¹Aga maal oli kange nälg.

¹Nak yô chi numtâc li cueßej saß li tenamit Canaán,

²Ja kui nad olid ära söönud vilja, mis nad Egiptusest olid toonud, siis nende isa ütles neile: 'Minge ostke meile pisut leiba!'

²qui-osoß li trigo li queßxlokß chak Egipto. Laj Jacob quixye reheb: —Anakcuan mâcßaß chic li katzacaêmk. Ayukex cuißchic chixlokßbal caßchßinak ke, —chan laj Jacob.

³Ja Juuda vastas temale, öeldes: 'See mees kinnitas meile väga ja ütles: Te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole koos teiega.

³Abanan laj Judá quichakßoc ut quixye re lix yucuaß: —Li cuînk li nataklan saß li tenamit Egipto, saß joskßil quixye ke, “Têcßam chak lê rîtzßin chêrix. Cui incßaß nequecßam chak aßan, mâ jaruj tincßut bayak cuib chêru”, chan ke.

⁴Kui sa nüüd läkitad meie venna koos meiega, siis läheme ja ostame sulle leiba.

⁴Cui lâat tâtakla laj Benjamín chikix, lâo toxic cuißchic chixlokßbal li katzacaêmk.

⁵Aga kui sa teda ei läkita, siis me ei lähe, sest see mees ütles meile: Te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole koos teiega.'

⁵Cui incßaß nacatakla aßan, incßaß toxic xban nak li cuînk quixye ke, “Incßaß chic têril cuu cui incßaß nequecßam chak lê rîtzßin chêrix,” chan ke, chan laj Judá.

⁶Ja Iisrael ütles: 'Miks te tegite mulle seda kurja ja andsite mehele teada, et teil on veel üks vend?'

⁶Ut laj Israel quixye reheb: —¿Cßaßut nak xebânu cue chi joßcaßin? ¿Cßaßut nak xeye re nak cuan jun chic lê rîtzßin? Incßaß raj xeye chak re chi joßcan, chan.

⁷Ja nad vastasid: 'See mees päris väga meie ja meie suguseltsi järele, küsides: Kas teie isa elab veel? On teil veel mõni vend? Ja me andsime temale teada, nagu asi on. Kas me võisime teada, et ta ütleb: Tooge oma vend siia?'

⁷Ut eb aßan queßchakßoc ut queßxye re: —Li cuînk aßan quixpatzß ke chanru nak cuanco. Quipatzßoc chikix joß ajcuiß chirixeb li kechßalal. Quixpatzß ke ma toj yoßyo li kayucuaß ut ma cuan chic junak kîtzßin. ¿Cßaß ta cuiß chic ru takaye re nak xpatzß ke chi joßcan? Xban aßan nak xkaye lix yâlal re. ¿Chan ta biß ru nak takanau nak tixye ke nak takacßam li kîtzßin riqßuin? chanqueb.

⁸Ja Juuda ütles oma isale Iisraelile: 'Saada poiss minuga ja me võtame kätte ning läheme, et jääksime elama ega sureks, ei meie ega sina ega meie väetid lapsed.

⁸Ut laj Judá quixye re lix yucuaß: —Bânu usilal, takla laj Benjamín chicuix. Chi joßcan naru toxic chi lokßoc. Ut incßaß tatcâmk lâat, joß ajcuiß lâo ut eb li kacocßal xban li cueßej.

⁹Mina olen temale käemeheks, nõua teda minult. Kui ma ei too teda tagasi sinu juurde ega sea sinu palge ette, siis jään su ees alatiseks süüdlaseks.

⁹Matcßoxlac. Saß inbên lâin tâcanâk rilbal lâ cualal. Cui incßaß tincßam cuißchic chak, tâcanâk saß inbên chi junaj cua nak lâin cuan inmâc cui cßaßru tixcßul.

¹⁰Tõesti, kui me ei oleks viivitanud, oleksime nüüd juba teist korda tagasi tulnud.'

¹⁰Cßoxla, cui ta incßaß yôco chi bâyc arin, ac raj xosukßi chak caß sutak chixlokßbal li katzacaêmk, chan laj Judá.

