¹Aga ta kuulis Laabani poegade kõnelusi, kes ütlesid: 'Jaakob on ära võtnud kõik, mis oli meie isa päralt. Sellest, mis oli meie isa päralt, on ta enesele soetanud kõik selle rikkuse.'

¹Laj Jacob narabi li cßaßru nequeßxye li ralal laj Labán nak nequeßxye: —Laj Jacob xcßam chokß re li cßaßru re li kayucuaß. Ut riqßuin aßan xbiomoß, chanqueb.

²Ja Jaakob nägi Laabani palet, ja vaata, see ei olnud enam ta vastu nagu enne.

²Laj Jacob quixqßue retal nak incßaß chic sa na-ileß xban laj Labán. Moco joß ta junxil.

³Siis Issand ütles Jaakobile: 'Mine tagasi oma isade maale ja oma sugulaste seltsi. Mina olen sinuga!'

³Li Kâcuaß Dios quixye re laj Jacob: —Anakcuan tatsukßîk cuißchic saß lâ tenamit li cuanqueb cuiß lâ cuechßalal. Ut lâin junelic cuânkin âcuiqßuin, chan li Kâcuaß Dios.

⁴Ja Jaakob läkitas sõna ning käskis kutsuda oma karja juurde väljale Raaheli ja Lea

⁴Laj Jacob quixtakla xbokbal lix Raquel joß ajcuiß lix Lea re nak tââtinak riqßuineb saß li naßajej li yô cuiß chi iloc quetômk laj Jacob.

⁵ning ütles neile: 'Ma näen teie isa palgest, et ta ei ole enam mu vastu nagu enne. Aga mu isa Jumal oli mu juures.

⁵Laj Jacob quixye reheb li rixakil: —Lâin yôquin chixqßuebal retal nak lê yucuaß incßaß chic sa ninril joß junxil. Ut li Kâcuaß Dios li naxlokßoni lin yucuaß, aßan xtenkßan cue arin.

⁶Te ju teate, et ma olen teeninud teie isa kõigest väest.

⁶Lâex xeril ajcuiß nak xincßanjelac chi anchal inchßôl chiru lê yucuaß.

⁷Kuid teie isa narritas mind ja muutis mu palka kümme korda. Jumal aga ei ole lubanud teda mulle kurja teha.

⁷Ut aßan xinixbalakßi ut yalak jokße naxjal lin tojbal. Abanan li Kâcuaß Dios yô chintenkßanquil chi junelic. Joßcan nak laj Labán incßaß naru xbânunquil li incßaß us cue.

⁸Kui ta ütles nõnda: Tähnilised saagu sinule palgaks, siis kõik lambad ja kitsed poegisid tähnilisi. Ja kui ta ütles nõnda: Vöödilised saagu sinule palgaks, siis kõik loomad poegisid vöödilisi.

⁸Lê yucuaß quixye cue, “Lâ tojbal aßan chixjunileb li xul li repex rixeb” chan. Ut chixjunileb li xul li queßyoßla repex chic rix. Ut quixye cuißchic cue, “Lâ tojbal, aßan li xul li balacß saß rixeb” chan cue. Nak naxye chi joßcan junes balacß chic rixeb li xul li nequeßyoßla.

⁹Nõnda võttis Jumal teie isa karja ja andis mulle.

⁹Joßcan nak li Dios incßaß quixqßue chi tâmc lix quetômk lê yucuaß ut eb li cue lâin quixqßueheb chi tâmc, chan laj Jacob.

¹⁰Lammaste ja kitsede innaajal tõstsin ma oma silmad üles ja nägin unes, vaata, et isased, kes kargasid emaseid, olid vöödilised, tähnilised ja laigulised.

¹⁰Ut laj Jacob quixye cuißchic reheb: —Saß jun li cutan nak yô ruheb li carner lâin quinmatqßuec ut quicuil nak li têlom carner li balacß rixeb ut li repex rixeb, junes eb aßan li yôqueb chi batzßûnc riqßuineb li ixki carner.

¹¹Ja Jumala ingel ütles mulle unes: Jaakob! Ja ma vastasin: Siin ma olen!

