¹Ja Jaakob läks teele ning jõudis hommikumaa poegade maale.

¹Laj Jacob qui-oc cuißchic chi xic saß li tenamit Harán. Quicuulac saß li naßajej li cuan saß xjayal li na-el cuiß chak li sakße.

²Ta vaatas, ja ennäe, väljal oli kaev. Ja vaata, sealsamas, selle kõrval, lebas kolm lamba- ja kitsekarja, sest sellest kaevust joodeti karju; kaevu suul aga oli suur kivi.

²Quiril nak cuan jun becbil haß saß li ru takßa. Oxib chßût li carner yôqueb chi hilânc chire li haß xban nak aran nequeßrisi rucßaheb li carner. Jun nimla pec nacßanjelac chokß xtzßapbal re li becbil haß.

³Kui kõik karjad olid kogunenud sinna, siis veeretati kivi kaevu suult, joodeti lambaid ja kitsi ning seati kivi tagasi oma paika kaevu suul.

³Nak nequeßoc xqßuebal rucßaheb li carner, eb laj ilol re li xul nequeßrisi li pec. Nak nequeßrakeß xqßuebal rucßa, nequeßxtzßap cuißchic.

⁴Ja Jaakob küsis neilt: 'Vennad, kust te olete?' Ja nad vastasid: 'Me oleme Haaranist.'

⁴Laj Jacob quixpatzß reheb laj ilol xul: —Ex cuas cuîtzßin, ¿bar cuan lê tenamit?— Eb aßan queßxye re: —Harán xcßabaß li katenamit, chanqueb.

⁵Siis ta küsis neilt: 'Kas tunnete Laabanit, Naahori poega?' Ja nad vastasid: 'Tunneme küll!'

⁵Laj Jacob quixye cuißchic reheb, —¿Ma nequenau ru laj Labán li ralal laj Nacor? chan. Eb aßan queßchakßoc ut queßxye re: —Nakanau ru.—

⁶Ta küsis neilt: 'Kuidas ta käsi käib?' Ja nad vastasid: 'Hästi! Ja näe, sealt tuleb tema tütar Raahel karjaga.'

⁶Laj Jacob quixpatzß cuißchic reheb: —¿Ma sa saß xchßôl laj Labán?— Eb aßan queßchakßoc ut queßxye: —Sa saß xchßôl. Ilon aran. Li ixk li yô chak chi châlc rochben lix carner, aßan lix Raquel lix rabin laj Labán, chanqueb.

⁷Ta ütles: 'Vaata, päike on alles kõrgel, pole veel aeg karja kokku ajada. Jootke loomi ja minge söötke neid!'

⁷Ut laj Jacob quixye reheb: —Toj cutan cuanco. ¿Cßaßut nak ac oc êre chixtzßapbaleb li carner anakcuan? Qßuehomakeb cuan chi ucßac ut têqßueheb ajcuiß chi ichajibc, chan.

⁸Aga nad vastasid: 'Me ei saa, enne kui kõik karjad on koos. Siis veeretatakse kivi kaevu suult ja me saame joota lambaid.'

⁸Ut eb aßan queßxye re: —Anakcuan incßaß naru xqßuebal rucßaheb. Takoybeni toj teßchßutlâk chixjunileb li carner tojoßnak takisi li xtzßapbal re li haß re nak naru takaqßueheb chi ucßac chixjunileb li carner, chanqueb.

⁹Kui ta alles nendega rääkis, tuli Raahel oma isa karjaga, sest ta oli neid hoidmas.

⁹Toj yô ajcuiß chi âtinac laj Jacob riqßuineb li cuînk nak quicuulac lix Raquel rochbeneb lix carner. Aßan na-iloc re lix carner lix yucuaß.

¹⁰Ja kui Jaakob nägi Raahelit, oma ema venna Laabani tütart, ja oma ema venna Laabani karja, siis Jaakob astus ligi ja veeretas kivi kaevu suult ning jootis oma ema venna Laabani lambaid.

¹⁰Lix Raquel, aßan xrabin laj Labán; ut laj Labán, aßan ras lix naß laj Jacob. Nak quiril lix Raquel, laj Jacob cô saß junpât chirisinquil li nimla pec li tzßaptzßo cuiß li re li haß ut quixqßueheb chi ucßac li carner.

¹¹Siis Jaakob suudles Raahelit, tõstis häält ja nuttis.

¹¹Laj Jacob quirutzß ru lix Raquel ut quiyâbac xban xsahil saß xchßôl.

¹²Ja Jaakob andis Raahelile teada, et ta on tema isa sugulane ja Rebeka poeg; ja Raahel jooksis ning teatas oma isale.

¹²Laj Jacob quixye re lix Raquel: —Lin naß lâin, aßan lix Rebeca li rîtzßin lâ yucuaß. Lâo kacomon kib, chan. Ut lix Raquel cô saß junpât chixyebal re lix yucuaß nak quiâtinac riqßuin laj Jacob lix comoneb.

