¹Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: 'Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!'

¹Lix Raquel quixcakali lix Lea xban nak mâ jun lix cocßal nacuan riqßuin laj Jacob. Lix Raquel quixye re lix bêlom: —Lâin tincuaj nak teßcuânk incocßal. Cui incßaß teßcuânk incocßal, ¿cßaßru aj e nak yoßyôkin? chan.

²Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: 'Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?'

²Laj Jacob quichal xjoskßil saß xbên lix Raquel ut quixye re: —¿Cßaßut nak nacaye chi joßcan? ¿Ma lâin ta biß Dios lâin nak tinqßueheb âcocßal? chan.

³Ja Raahel vastas: 'Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!'

³Ut lix Raquel quixye re laj Jacob: —Tinqßue âcue lix Bilha lin môs re tatcuânk riqßuin. Nak tâyoßlâk xcßulaßal, lâin tinxoc chokß cue. Chi joßcaßin tâcuânk incocßal, chan.

⁴Ja ta andis temale naiseks oma teenija Billa ning Jaakob heitis selle juurde.

⁴Lix Raquel quixqßue lix môs re laj Jacob re tâcuânk riqßuin.

⁵Ja Billa jäi lapseootele ning tõi Jaakobile poja ilmale.

⁵Ut lix Bilha quicana chi yaj aj ixk. Laj Jacob quicuan li ralal riqßuin lix Bilha.

⁶Siis ütles Raahel: 'Jumal tegi mulle õigust. Ta kuulis ka mu häält ja andis mulle poja.' Seepärast ta pani temale nimeks Daan.

⁶Tojoßnak lix Raquel quixye: —Anakcuan aj Dan tinqßue chokß xcßabaß li cßulaßal aßin xban nak li Kâcuaß Dios xrabi li cßaßru xintzßâma chiru. Xinrisi saß raylal ut quixqßue cue jun lin cßulaßal, chan lix Raquel.

⁷Ja Billa, Raaheli teenija, jäi taas lapseootele ning tõi Jaakobile teise poja ilmale.

⁷Laj Jacob quicuan jun chic li ralal riqßuin lix Bilha.

⁸Siis ütles Raahel: 'Ma olen oma õega võidelnud Jumala võitlust ja olen võitnud.' Ja ta pani temale nimeks Naftali.

⁸Lix Raquel quixye: —Anakcuan aj Neftalí tinqßue chokß xcßabaß li cßulaßal aßin xban nak xinyal inkße riqßuin li cuas ut anakcuan cuan incocßal, chan.

⁹Kui Lea nägi, et ta oli lakanud sünnitamast, siis ta võttis oma teenija Silpa ja andis selle Jaakobile naiseks.

⁹Chirix chic aßin, lix Lea quixqßue retal nak mâjiß chic nacuan junak lix cßulaßal. Lix Lea quixkßaxtesi lix môs, xZilpa xcßabaß, saß rukß laj Jacob re nak tâcuânk riqßuin.

¹⁰Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile poja ilmale

¹⁰Ut laj Jacob quicuan jun li ralal riqßuin lix Zilpa.

¹¹ning Lea ütles: 'Õnneks!' Ja ta pani temale nimeks Gaad.

¹¹Ut lix Lea quixxoc li cßulaßal chokß re ut quixye: —Us xak cue. Xcuan chic jun lin cßulaßal, chan. Ut aj Gad quixqßue chokß xcßabaß.

¹²Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile teise poja ilmale

¹²Ut laj Jacob quicuan cuißchic jun li ralal riqßuin lix Zilpa.

¹³ning Lea ütles: 'Ma olen õnnelik. Tõesti, naised kiidavad mind õnnelikuks.' Ja ta pani temale nimeks Aaser.

¹³Ut lix Lea quixye: —Cßajoß xsahil saß inchßôl. Anakcuan eb li ixk teßxye nak us xak re chaßkeb cue, chan. Ut aj Aser quixqßue chokß xcßabaß li cßulaßal.

¹⁴Kord läks Ruuben nisulõikuse ajal ja leidis väljalt lemmemarju ja tõi neid oma emale Leale. Ja Raahel ütles Leale: 'Anna ka minule oma poja lemmemarju!'

¹⁴Saß jun li cutan nak yôqueb chi sicßoc trigo saß cßalebâl, laj Rubén quixtau aran li ixki kßên mandrágoras xcßabaß, ut coxkßaxtesi li ixki kßên saß rukß lix naß. Lix Raquel quiril nak cuan li ixki kßên riqßuin lix Lea ut quixye re: —Bânu usilal, qßue chokß cue li ixki kßên li xcßam chak lâ yum, chan.