¹¹Ut saß inmatcß lix ángel li Dios quixye cue, “Jacob”, chan. Ut lâin quinye re, “Cueßquin”.

¹²Siis ta ütles: Tõsta ometi oma silmad üles ja vaata: kõik isased, kes kargavad emaseid, on vöödilised, tähnilised ja laigulised, sest ma olen näinud kõike, mis Laaban sulle teeb!

¹²Ut li ángel quixye cue, “Ilon aran. Tâcuil nak eb li têlom carner li balacß rixeb ut li repex rixeb, junes eb aßan li yôqueb chi batzßûnc riqßuineb li ixki carner. Lâin li Kâcuaß Dios. Xinbânu chi joßcaßin xban nak xcuil chixjunil li cßaßru yô chixbânunquil laj Labán âcue.

¹³Mina olen Peeteli Jumal, kus sa võidsid samba, kus sa andsid mulle tõotuse. Võta nüüd kätte, lahku siit maalt ja mine tagasi oma sünnimaale!'

¹³Lâin li Kâcuaß Dios. Lâin li quincßutbesi chak cuib châcuu saß li naßajej Bet-el nak caqßue li aceite saß xbên li pec li caxakab aran nak cabânu li contrato cuiqßuin. Anakcuan tat-êlk saß li naßajej aßin ut tatxic cuißchic saß lâ tenamit li yoßlajenakat cuiß chak,” chan cue.—

¹⁴Siis Raahel ja Lea vastasid ning ütlesid temale: 'Kas meil ongi enam osa või omandit meie isakojas?

¹⁴Ut lix Raquel rochben lix Lea queßchakßoc ut queßxye re laj Jacob: —Lâo mâcßaß cßaßru re li kayucuaß takêchani arin.

¹⁵Eks ta ole pidanud meid võõraks, kuna ta meid müüs ja ise muidugi ka meie hinna ära sõi!

¹⁵Chanchan mâcuaßo xrabin nak nocoril li kayucuaß. Lâo cßayinbilo âcue xban li kayucuaß. Ac xatoj rix li kasumlajic. Ut anakcuan, ¿cßaß chic ru târaj? Aßan yô chixsachbal li katzßak.

¹⁶Jah, kõik see rikkus, mille Jumal meie isalt ära võttis, on meie ja meie laste oma. Ja nüüd tee kõik, mis Jumal sulle on öelnud!'

¹⁶Lix biomal li qui-isîc chiru xban li Kâcuaß Dios, aßan ke chic anakcuan ut reheb ajcuiß li kalal kacßajol. Lâat bânu chixjunil li cßaßru xye âcue li Kâcuaß Dios, chanqueb re laj Jacob.

¹⁷Ja Jaakob võttis kätte, tõstis oma lapsed ja naised kaamelite selga

¹⁷Laj Jacob quixyîb rib re tâxic. Quixtaksiheb li rixakil joß ajcuiß eb lix cocßal chirixeb li camello.

¹⁸ja saatis teele kogu oma karja ja kõik oma varanduse, mis ta oli kogunud, oma karjavaranduse, mis ta Mesopotaamias oli soetanud, et minna oma isa Iisaki juurde Kaananimaale.

¹⁸Ut queßoc chi xic Canaán saß lix tenamit laj Isaac lix yucuaß. Laj Jacob quixcßam chirix chixjunileb lix quetômk joß ajcuiß chixjunil li cßaßru re li quixtoj rix riqßuin lix trabaj saß li naßajej Padan-aram.

¹⁹Aga Laaban oli läinud lambaid niitma. Ja Raahel varastas oma isa teeravikujud.

¹⁹Mâ ani laj Labán. Cuan chak saß jalan naßajej chixbesbal rixeb lix carner nak lix Raquel quirelkßaheb lix dios lix yucuaß.

²⁰Jaakob kasutas süürlase Laabani teadmatust ega andnud temale märku, et ta põgeneb.

²⁰Mâcßaß resil nak queßel laj Jacob saß li naßajej aßan. Chi joßcaßin laj Jacob quixbalakßi laj Labán laj arameo.

²¹Nõnda ta siis põgenes koos kõigega, mis tal oli, võttis kätte ja läks üle jõe ning siirdus Gileadi mäestiku poole.

