¹Põgenege Jeruusalemmast, Benjamini lapsed! Puhuge sarve Tekoas ja pange tähis Beet-Keremisse, sest põhja poolt paistab õnnetus ja suur häving!

¹Lâex, li ralal xcßajol laj Benjamín, elenkex saß li tenamit Jerusalén re xcolbal êrib. Yâbasihomak lê trompeta aran Tecoa. Cßûbumak junak li xam saß li naßajej Bet-haquerem chokß retalil li nimla raylal ut li sachecß li yô chak chi châlc saß li norte.

²Kena ja helliku olen ma hävitanud - Siioni tütre.

²Lâin tinsach ru li tenamit Sión li cßajoß xchakßal ru.

³Tema juurde tulevad karjased oma karjadega ja löövad telgid üles tema ümber, nad karjatavad igaüks oma osa peal.

³Eb li rey teßxyîb lix muhebâleb aran rochbeneb lix soldado chixjun sutam li tenamit Sión ut teßoc yalak bar teßraj.

⁴'Pühitsegem sõda tema vastu! Tõuskem ja mingem üles keskpäeva ajal!' 'Häda meile, sest päev veereb ja õhtuvarjud pikenevad!'

⁴Teßxye chi ribileb rib, “Cauresihomak êrib chi pletic riqßuineb laj Jerusalén. Sêbahomak êrib xban nak cuaßleb raj xo-oc chi pletic saß li tenamit. Abanan anakcuan ac yô chi ecuûc. Oc re kßojyîn.

⁵'Tõuskem ja mingem üles öösel ning hävitagem tema paleed!'

⁵Joßcan nak toxic chi pletic chiru kßojyîn ut takasach ruheb lix palacios,” chaßkeb.

⁶Sest vägede Issand ütleb nõnda: Raiuge puid ja kuhjake piiramisvall Jeruusalemma vastu! See on linn, mida tuleb karistada, sest tema sees valitseb vägivald.

⁶Aßan aßin li naxye li Kâcuaß li nimajcual Dios reheb li teßchâlk chi pletic: —Yocßomak li cheß ut yîbomak jun li taklebâl re tex-oc chi pletic saß li tenamit Jerusalén. Tento nak li cuanqueb Jerusalén teßqßuehekß chixtojbal lix mâqueb xban nak li tenamit aßan junes raylal nequeßxbânu.

⁷Otsekui kaev hoiab värske oma vee, nii hoiab Jeruusalemm värske oma kurjuse; tema sees kuulukse ülekohtust ja rüüstamisest, minu palge ees on aina valu ja piin.

⁷Incßaß nequeßxcanab xbânunquil li mâusilal. Chanchaneb jun li jul haß li incßaß nachakic. Caßaj cuiß li rahobtesînc ut li elkßâc na-abîc resil. Junes raylal ut yajel nacuan saß li tenamit aßan.

⁸Lase ennast hoiatada, Jeruusalemm, et mu hing ei võõrduks sinust, et ma ei teeks sind lagedaks, maaks, kus ei elata.

⁸Qßuehomak êchßôl chi cuânc saß tîquilal lâex aj Jerusalén re nak lâin incßaß texincanab êjunes, ut re ajcuiß nak incßaß tinsukßisi lê naßaj chokß chaki chßochß ut incßaß chic teßcuânk cristian aran.

⁹Nõnda ütleb vägede Issand: Iisraeli jääki nopitakse otsekui viinapuu järelnoppimist. Siruta oma käsi võrsete kohale otsekui viinamarjakorjaja.

⁹Ut quixye cuißchic li Kâcuaß: —Tâsachekß ruheb chixjunileb laj Israel. Teßsiqßuekß chi us toj retal mâ jun chic tâcanâk joß nak laj êchal re li uvas naxsicß li ru xcaß sut. Mâcßaß chic naxcanab.—

¹⁰Kellele ma peaksin rääkima ja kinnitama, et nad kuuleksid? Vaata, nende kõrvadel on eesnahk, nad ei saa kuulda. Vaata, Issanda sõna on neile teotuseks, see ei kõlba neile.