¹³Ja kui Laaban kuulis sõnumit oma õepojast Jaakobist, siis ta jooksis temale vastu, kaelustas ja suudles teda ning viis ta oma kotta; ja ta jutustas Laabanile kõik, mis oli sündinud.

¹³Nak laj Labán quirabi resil nak laj Jacob cuan aran, quiâlinac saß junpât chixcßulbal. Nak quicuulac cuan cuiß laj Jacob, quixkßalu ut quirutzß ru. Ut saß junpât quixbok saß rochoch. Laj Jacob najt quiserakßic riqßuin laj Labán.

¹⁴Siis ütles Laaban temale: 'Sa oled tõesti minu luu ja liha!' Ja ta jäi tema juurde kuuks ajaks.

¹⁴Ut laj Labán quixye re laj Jacob: —Relic chi yâl nak tzßakal kacomon kib ut kaquiqßuel kib, chan. Ut laj Jacob quicana saß rochoch laj Labán.

¹⁵Ja Laaban ütles Jaakobile: 'Kas sa sellepärast, et oled mu sugulane, peaksid mind teenima ilma palgata? Nimeta mulle oma palk!'

¹⁵Ac jun po chic roquic laj Jacob aran nak laj Labán quixye re: —Lâat yôcat chi trabajic cuiqßuin ut toj mâjiß nacatintoj. Lâin nincßoxla nak tento tatintoj usta kacomon kib. Ye cue joß nimal tâcuaj tatintoj cuiß. Lâin tintoj joß nimal tâpatzß, chan.

¹⁶Laabanil aga oli kaks tütart; vanema nimi oli Lea ja noorema nimi oli Raahel.

¹⁶Laj Labán cuan cuib lix rabin. Li asbej, aßan xLea xcßabaß ut li îtzßinbej, aßan xRaquel xcßabaß.

¹⁷Leal olid läiketa silmad, aga Raahel oli jumekas ja ilusa välimusega.

¹⁷Lix Lea incßaß chßinaßus na-iloc. Ut lix Raquel, aßan chßinaßus na-iloc.

¹⁸Jaakob armastas Raahelit, seepärast ta ütles: 'Ma teenin sind seitse aastat su noorema tütre Raaheli pärast!'

¹⁸Laj Jacob cô xchßôl chirix lix Raquel ut quixye re laj Labán: —Lâin tintrabajik cuukub chihab âcuiqßuin re nak tâqßue chokß cuixakil lix Raquel li îtzßinbej, chan.

¹⁹Laaban vastas: 'Ma annan ta parem sinule kui mõnele teisele mehele. Jää minu juurde!'

¹⁹Laj Labán quixye re: —Chokß cue lâin us nak âcue tinqßue lin rabin. Chi joßcan incßaß tinqßue re junak mâcuaß kacomon. Anakcuan tatcanâk kiqßuin, chan.

²⁰Ja Jaakob teenis Raaheli pärast seitse aastat, ja need olid tema silmis nagu üksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas.

²⁰Cuukub chihab tzßakal quitrabajic laj Jacob re nak tixcßam lix Raquel chokß rixakil. Laj Jacob incßaß quirecßa nak quinumeß li cuukub chihab xban nak cßajoß nak naxra lix Raquel.

²¹Siis Jaakob ütles Laabanile: 'Anna mu naine mulle kätte, sest aeg on täis, et ma võin minna tema juurde!'

²¹Nak quinumeß li cuukub chihab, laj Jacob quixye re laj Labán: —Anakcuan xcuulac xkßehil nak tâkßaxtesi lâ rabin chokß cuixakil xban nak ac xnumeß cuukub chihab cuoquic chi trabajic âcuiqßuin, chan.

²²Laaban koguski kokku kõik selle paiga mehed ja tegi peo.

²²Laj Labán quixbânu jun li ninkße saß xsumlajic lix rabin ut quixbokeb chixjunil li rech cabal.

²³Aga õhtul ta võttis oma tütre Lea ja viis selle tema juurde; ja Jaakob heitis ta juurde.

²³Abanan chiru li kßojyîn aßan laj Labán quixkßaxtesi lix Lea re laj Jacob. Ut laj Jacob quicuan riqßuin.

²⁴Ja Laaban andis oma teenija Silpa oma tütrele Leale teenijaks.

²⁴Laj Labán quixqßue jun xmôs ixk lix Lea. Li ixk aßan xZilpa xcßabaß.

²⁵Jõudis hommik, ja vaata, see oli Lea! Siis ütles Jaakob Laabanile: 'Mis sa mulle oled teinud! Eks ma ole Raaheli pärast sind teeninud? Mispärast sa mind petsid?'