²¹Laj Jacob quiêlelic riqßuin chixjunil li cßaßru cuan re. Quinumeß saß li nimaß Eufrates ut quixcßam li be li naxic saß li tzûl Galaad.

²²Aga kolmandal päeval anti Laabanile teada, et Jaakob oli põgenenud.

²²Saß rox li cutan laj Labán quirabi resil nak quiêlelic laj Jacob.

²³Tema võttis siis enesega kaasa oma suguvennad ja ajas teda taga seitse päevateekonda ning jõudis Gileadi mäestikus temale järele.

²³Laj Labán quixchßutubeb li rechßalal ut queßxtâke laj Jacob. Toj chiru cuukub cutan coxeßxtau saß li tzûl Galaad.

²⁴Kuid Jumal tuli süürlase Laabani juurde öösel unes ja ütles temale: 'Hoia, et sa Jaakobile ei ütle head ega halba!'

²⁴Saß li kßojyîn aßan, li Kâcuaß Dios quixcßutbesi rib chiru laj Labán laj arameo saß xmatcß. Li Kâcuaß Dios quixye re: —Chinâcuabi. Mat-âtinac saß joskßil riqßuin laj Jacob, chan li Dios.

²⁵Kui Laaban Jaakobile järele jõudis, oli Jaakob mäestikus telgi üles löönud, ja Laabangi suguvendadega lõi telgi üles Gileadi mäestikku.

²⁵Laj Labán quixtauheb laj Jacob saß li tzûl Galaad li queßxyîb cuiß lix muhebâleb. Ut saß ajcuiß li naßajej aßan queßxyîb lix muhebâleb laj Labán.

²⁶Ja Laaban ütles Jaakobile: 'Mis sa oled teinud? Sa kasutasid mu teadmatust ja viisid ära mu tütred, nagu oleksid nad olnud mõõga abil vangistatud.

²⁶Laj Labán quixye re laj Jacob: —¿Cßaßut nak xabânu cue chi joßcaßin? Xacßameb chak lin rabin saß junpât. Chanchan yôco saß plêt, chan.

²⁷Miks sa põgenesid salaja ja vargsel viisil ega teatanud mulle, et oleksin saanud sind rõõmsasti ära saata laulude, trummi ja kandlega?

²⁷—¿Cßaßut nak incßaß xaye cue nak êlc chak êre cuiqßuin? Cui ta xaye cue, lâin xinbânu raj jun nimla ninkße re êchakßrabinquil. Xinbokeb raj saß li ninkße li nequeßchßeßoc tambor joß eb ajcuiß li nequeßchßeßoc arpa.

²⁸Sa ei lasknud mind suudelda oma poegi ja tütreid! Sa oled nüüd talitanud mõistmatult.

²⁸Saß junpât xacßameb chak. Incßaß xqßue rib nak xcuutzßeb ru lin rabin joß eb ajcuiß li cui re xchakßrabinquileb. Xban âtôntil nak xabânu a naßleb aßin.

²⁹Mul oleks meelevald teha teile kurja. Aga teie isa Jumal rääkis minuga eile öösel, öeldes: Hoia, et sa Jaakobile ei ütle head ega halba!

²⁹Lâin naru raj tinbânu raylal êre. Abanan chi kßek quiâtinac cuiqßuin li Kâcuaß Dios, li naxlokßoni lâ yucuaß. Aßan xye cue nak incßaß tinâtinak saß joskßil âcuiqßuin.

³⁰Nüüd oled sa küll läinud oma teed, sellepärast et sa igatsesid nii väga oma isakoja järele. Aga mispärast sa varastasid mu jumalad?'

³⁰Lâin ninnau nak xat-el cuiqßuin saß junpât xban nak tâcuaj ru xic saß rochoch lâ yucuaß. Caßaj cuiß li incßaß nintau ru lâin, ¿cßaßut nak xacuelkßaheb chak lin dios? chan laj Labán.

³¹Ja Jaakob vastas ning ütles Laabanile: 'Sellepärast et ma kartsin. Sest ma mõtlesin, et sa röövid minult oma tütred.