¹¹Siis ütles neile Iisrael, nende isa: 'Kui see nõnda on, siis tehke seda! Võtke maa parimast oma kottidesse ja viige sellele mehele meeleheaks pisut palsamit ja pisut mett, kalleid rohte ja mürri, pähkleid ja mandleid.

¹¹Ut laj Israel, li yucuaßbej, quixye reheb: —¿Cßaßru xjalenquil? Cui tento nak tâxic, xicak. Nak lâex texxic, têcßam caßchßinak li sahil echej li kßaxal châbil na-el saß li chßochß arin ut têsi aßin re li cuînk li nataklan aran. Aßaneb aßin li mâtan li têsi re. Têcßam caßchßinak li bálsamo, caßchßinak li xyaßal cab, li sununquil ban, aromas ut mirra. Ut têcßam ajcuiß li nueces ut li almendras.

¹²Ja võtke kaasa kahekordne raha; ka see raha, mis teie kottide suus tagasi tuli, võtke jälle kaasa - vahest oli see eksitus.

¹²Têcßam xtzßak li trigo li xecßam chak xbên cua. Ut têcßam ajcuiß lix tzßak li têlokß chak. Têkßajsi li tumin li quichal saß lê coxtal. Mâre yal xeßsach nak yôqueb chixbutßbal li trigo.

¹³Võtke ka oma vend, asuge teele ja minge tagasi selle mehe juurde!

¹³Cßamomak lê rîtzßin ut texxic riqßuin li cuînk li nataklan aran Egipto.

¹⁴Kõigeväeline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et ta teiega ära saadaks teie teise venna ja Benjamini! Aga kui jään lastest ilma, siis jään.'

¹⁴Li Kâcuaß Dios taxak tâtenkßânk êre nak texcuulak riqßuin li cuînk aßan. Chisahokß taxak saß xchßôl nak texril ut tixbânu usilal êre. Târachßab taxak laj Simeón ut chichâlk taxak laj Benjamín nak texsukßîk chak lâex. Cui nequeßsach chicuu chi xcaßbichaleb li cualal, ¿cßaß ta chic ru târûk tinbânu lâin? chan laj Jacob.

¹⁵Ja mehed võtsid selle kingituse, võtsid kaasa kahekordse raha ja Benjamini, asusid teele ja läksid alla Egiptusesse ning astusid Joosepi ette.

¹⁵Eb li ralal laj Jacob queßxcßam li mâtan. Ut queßxcßam ajcuiß li tumin re nak teßxtoj li trigo li ac queßxcßam chak junxil joß ajcuiß li toj teßxlokß chak anakcuan. Ut queßxcßam laj Benjamín chirixeb nak queßcôeb Egipto ut queßcuulac riqßuin laj José.

¹⁶Kui Joosep nägi, et Benjamin oli nendega kaasas, siis ta ütles oma kojaülemale: 'Vii need mehed mu kotta ja tapa tapaveis ning valmista see, sest need mehed söövad minuga lõunat!'

¹⁶Ut laj José quiril nak cuan laj Benjamín rochbeneb. Ticto quixye re li xbên môs saß rochoch: —Anakcuan tâcuocsiheb li cuînk aßin saß cuochoch. Tâcamsi junak li cuacax ut tâcßûb chi châbil xban nak anakcuan teßcuaßak cuiqßuin li cuînk aßin saß cuaßleb, chan.

¹⁷Ja mees tegi, nagu Joosep oli öelnud; ja mees viis mehed Joosepi kotta.

¹⁷Lix môs quixbânu li cßaßru quiyeheß re ut quirocsiheb li ralal laj Jacob saß rochoch laj José.

¹⁸Aga mehed kartsid, kui neid Joosepi kotta viidi, ja ütlesid: 'Meid viiakse raha pärast, mis eelmisel korral meie kottides tagasi tuli, et veeretada meie peale süüd ja kippuda meile kallale ning võtta meid orjadeks ja omandada meie eeslid!'