²⁵Joß cuulajak chic laj Jacob quixqßue retal nak aß lix Lea li quikßaxtesîc re. Ut laj Jacob cô riqßuin laj Labán ut quixye re, —Incßaß us xabânu cue. ¿Cßaßut nak xabânu cue chi joßcaßin? ¿Ma mâcuaß ta biß lix Raquel xintoj rix nak xintrabajic âcuiqßuin? ¿Cßaßut nak xinâbalakßi chi joßcaßin? chan laj Jacob.

²⁶Aga Laaban vastas: 'Ei ole meie pool kombeks anda noorem enne vanemat.

²⁶Ut laj Labán quixye re: —Lâo moco cßaynako ta nak xbên cua li îtzßinbej takasumub.

²⁷Pea sellega pulmanädal ära, siis me anname ka teise sulle teenistuse eest, kui sa mind veel teist seitse aastat teenid!'

²⁷Numekß cuan jun xamânak lâ sumlajic riqßuin lix Lea, tojoßnak tinqßue âcue lix Raquel. Abanan tento nak tattrabajik cuukubak chihab chic cuiqßuin, chan laj Labán.

²⁸Ja Jaakob tegi nõnda ning pidas sellega pulmanädala ära, siis ta andis oma tütre Raaheli temale naiseks.

²⁸Quixcßul xchßôl laj Jacob li cßaßru quiyeheß re xban laj Labán. Nak quinumeß li jun xamân lix sumlajic laj Jacob riqßuin lix Lea, laj Labán quixkßaxtesi lix Raquel re laj Jacob. Ut laj Jacob quisumla riqßuin.

²⁹Ja Laaban andis oma teenija Billa oma tütrele Raahelile teenijaks.

²⁹Laj Labán quixqßue jun xmôs ixk lix Raquel. Li môs aßan xBilha xcßabaß.

³⁰Siis Jaakob heitis ka Raaheli juurde, ta armastas ju Raahelit ikkagi rohkem kui Lead; ja ta teenis Laabanit veel teist seitse aastat.

³⁰Laj Jacob quixlakßab rib riqßuin lix Raquel ut aßan li kßaxal quixra chiru lix Lea. Ut laj Jacob quitrabajic cuukub chihab chic riqßuin laj Labán.

³¹Ent kui Issand nägi, et Lea hüljati, siis ta avas tema üsa; Raahel aga oli viljatu.

³¹Li Kâcuaß Dios quiril nak lix Lea incßaß naraheß xban laj Jacob. Joßcan nak li Kâcuaß Dios quixqßue chi cuânc xcocßal. Abanan lix Raquel incßaß quiqßueheß xcocßal.

³²Ja Lea jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Ruuben, sest ta ütles: 'Issand on mu alandust näinud. Küllap mu mees hakkab nüüd mind armastama!'

³²Lix Lea quicana chi yaj aj ixk. Quicuan jun lix cßulaßal. Lix Lea quixye: —Li Kâcuaß Dios quixnau nak quirahoß saß inchßôl junxil. Anakcuan tinixra chic lin bêlom, chan. Joßcan nak aj Rubén quixqßue chokß xcßabaß lix cßulaßal.

³³Ja ta jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Issand on kuulnud, et mind hüljati. Seepärast on ta mulle ka selle andnud.' Ja ta pani temale nimeks Siimeon.

³³Ut lix Lea quicuan jun chic lix cßulaßal ut quixqßue aj Simeón chokß xcßabaß. Ut quixye: —Li Kâcuaß Dios quixnau nak incßaß ninraheß. Joßcan nak xqßue jun chic lin cßulaßal, chan.

³⁴Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Nüüd viimaks mu mees kiindub minusse, sest ma olen temale kolm poega ilmale toonud!' Seepärast pandi sellele nimeks Leevi.

³⁴Ut quicuan jun chic xcßulaßal lix Lea ut quixqßue aj Leví chokß xcßabaß. Lix Lea quixye: —Anakcuan ac xcuan oxib li ralal laj Jacob cuiqßuin. Mâre riqßuin aßin tâcuânk junelic cuiqßuin lin bêlom, chan.Ut lix Lea quicuan jun chic xcßulaßal ut quixqßue aj Judá chokß xcßabaß. Quixye: —Anakcuan tinlokßoni li Kâcuaß Dios riqßuin li usilal xbânu cue, chan. Chirix li câhib chi cocßal aßin, toj mâjiß chic quicuan xcocßal lix Lea.

³⁵Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Nüüd ma kiidan Issandat!' Seepärast ta pani temale nimeks Juuda. Siis ta lakkas sünnitamast.

³⁵Ut lix Lea quicuan jun chic xcßulaßal ut quixqßue aj Judá chokß xcßabaß. Quixye: —Anakcuan tinlokßoni li Kâcuaß Dios riqßuin li usilal xbânu cue, chan. Chirix li câhib chi cocßal aßin, toj mâjiß chic quicuan xcocßal lix Lea.