³¹Ut laj Jacob quixye re laj Labán: —Lâin qui-oc inxiu. Quincßoxla nak mâre tâmakßeb lâ rabin chicuu.

³²See, kelle juurest sa leiad oma jumalad, ärgu jäägu elama! Meie suguvendade ees otsi läbi, mis mul kaasas on, ja võta ära, mis on sinu!' Aga Jaakob ei teadnud, et Raahel oli need varastanud.

³²Chiruheb li kechßalal naru tâsiqßueb lâ dios saß kayânk. Cui tâtauheb arin, tâcßameb ut tâcâmk li ani xcßamoc chak re, chan laj Jacob. Laj Jacob incßaß naxnau nak aß lix Raquel qui-elkßan reheb lix dios laj Labán.

³³Ja Laaban läks Jaakobi telki ja Lea telki ja mõlema teenija telki, aga ei leidnud midagi; ja Lea telgist välja tulnud, läks ta Raaheli telki.

³³Ut laj Labán quixsiqßueb lix dios saß xmuhebâl laj Jacob ut incßaß quixtau. Quixsicß ajcuiß saß xmuhebâl lix Lea ut incßaß quixtau. Quixsicß ajcuiß saß xmuhebâl li cuib chi môs ut incßaß ajcuiß quixtau. Tojoßnak cô chixsicßbal saß xmuhebâl lix Raquel.

³⁴Kuid Raahel oli võtnud teeravid ja oli pannud need kaameli sadula tasku ning istus ise nende peal. Ja Laaban kompas läbi kogu telgi, aga ei leidnud midagi.

³⁴Abanan lix Raquel ac xmukeb lix dios rubel lix soc rix li camello. Chunchu aran saß xbên nak quicuulac laj Labán riqßuin. Laj Labán quixsiqßui lix dios yalak bar ut incßaß quixtau.

³⁵Ja Raahel ütles oma isale: 'Ärgu süttigu viha mu isanda silmis, et ma ei saa su ees üles tõusta, sest mul on naiste asjad!' Nõnda ta otsis läbi, aga teeraveid ta ei leidnud.

³⁵Lix Raquel quixye re: —At inyucuaß, chacuy inmâc. Incßaß naru tincuaclîk châcßulbal xban nak anakcuan yô inyajel ut incßaß sa tinxaklîk châcuu. Usan cui incßaß tatjoskßok cuiqßuin nak incßaß tinxaklîk châcßulbal, chan. Ut laj Labán napokoknac chixsicßbaleb lix dios ut incßaß quixtau.

³⁶Siis Jaakob vihastus ja riidles Laabaniga. Ja Jaakob kostis ning ütles Laabanile: 'Milles seisneb mu üleastumine? Mis on mu patt, et oled mind nii tulisi jalu taga ajanud?

³⁶Laj Jacob quijoskßoß chiru laj Labán ut quixye re: —¿Cßaßut nak xinâtâke chak toj arin? ¿Cßaßru inmâc châcuu?

³⁷Kuna sa oled läbi otsinud kogu mu kraami, siis missuguse oma koja riista oled sa leidnud? Pane siia minu suguvendade ja oma suguvendade ette, et nad võiksid õigust mõista meie mõlema vahel!

³⁷Xapokle li cßaßru ke ut ¿cßaßru xatau? Cßut chiku anakcuan li cßaßru âcue xatau saß xyânkeb li cßaßru ke lâo. Eb li kechßalal teßyehok ani cuan xmâc, ma lâin malaj ut lâat.

³⁸Ma olin sinu juures kakskümmend aastat. Su lambad ja kitsed ei heitnud loodet ja jäärasid su karjast ma ei söönud.

³⁸Junmay chihab tzßakal xintrabajic âcuiqßuin. Ut eb lâ quetômk mâ jun cua queßxtzßek li ral. Ut lâin mâ jun lâ carner xincamsi re tintiu.

³⁹Murtut ma sulle ei toonud, ma pidin selle hüvitama. Sa nõudsid minult niihästi päeval kui öösel varastatut.