¹⁵Aga ta vastas temale: 'Kas on veel vähe, et sa võtsid mu mehe? Nüüd tahad sa ka mu poja lemmemarjad ära võtta!' Siis ütles Raahel: 'Vastutasuks magagu ta täna öösel sinu juures su poja lemmemarjade eest!'

¹⁵Lix Lea quixye re lix Raquel: —¿Cßaß chic ru tâcuaj anakcuan? Ac xamakß lin bêlom chicuu ut anakcuan tâcuaj tâmakß cuißchic lin ixki kßên li xcßam chak inyum, chan. Ut lix Raquel quichakßoc ut quixye re, —Cui tâqßue cue li ixki kßên, laj Jacob naru tâxic jun kßojyînak âcuiqßuin, chan.

¹⁶Kui Jaakob tuli õhtul väljalt, siis läks Lea temale vastu ja ütles: 'Sa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!' Ja tema magas sel ööl ta juures.

¹⁶Nak laj Jacob quisukßi chak chi sicßoc trigo, lix Lea ticto qui-el chixcßulbal ut quixye re: —Anakcuan tatcuânk jun kßojyînak cuiqßuin. Aßan aj e nak xinqßue li ixki kßên re lix Raquel. Li ixki kßên aßan, laj Rubén xcßamoc chak re, chan. Ut saß li kßojyîn aßan laj Jacob quicuan riqßuin lix Lea.

¹⁷Ja Jumal kuulis Lead, ja Lea jäi lapseootele ja tõi Jaakobile viienda poja ilmale.

¹⁷Lix Lea quicana chi yaj aj ixk. Ut quiyoßla roß lix cßulaßal lix Lea xban nak li Dios quirabi lix tij.

¹⁸Ja Lea ütles: 'Jumal tasus mulle, et ma andsin oma teenija oma mehele.' Ja ta pani temale nimeks Issaskar.

¹⁸Lix Lea quixye: —Anakcuan aj Isacar tinqßue chokß xcßabaß lin cßulaßal. Li Dios xqßue jun chic lin râbal xban nak lâin junxilaj quinkßaxtesi lin môs re laj Jacob re nak tâcuânk riqßuin, chan.

¹⁹Ja Lea jäi taas lapseootele ja tõi Jaakobile kuuenda poja ilmale.

¹⁹Laj Jacob quicuan xcuak li ralal riqßuin lix Lea.

²⁰Ja Lea ütles: 'Jumal valmistas mulle ilusa kingituse. Nüüd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud!' Ja ta pani temale nimeks Sebulon.

²⁰Ut lix Lea quixye: —Li Dios xqßue jun chic lin mâtan. Anakcuan rarôkin chic xban lin bêlom xban nak cuakib li ralal ac xeßyoßla cuiqßuin. Anakcuan aj Zabulón tinqßue chokß xcßabaß li cßulaßal aßin, chan.

²¹Ja pärastpoole ta tõi tütre ilmale ning pani temale nimeks Diina.

²¹Chirix chic aßan, quiyoßla jun lix coß lix Lea ut xDina quixqßue chokß xcßabaß.

²²Aga Jumal mõtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema üsa.

²²Li Dios quiril xtokßobâl ru lix Raquel ut quirabi lix tij. Xban aßan, li Dios quixqßue chi cuânc xcocßal.

²³Ja ta jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Jumal võttis ära mu teotuse!'

²³Lix Raquel quicana chi yaj aj ixk. Ut quiyoßla jun lix cßulaßal têlom. Quixye: —Lâin xinxutânac xban nak mâ jun incocßal cuan. Anakcuan li Dios xrisi inxutân, chan.

²⁴Ja ta pani temale nimeks Joosep, öeldes: 'Annaks Issand mulle lisaks veel teisegi poja!'

²⁴Lix Raquel quixqßue aj José chokß xcßabaß lix cßulaßal. Quixye: —Aß taxak li Kâcuaß Dios chi-osobtesînk cue ut tixqßue ta chic junak incßulaßal têlom, chan.

²⁵Ja kui Raahel oli Joosepi ilmale toonud, siis Jaakob ütles Laabanile: 'Lase mind, et saaksin minna koju ja oma kodumaale!