¹⁰Lâin quinye re li Kâcuaß: —¿Aniheb li tincuâtinaheb? ¿Aniheb li tinqßueheb xnaßleb? ¿Ma teßraj ta biß rabinquil li cßaßru tinye reheb? Eb aßan chanchan tzßaptzßôqueb xxic. Incßaß nequeßraj rabinquil lâ cuâtin. Xutânal chokß reheb nak nequeßrabi.

¹¹Mina olen täis Issanda viha, ma ei suuda seda peatada. Vala see laste peale tänaval, samuti noorukite jõugu peale; sest kinni võetakse nii mehed kui naised, nii vanad kui raugad.

¹¹Cßajoß lin joskßil saß xbêneb joß lâ joskßil lâat, at Kâcuaß. Incßaß chic nincuy, chanquin re. Ut li Kâcuaß quixye cue: —Isi lâ joskßil saß xbêneb li cocßal li cuanqueb saß be ut saß xbêneb li sâj al li nequeßxchßutub ribeb. Eb li bêlomej teßcßamekß chi prêxil rochbeneb li rixakil joß eb ajcuiß li tîxeb.

¹²Ja nende kojad antakse teistele koos põldude ja naistega; sest ma sirutan oma käe maa elanike vastu, ütleb Issand.

¹²Eb li rochoch tâcanâk chokß reheb jalan chic, joß ajcuiß lix chßochßeb ut eb li rixakil. Joßcaßin teßxcßul xban nak lâin tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb li cuanqueb saß li naßajej aßin.

¹³Sest pisemast suuremani ahnitseb igaüks neist omakasu, ja prohvetist preestrini petavad kõik.

¹³Chixjunileb nequeßxrahi ru li biomal, joß eb li toj sâjeb, joß ajcuiß li ac chêqueb. Eb li profeta ut eb laj tij aj balakßeb.

¹⁴Ja mu rahva vigastust ravivad nad pinnapealselt, öeldes: 'Rahu, rahu!', kuigi rahu ei ole.

¹⁴Chiruheb aßan moco nim ta li raylal li yô chixcßulbal lin tenamit. Eb aßan nequeßxye nak mâcßaß raylal. Nequeßxye nak cuan li tuktûquil usilal. Abanan mâcßaß tuktûquil usilal.

¹⁵Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas; oma karistusajal nad komistavad, ütleb Issand.

¹⁵¿Ma nequeßxutânâc ta biß xban li mâusilal li nequeßxbânu? Incßaß. Incßaß nequeßxnau xutânac. Joßcan nak lâin tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb joß nak quinqßueheb chixtojbal xmâqueb li jun chßôl chic, chan li Kâcuaß.

¹⁶Nõnda ütles Issand: Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga. Aga nemad ütlesid: 'Seda me ei tee!'

¹⁶Li Kâcuaß quixye reheb lix tenamit: —Xaklinkex saß xâla be ut qßuehomak retal. Patzßomak bar cuan li be re najter ut bar cuan li châbil be. Texxic saß li châbil be ut têtau li tuktûquil usilal, chan li Dios. Abanan eb aßan queßxye: —Incßaß nakaj xsicßbal li be aßan, chanqueb.

¹⁷Ma seadsin vahimehed teie üle: 'Kuulake sarvehäält!' Aga nemad vastasid: 'Me ei kuula!'

¹⁷Joßcan nak lâin quinxakabeb laj ilol êre ut quinye êre: —¡Qßuehomak retal nak tâyâbasîk li trompeta!— Abanan lâex queye: —Incßaß nakaj rabinquil, chanquex.

¹⁸Seepärast kuulge, rahvad, ja mõista, kogudus, mis nendega juhtub!

¹⁸Joßcan nak li Kâcuaß quixye: —Abihomak lâex li xnînkal tenamit, ut qßuehomak retal li cßaßru teßxcßul lin tenamit.

¹⁹Kuule, maa! Vaata, ma saadan õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu Seadust.