³⁹Mâ jun cua xincßam chak âcuiqßuin li quetômk li nequeßcamsîc xban li joskß aj xul, xban nak lâin ninqßuehoc rêkaj eb aßan. Ut lâat junelic nacacuisi rêkaj eb li xul chicuu, li nequeßelkßâc chi cutan joß ajcuiß chiru kßojyîn, chan.

⁴⁰Päeval piinas mind palavus ja öösel külm, ja uni põgenes mu silmist.

⁴⁰Laj Jacob quixye ajcuiß: —Lâin xincuy rilbaleb lâ quetômk. Chi cutan caßchßin mâ nincam xban xtikcual li sakße ut chiru kßojyîn mâ caßchßin nak niquinixcßol li que. Incßaß naru nacube bayak lin cuara xban li que.

⁴¹Nüüd ma olen olnud su kojas kakskümmend aastat. Neliteist aastat ma teenisin sind su kahe tütre pärast ja kuus aastat lammaste ja kitsede pärast, ja sa muutsid mu palka kümme korda.

⁴¹Junmay chihab tzßakal xintrabajic âcuiqßuin. Câlaju chihab xintrabajic chirixeb lâ rabin. Ut cuakib chihab chic xintrabajic chirix lin quetômk. Ut lâat nabal sut nacajal lin tojbal chicuu, chan.

⁴²Kui minuga ei oleks olnud mu isa Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Kartus, siis oleksid sa mind nüüd tühje käsi ära saatnud. Jumal on näinud mu häda ja mu kätevaeva ja on eile öösel teinud otsuse.'

⁴²Relic chi yâl li Kâcuaß Dios xinixtenkßa. Aßan li Kâcuaß Dios li quixlokßoni laj Abraham joß ajcuiß laj Isaac lin yucuaß. Cui ta incßaß xinixtenkßa li Kâcuaß Dios, xinâtakla raj chak chi mâcßaß cßaßru cue. Li Kâcuaß Dios quiril xtokßobâl cuu ut aßan naxnau chanru nak xintrabajic âcuiqßuin. Xban aßan li Kâcuaß Dios xatxkßus chi kßek, chan laj Jacob re laj Labán.

⁴³Siis Laaban kostis ja ütles Jaakobile: 'Tütred on minu tütred ja pojad on minu pojad ja kari on minu kari, ja kõik, mis sa näed, on minu! Aga mida ma saaksin praegu teha oma tütarde heaks või nende poegade heaks, keda nad on ilmale toonud?

⁴³Laj Labán quichakßoc ut quixye re: —Eb li ixk aßin, aßaneb lin rabin ut eb li cocßal aßin, aßaneb li cui. Joß eb ajcuiß li quetômk aßin cueheb ajcuiß. Chixjunil li joß qßuial yôcat chirilbal, aßan cueheb lâin. Ut anakcuan cßaß ta chic ru târûk tinbânu riqßuineb lin rabin joß ajcuiß riqßuineb lix cocßal xban nak ac xeßchal châcuix.

⁴⁴Aga tule nüüd, tehkem leping, mina ja sina, ja see olgu tunnistajaks minu ja sinu vahel!'

⁴⁴Joßcan nak anakcuan lâo takabânu junak li contrato chi kibil kib. Takabânu li contrato chokß retalil nak xkayîb ru li chßaßajquilal aßin saß xyâlal, chan laj Labán.

⁴⁵Siis Jaakob võttis ühe kivi ja pani sambaks püsti.

⁴⁵Laj Jacob quixchap jun li pec ut quixxakab saß li chßochß.

⁴⁶Ja Jaakob ütles oma suguvendadele: 'Korjake kive!' Ja need võtsid kive ning kuhjasid kivikangru; ja nad sõid seal kivikangru peal.

⁴⁶Ut quixye reheb li rechßalal: —Cßamomak chak nabalak li pec, chan. Eb aßan queßxchßutub li pec ut queßxtus. Ut queßcuaßac saß xbên li tusbil pec aßan.

⁴⁷Ja Laaban pani sellele nimeks Jegar-Sahaduuta; Jaakob aga nimetas selle Galeediks.

⁴⁷Ut laj Labán quixqßue Jegar Sahaduta chokß xcßabaß li naßajej aßan. Li cßabaßej aßin saß râtinobâl laj Labán. Ut laj Jacob quixqßue cuißchic xcßabaß li naßajej saß li râtinobâl. Galaad quixqßue chokß xcßabaß.