²⁵Chirix lix yoßlajic laj José, laj Jacob quiâtinac riqßuin laj Labán ut quixye re: —Anakcuan nacuaj nak tinâcanab chi xic saß lin tenamit li xinchal cuiß chak.

²⁶Anna mu naised ja lapsed, kelle pärast ma sind olen teeninud, ja ma lähen, sest sa tead ju ise, kuidas ma sind olen teeninud!'

²⁶Tincßameb li cuixakil chicuix, joß eb ajcuiß lin cocßal. Xtzßakloc li trabaj xinbânu âcuiqßuin chirixeb lâ rabin. Lâat cutan saken châcuu cßaßru li trabaj xinbânu âcuiqßuin. Chinâcanab chi xic anakcuan, chan.

²⁷Ja Laaban vastas temale: 'Kui ma nüüd sinu silmis armu leiaksin! Märgid näitavad mulle, et Issand on mind sinu pärast õnnistanud.'

²⁷Ut laj Labán quixye: —Bânu usilal, canâkat cuiqßuin. Xinqßue retal nak saß âcßabaß lâat ninrosobtesi li Kâcuaß Dios.

²⁸Ja ta ütles: 'Nimeta mulle oma palk ja ma annan selle!'

²⁸Anakcuan tâye cue joß nimal lâ tojbal tâcuaj ut lâin tatintoj, chan laj Labán.

²⁹Siis ta vastas temale: 'Sina tead ise, kuidas ma sind olen teeninud ja mis on saanud su karjast minu juures.

²⁹Laj Jacob quixye re: —Lâat cutan saken châcuu chanru nak xintrabajic âcuiqßuin. Nacanau ajcuiß chanru nak xinchßolaniheb lâ quetômk, chan.

³⁰Sest pisut oli seda, mis sul oli enne mind. See on aga ohtrasti kasvanud ja Issand on sind õnnistanud minu sammude läbi. Millal ma siis nüüd saan hoolitseda ka oma pere eest?'

³⁰Julticak âcue nak xincßulun âcuiqßuin, incßaß qßui li cßaßru âcue. Ut anakcuan numtajenakeb xqßuial li cßaßru âcue. Chalen cuoquic âcuiqßuin, li Kâcuaß Dios xatrosobtesi inban. Ut anakcuan ¿jokße naru tintiquib trabajic re nak eb li cualal incßajol tâcuânk cßaßru reheb? chan.

³¹Siis ta küsis: 'Mis ma sulle pean andma?' Ja Jaakob vastas: 'Ära anna mulle midagi. Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su lambaid ja kitsi:

³¹Laj Labán quixye re: —¿Joß nimal târûk tatintoj cuiß? chan. Laj Jacob quixye re: —Mâ joß nimal. Anakcuan cuan jun naßleb tincuaj xyebal âcue. Incßaß ninnau ma tâcuulak ta châcuu. Cui tixcßul âchßôl, lâin tincanâk cuißchic chirilbaleb lâ quetômk, chan.

³²ma käisin täna läbi kõik su lamba- ja kitsekarjad, lahutades kõik tähnilised ja kirjud uted ja kõik mustad uted su tallede seast, samuti kirjud ja tähnilised kitsede hulgast. Need olgu mulle palgaks

³²Laj Jacob quixye re laj Labán: —Lâin tinxic saß xyânkeb lâ quetômk. Ut tinsicß chokß cue li chibât li repex rixeb ut li tzßîb saß rixeb. Teßcanâk ajcuiß li carner li repex rixeb ut li tzßîb saß rixeb joß eb ajcuiß li kßek rixeb. Li quetômk aßin tincßam chokß cue chokß rêkaj intojbal, chan.

³³ja mu õigus kostku minu eest tulevikus, kui sa tuled mu palka vaatama: kõik, kes ei ole tähnilised ja kirjud kitsede hulgas ja mustad tallede seas, loetagu minu poolt varastatuiks!'

³³Ut laj Jacob quixye ajcuiß: —Mâre mokon chic nak tatxic chirilbaleb lin quetômk, lâat tâqßue retal nak saß xyâlal xinbânu. Cui tâtau li carner li moco kßek ta rixeb ut li chibât moco repex ta rixeb, naru tâye nak lâin xcuelkßa eb aßan âcuiqßuin, chan.

³⁴Ja Laaban vastas: 'Hästi, sündigu tõesti su sõna järgi!'

³⁴Ut laj Labán quixye re: —Us. Xcßul inchßôl li cßaßru xaye, chan.