¹⁸Nak eb aßan queßrabi nak teßocsîk saß rochoch laj José, cßajoß nak queßxucuac. Queßxye chi ribileb rib: —Joßcan nak xocßameß chak arin anakcuan xban nak xkatau li tumin saß li kacoxtal. Anakcuan aßan tixye nak lâo aj êlkß. Riqßuin aßan mâre tixmakß chiku li kabûr ut lâo tocanâk chokß rahobtesinbil môs, chanqueb.

¹⁹Ja nad astusid mehe juurde, kes oli Joosepi kojaülem, ja rääkisid temaga koja ukse ees

¹⁹Nak queßcuulac saß li oquebâl re li rochoch laj José, queßxye re li xbên môs:

²⁰ning ütlesid: 'Oh mu isand, me kord juba käisime siin leiba ostmas.

²⁰—At Kâcuaß, chacuy kamâc. Bânu usilal, abi li cßaßru takaye âcue. Nak xocßulun chi lokßoc xbên sut, xkatoj li trigo.

²¹Aga kui me seejärel jõudsime öömajale ja tegime oma kotid lahti, vaata, siis oli igamehe raha ta koti suus, meie raha selle täiskaalus. Me tõime selle nüüd tagasi.

²¹Nak xohilan saß be, bar xkanumsi cuiß li kßojyîn, xkateheb li kacoxtal. Ut xkaqßue retal nak cuan li tumin xtzßak li trigo chi saß li kacoxtal. Joßcan nak lâo xkacßam cuißchic chak xcaß sut lix tzßak li trigo li xkacßam junxil.

²²Ja me tõime ka teise raha leiva ostmiseks enestega kaasa. Me ei tea, kes oli pannud meie raha meie kottidesse.'

²²Ut xkacßam ajcuiß chak xtzßak li takalokß anakcuan. Lâo tîc incßaß nakanau ani ta cuiß xqßuehoc re li tumin saß li kacoxtal, chanqueb re.

²³Aga tema ütles: 'Rahustuge, ärge kartke! Teie Jumal ja teie isa Jumal on pannud teile varanduse kottidesse. Teie raha ma olen saanud.' Ja ta tõi Siimeoni välja nende juurde.

²³Li môs quixye reheb: —Ocankex ut mexcßoxlac chic chirix aßan. Lâin quincßuluc re xtzßak li trigo chêru. Lê Dios li naxlokßoni lê yucuaß, aßan xqßuehoc re jun lê râbal li xetau saß lê coxtal, chan li môs. Tojoßnak quixcßam chak laj Simeón riqßuineb.

²⁴Siis mees viis mehed Joosepi kotta ja andis neile vett ning nad pesid oma jalgu; ja ta andis toitu nende eeslitele.

²⁴Ut li môs quirocsiheb li cuînk saß rochoch laj José, ut quixtakla xcßambal li haß re nak teßxchßaj li rokeb. Ut queßqßueheß ajcuiß xcuaheb lix bûr.

²⁵Ja nad seadsid kingitused valmis, kuni Joosep tuli lõunale, sest nad olid kuulnud, et nad seal pidid leiba võtma.

²⁵Ut eb li ralal laj Jacob quilajeßxyîbeb chi chßinaßus li mâtan li teßxsi re laj José xban nak ac queßrabi resil nak teßcuaßak riqßuin cuaßleb.

²⁶Kui Joosep koju tuli, siis nad viisid temale kotta kingituse, mis neil kaasas oli, ja kummardasid maha tema ette.

²⁶Nak laj José quicuulac saß rochoch, eb aßan queßxcuikßib rib chiru ut queßxqßue re lix mâtan li queßxcßam.

²⁷Ja tema küsis neilt, kuidas nende käsi käib, ja ütles: 'Kas teie vana isa, kellest te rääkisite, käsi käib hästi? On ta veel elus?'

²⁷Ut laj José quixye reheb: —¿Chan xeril?— Ut quixye ajcuiß reheb: —Xeye nak tîx chi us lê yucuaß. ¿Chanru aßan? ¿Ma toj yoßyo? ¿Ma cau? chan.

