.'

²⁰Laj Joab quixye re: —Mâcuaß lâat tatxic chixyebal li esilal aßin anakcuan xban nak xcam li ralal li rey. Mâre saß jun chic cutan naru tatxic, chan.

²¹Siis ütles Joab ühele etiooplasele: 'Mine teata kuningale, mida sa oled näinud!' Ja etiooplane kummardas Joabile ning hakkas jooksma.

²¹Tojoßnak laj Joab quixye re jun li soldado Etiopía xtenamit: —Lâat tatxic ut tâye re li rey cßaßru xacuil, chan. Ut li cuînk quixxulub rib chiru laj Joab re xqßuebal xlokßal ut cô saß ânil.

²²Aga Ahimaats, Saadoki poeg, jätkas veel ning ütles Joabile: 'Saagu mis saab, luba ma jooksen ka etiooplasele järele!' Aga Joab ütles: 'Miks siis sina tahad joosta, mu poeg? Sinule ei maksta ju rõõmusõnumi tooja tasu!'

²²Laj Ahimaas quixye cuißchic re laj Joab: —Mâcßaß nacuaj re cßaßru tincßul. Tinxic ajcuiß lâin saß ânil chirix li cuînk Etiopía xtenamit, chan. Laj Joab quixye re: —¿Cßaßut nak tento nak tatxic? Li rey incßaß tixqßue âkßajcâmunquil, chan.

²³Ta vastas: 'Saagu mis saab, ma jooksen!' Siis ta ütles temale: 'Jookse!' Ja Ahimaats jooksis Lagendiku teed ning möödus etiooplasest.

²³Laj Ahimaas quixye: —Lâin mâcßaß nacuaj re aßan. Lâin nacuaj xic, chan. Ut laj Joab quixye re: —Ayu. Âlinan, chan. Ut laj Ahimaas cô saß junpât saß li ru takßa ut coxkßax laj Etiopía.

²⁴Taavet istus kahe värava vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes.

²⁴Li rey David chunchu saß xyi li cuib chi oquebâl re li tenamit. Li soldado li yô chi cßacßalênc re li tenamit cô saß xbên li tzßac cuan cuiß li oquebâl ut yô chi iloc. Quiril jun li cuînk yô chak chi châlc saß ânil xjunes.

²⁵Ja vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja kuningas ütles: 'Kui ta on üksinda, siis on tal head sõnumid suus.' Ja mees tuli üha ligemale.

²⁵Li soldado li yô chi cßacßalênc quixjap re chixyebal re laj David. Laj David quixye: —Cui xjunes yô chi châlc, châbil li esilal yô chak chixcßambal, chan. Nak yô chi nachßoc li cuînk,

²⁶Siis nägi vahimees teist meest jooksvat; ja vahimees hüüdis väravahoidjale ning ütles: 'Ennäe, veel üks mees jookseb üksinda!' Aga kuningas ütles: 'Ka see toob häid sõnumeid.'

²⁶li soldado li yô chi cßacßalênc quiril nak yô chi châlc saß ânil jun chic. Ut quixye re li na-iloc re li oquebâl: —Yô chi châlc jun chic saß ânil xjunes, chan. Laj David quixye: —Châbil esilal yô chak chixcßambal, chan.

²⁷Ja vahimees ütles: 'Ma näen esimese jooksust, et see on Saadoki poja Ahimaatsi jooksu moodi.' Ja kuningas ütles: 'See on hea mees ja ta tuleb hea sõnumiga.'

²⁷Li soldado, li yô chi cßacßalênc, quixye: —Joß li aßan anchal laj Ahimaas li ralal laj Sadoc li yô chak chi âlinac, chan. Li rey quixye: —Li cuînk aßan châbil xnaßleb. Yô chak chixcßambal châbil esilal, chan.

²⁸Ja Ahimaats hüüdis ning ütles kuningale: 'Rahu!' Siis ta kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: 'Kiidetud olgu Issand, sinu Jumal, kes andis kätte need mehed, kes tõstsid oma käed mu isanda kuninga vastu!'

²⁸Laj Ahimaas quixqßue xsahil xchßôl li rey. Quixcut rib saß chßochß ut quixye re: —Lokßoninbil taxak li Kâcuaß lâ Dios, at rey, xban nak xatxtenkßa chi numtâc saß xbêneb li cuînk xeßraj numtâc saß âbên, chan.

²⁹Kuningas küsis: 'Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?' Ja Ahimaats vastas: 'Ma nägin suurt möllu, kui Joab läkitas kuninga sulase ja minu, sinu sulase, aga ma ei tea, mis see oli.'

²⁹Li rey David quixye re: —¿Ma mâcßaß xcßul laj Absalón li sâj cuînk? chan. Ut laj Ahimaas quixye re: —At rey, nak laj Joab xinixtakla arin, xcuil nak yôqueb chixmululinquil ribeb. Abanan incßaß xinnau cßaßru yôqueb, chan.

³⁰Ja kuningas ütles: 'Astu kõrvale ja seisa seal!' Ja ta astus kõrvale ning jäi sinna seisma.

³⁰Li rey quixye re: —Xaklin arin jun pacßal, chan. Ut laj Ahimaas quinumeß jun pacßal ut aran quicana chi xakxo.

³¹Ja vaata, etiooplane tuli. Ja etiooplane ütles: 'Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest Issand on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su vastu!'

³¹Saß ajcuiß li hônal aßan quicuulac li cuînk laj Etiopía ut quixye re li rey: —At rey, xincßam chak châbil esilal chokß âcue. Anakcuan li Kâcuaß xcoloc âcue saß rukßeb li xicß nequeßiloc âcue, chan.

³²Kuningas küsis etiooplaselt: 'Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?' Ja etiooplane vastas: 'Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema, nõnda nagu sündis selle noorukiga!'

³²Li rey quixye re li cuînk laj Etiopía: —¿Ma mâcßaß xcßul laj Absalón? chan. Ut li cuînk quixye re: —Us raj nak chixjunileb li xicß nequeßiloc âcue li teßraj numtâc saß âbên, teßxcßul joß xcßul laj Absalón, chan.Cßajoß nak quirahoß xchßôl laj David. Cô xjunes saß li naßajej saß xbên li oquebâl ut cßajoß nak quiyâbac. Nak yô chi xic, quixye: —¡At Absalón, at cualal! ¡At Absalón, at cualal! Us raj nak lâin xincam ut lâat toj yoßyôcat. ¡At Absalón, at cualal! chan.

³³Cßajoß nak quirahoß xchßôl laj David. Cô xjunes saß li naßajej saß xbên li oquebâl ut cßajoß nak quiyâbac. Nak yô chi xic, quixye: —¡At Absalón, at cualal! ¡At Absalón, at cualal! Us raj nak lâin xincam ut lâat toj yoßyôcat. ¡At Absalón, at cualal! chan.