⁴⁸Ja Laaban ütles: 'See kivikangur olgu täna tunnistajaks minu ja sinu vahel!' Seepärast ta pani sellele nimeks Galeed

⁴⁸Laj Labán quixye: —Li tusbil pec li xkaqßue arin, aßan retalil li contrato xkabânu arin, chan. Aßan aj e nak Galaad queßxqßue chokß xcßabaß.

⁴⁹ja Mispa, sest ta ütles: 'Issand valvab minu ja sinu vahel, kui me teineteist enam ei näe.

⁴⁹Ut queßxqßue ajcuiß Mizpa chokß xcßabaß li naßajej aßan. Laj Labán quixye, Aß taxak li Kâcuaß Dios chi-ilok ke nak takacanab kib chi kibil kib, chan.

⁵⁰Kui sa kohtled mu tütreid halvasti või võtad mu tütarde kõrvale teisi naisi, ilma et ükski inimene oleks meie juures, vaata, siis on Jumal ometi tunnistajaks minu ja sinu vahel.'

⁵⁰Ut laj Labán quixye ajcuiß re laj Jacob: Li Kâcuaß Dios tânaßok re chixjunil li cßaßru takabânu. Cui lâat târahobtesiheb lin rabin, li Kâcuaß Dios tânaßok re. Cui lâat tâcßam jalan chic ixk chokß âcuixakil, mâre lâat tâcßoxla nak mâ ani nanaßoc re li cßaßru yôcat. Abanan li Kâcuaß Dios tixnau, chan.

⁵¹Siis ütles Laaban Jaakobile: 'Vaata, see kivikangur, ja vaata, see sammas, mille ma püstitasin enese ja sinu vahele, -

⁵¹Qßue retal li tusbil pec li xkaqßue arin joß ajcuiß li jun li xakxo saß xyi.

⁵²see kivikangur olgu tunnistajaks, samuti olgu see sammas tunnistajaks, et mina ei tohi tulla sellest kivikangrust mööda sinu juurde ja et sina ei tohi tulla sellest kivikangrust ja sambast mööda minu juurde kurja tegema!

⁵²Aßan li retalil nak lâat incßaß târûk tatnumekß arin chi pletic cuiqßuin, chi moco lâin târûk tinnumekß chi pletic âcuiqßuin lâat. Aßan aj e nak xkaqßue li pec arin, chan.

⁵³Aabrahami Jumal ja Naahori Jumal, nende vanemate Jumal, see mõistku kohut meie vahel!' Ja Jaakob vandus oma isa Iisaki Kartuse juures.

⁵³Li Dios li quixlokßoni laj Abraham lâ xeßtônil yucuaß joß ajcuiß laj Nacor lin xeßtônil yucuaß aßan târakok âtin saß kabên cui incßaß takabânu li cßaßru xkaye, chan laj Labán. Ut laj Jacob quixye re laj Labán: —Lâin tinye âcue chiru li Kâcuaß Dios, li quixlokßoni laj Isaac lin yucuaß, nak ac xcßul inchßôl li contrato li xkabânu chi kibil kib, chan.

⁵⁴Ja Jaakob ohverdas mäe peal tapaohvri ning kutsus oma suguvennad leiba võtma. Ja nad võtsid leiba ning jäid ööseks mäele.

⁵⁴Ut laj Jacob quixlokßoni li Kâcuaß Dios saß li tzûl aßan ut quixqßue lix mayej chiru. Ut quixbokeb ajcuiß li rechßalal chi cuaßac. Queßcuaßac chixjunileb ut saß li tzûl queßxnumsi li kßojyîn.Joß cuulajak chic nak quisakêu, laj Labán quicuacli ut quirutzß ruheb li ri, joß eb ajcuiß lix rabin. Quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesiheb. Ut chirix aßan quisukßi saß rochoch.

⁵⁵Joß cuulajak chic nak quisakêu, laj Labán quicuacli ut quirutzß ruheb li ri, joß eb ajcuiß lix rabin. Quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesiheb. Ut chirix aßan quisukßi saß rochoch.