²⁸Ja nad vastasid: 'Sinu sulase, meie isa käsi käib hästi, ta elab veel.' Ja nad kummardasid ning heitsid maha.

²⁸Eb aßan queßchakßoc ut queßxye re laj José: —Bantiox xak âcue, Kâcuaß, nak nacatpatzßoc chikix. Cau li kayucuaß, chanqueb ut queßxcuikßib rib chiru laj José re nak teßxqßue xcuanquil.

²⁹Kui ta oma silmad üles tõstis ja nägi oma venda Benjamini, oma ema poega, siis ta küsis: 'On see teie noorim vend, kellest te mulle rääkisite?' Ja ta ütles: 'Jumal olgu sulle armuline, mu poeg!'

²⁹Laj José quiril laj Benjamín, ut quijulticoß re nak junajeb lix naß riqßuin, ut quixye reheb: —¿Ma aßin lê rîtzßin li xeye cue junxil? chan reheb. Tojoßnak laj José quixye re laj Benjamín: —Li Dios taxak chi-osobtesînk âcue, chan re.

³⁰Aga Joosep vaikis äkki, sest ta oli südamest liigutatud oma venna pärast ja otsis võimalust nutmiseks. Ta läks ühte siseruumi ja nuttis seal.

³⁰Joßcan nak qui-el laj José saß xyânkeb xban nak oc raj re chi yâbac. Cßajoß nak quisahoß saß xchßôl chi rilbal laj Benjamín xban nak kßaxal naxra li rîtzßin. Laj José cô jun pacßal xjunes ut aran quiyâbac.

³¹Ja kui ta oma silmi oli pesnud, siis ta tuli välja, valitses enese üle ja ütles: 'Pange toit lauale!'

³¹Nak quirakeß chak chi yâbac, laj José quixchßaj li ru ut coxtauheb cuißchic li ras. Quixcuy lix yâb re nak incßaß chic tâyâbak chiruheb li ras. Ut quixtakla xqßuebal li mêx re nak teßcuaßak ut quixye reheb lix môs: —Cßamomak chak li katzacaêmk, chan.

³²Ja temale pandi eraldi ja neile eraldi, ja egiptlastele, kes tema juures sõid, eraldi, sest egiptlased ei söö leiba üheskoos heebrealastega - see on egiptlastele jäledus.

³²Laj José jalan li mêx quixqßueheb cuiß chi cuaßac eb li ras. Ut jalan ajcuiß quixqßueheb cuiß chi cuaßac eb laj Egipto. Ut laj José quicuaßac xjunes. Quixbânu chi joßcaßin xban nak mâ jaruj teßxjunaji rib laj Egipto chi cuaßac rochbeneb laj hebreo.

³³Ja nad pandi istuma temaga vastamisi, esmasündinu esimesena ja noorim viimasena, ja mehed panid seda isekeskis imeks.

³³Laj José quixcßojobeb saß mêx eb li ras aß yal chanru lix chihabeb li junjûnk. Xbên cua quixcßojob li xbên asbej. Toj saß rosoßjic quixcßojob li îtzßinbej. Chi tzoltzo quixcßojobeb. Ut eb li ras queßxye saß xchßôleb: —¿Chanru nak li cuînk aßin naxnau li kachihab chi kajûnkal? chanqueb. Eb li ras queßsach xchßôl chi rilbal li cßaßru yô laj José.Ut laj José quixtakla xjeqßuinquileb lix tibel xcua. Ut ôb sut tzßakal xqßuial li quixcßul laj Benjamín chiruheb li ras. Ut chixjunileb queßcuaßac ut queßucßac ut quisahoß saß xchßôleb rochben laj José.

³⁴Ja ta laskis tõsta rooga enda eest nende ette, aga Benjamini osa oli viis korda suurem kui kõigi teiste osad. Ja nad jõid koos temaga ning jäid joobnuks.

³⁴Ut laj José quixtakla xjeqßuinquileb lix tibel xcua. Ut ôb sut tzßakal xqßuial li quixcßul laj Benjamín chiruheb li ras. Ut chixjunileb queßcuaßac ut queßucßac ut quisahoß saß xchßôleb rochben laj José.