³⁵Ja ta lahutas selsamal päeval vöödilised ja kirjud sikud ja kõik tähnilised ja kirjud kitsed, kellel oli valget küljes, ja kõik mustad tallede seas, andis need oma poegade hooleks

³⁵Chiru ajcuiß li cutan aßan, cô laj Labán saß lix naßajeb lix quetômk. Quirisiheb chixjunil li chibât li repex rixeb joß ixk joß têlom. Quirisiheb ajcuiß li carner li kßek rixeb. Laj Labán quixkßaxtesiheb li quetômk aßan saß rukßeb li ralal re nak aßan eb chic teßilok re.

³⁶ning jättis kolme päeva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga jäi karjatama Laabani ülejäänud lambaid ja kitsi.

³⁶Ut laj Labán cô saß jun li naßajej oxib cutan xnajtil riqßuin laj Jacob. Ut laj Jacob quicana chirilbaleb lix quetômk laj Labán.

³⁷Ja Jaakob võttis enesele papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged vöödid, paljastades keppide valge puu.

³⁷Laj Jacob quixsicß oxib pây ru li cheß, aß li álamo, li avellano ut li castaño xcßabaßeb. Quixyocß eb li rukß li cheß li toj rax. Quixmichß caßchßin rixeb li cheß re nak teßcßutûnk chi repex rixeb li rukß cheß.

³⁸Siis ta pani kooritud kepid lammaste ja kitsede ette rennidesse ja veekünadesse, kuhu loomad tulid jooma; ja joomas olles nad paaritusid.

³⁸Laj Jacob quixqßue retal nak eb li quetômk nequeßbatzßun chire li haß nak nequeßcuulac chi ucßac. Xban aßan nak quixtususi li rukß cheß saß li haß re nak teßril li cheß nak yôqueb chi batzßûnc.

³⁹Ja kui lambad ja kitsed keppide juures paaritusid, siis nad sünnitasid tallesid: vöödilisi, tähnilisi ja kirjusid.

³⁹Li quetômk queßbatzßun aran saß xcaßyabâl eb li cheß li repex rixeb. Ut eb li cocß ral li queßyoßla repex rixeb.

⁴⁰Ja Jaakob eraldas noored jäärad: ta pööras isaloomade pead vöödiliste poole ja kõigi mustade poole Laabani karja hulgas. Nõnda tegi ta enesele eraldi karjad ega pannud neid Laabani lammaste ja kitsede sekka.

⁴⁰Laj Jacob quixsicß ruheb li carner li repex rixeb ut li tzßîb saß rixeb ut quixqßue saß xyânkeb li re. Joß ajcuiß chixjunileb li kßek rixeb li cuanqueb saß xyânkeb li re laj Labán, quixqßue ajcuiß saß xyânkeb li re. Chi joßcaßin laj Jacob quirisi lix quetômk saß xyânkeb li re laj Labán.

⁴¹Ja iga kord, kui tugevamad loomad paaritusid, pani Jaakob kepid künadesse nende silme ette, et nad paarituksid keppide juures.

⁴¹Rajlal nak nequeßcuulac li xul li nînkeb xtibel ut cauheb rib chi batzßûnc chire li haß, laj Jacob naxqßue li cheß saß li haß re nak teßril nak yôqueb chi batzßûnc.

⁴²Aga kui loomad olid nõrgemad, siis ta ei pannud. Nõnda said nõrgad Laabanile ja tugevamad Jaakobile.

⁴²Nak nequeßcuulac li xul li incßaß cauheb rib chi batzßûnc, laj Jacob incßaß naxqßue li cheß saß li haß. Nak nequeßyoßla li raleb li xul li incßaß cauheb rib queßcana re laj Labán. Ut li raleb li xul li cauheb rib queßcana chokß re laj Jacob.Chi joßcaßin laj Jacob quinumta xbiomal. Quicuan nabaleb lix quetômk. Quicuan ajcuiß nabal lix camellos joß ajcuiß lix burros. Ut queßcuan ajcuiß nabal lix môs joß cuînk joß ixk.

⁴³Ja mees kosus väga ja tal oli palju lambaid ja kitsi, teenijaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.

⁴³Chi joßcaßin laj Jacob quinumta xbiomal. Quicuan nabaleb lix quetômk. Quicuan ajcuiß nabal lix camellos joß ajcuiß lix burros. Ut queßcuan ajcuiß nabal lix môs joß cuînk joß ixk.