¹⁹Abihomak lâex li cuanquex saß ruchichßochß. Lâin tinqßue li raylal saß xbêneb lin tenamit xban li mâusilal queßxbânu. Incßaß queßabin chicuu, ut queßxkßet li chakßrab quinqßue reheb.

²⁰Milleks mulle viiruk, mis tuleb Seebast, ja head kalmused kaugelt maalt? Teie põletusohvrid ei ole mulle meelepärased ja teie tapaohvrid ei kõlba mulle.

²⁰¿Cßaßru aj e nak teßxcßam chak li pom toj saß li tenamit Sabá? ¿Cßaßru rajbal nak teßxic chi najt chixsicßbal li sununquil ban? Lâin incßaß nacuulac chicuu lix mayej chi moco tincßuleb ta lix cßatbil mayej.

²¹Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma panen komistuskive sellele rahvale, ja nad komistavad nende otsa, isad ja pojad üheskoos, naaber hukkub koos naabriga.

²¹Joßcan nak lâin tintakla li raylal saß xbêneb. Tebinqßue chi tßanecß eb li naßbej yucuaßbej joßqueb ajcuiß li ralal xcßajol, joßqueb ajcuiß li rech cabal ut eb li ramîg. Junxiquic nak teßosokß chixjunileb, chan li Dios.

²²Nõnda ütleb Issand: Vaata, üks rahvas tuleb põhjamaalt, suur rahvas hakkab liikuma maa viimastest äärtest.

²²Li Kâcuaß quixye: —Cuan jun li nimla tenamit cau rib saß li norte ut yô chak chi cauresinquil rib re tâchâlk chi pletic.

²³Nad hoiavad käes ambu ja oda, nad on julmad ega tunne halastust; nende kisa on nagu mere kohin ja nad ratsutavad hobuste seljas; nad on varustatud nagu sõdurid tapluseks sinu vastu, Siioni tütar.

²³Ac cuan chak lix chßîchßeb saß rukßeb ut lix tzimaj. Kßaxal joskßeb. Mâ ani nequeßril xtokßobâl ruheb. Yôqueb chi châlc chirix cacuây chi pletic riqßuineb laj Jerusalén. Nak nequeßxjap re chanchan nak na-ecßan ru li palau.—

²⁴Me oleme kuulnud neist sõnumeid, meie käed on lõtvunud; meid haarab ahastus nagu sünnitajat valu.

²⁴Eb li cuanqueb Jerusalén nequeßxye: —Xkabi resil nak kßaxal ra nequeßxbânu li yôqueb chi châlc. Yô kaxiu ut mâcßaß chic kametzßêu. Kßaxal ra cuanco joß jun li ixk oc re chi qßuirâc.

²⁵Ärge minge väljale, ärge käige teed, sest seal on vaenlase mõõk - hirm on igal pool!

²⁵Mexxic saß be chi moco texxic saß xnaßaj lê racuîmk xban nak xiu xiu yalak bar. Eb li xicß nequeßiloc ke cuanqueb xchßîchß saß rukßeb, chanqueb.

²⁶Mu rahva tütar! Rõivastu kotiriidesse ja püherda tuhas, leina nagu ainsat poega, tõsta kibedat kaebust, sest äkitselt tuleb hävitaja meile kallale.

²⁶Li Kâcuaß quixye reheb: —Ex intenamit, qßuehomak li kßes ru tßicr chêrix ut qßuehomak li cha chêrix. Texyâbak chi cau joß nak nayâbac junak li xcam ralal li jun ajcuiß chiru. Texyâbak xban nak ac châlqueb re li ani teßsachok êre.

²⁷Ma olen sinu pannud oma rahva proovijaks, kindlustatud linnaks, et sa õpiksid tundma ja katsuksid järele nende teed.

²⁷At Jeremías, xatinxakab chirilbaleb lin tenamit re nak tâqßue retal chanru cuanqueb ut chanru lix naßlebeb.

²⁸Nad kõik on läinud väga ülekäte, laimu levitajad; nad on vask ja raud, nad kõik on hävitajad.

²⁸Kßaxal cauheb xchßôl. Chanchan xcauhil li chßîchß bronce ut hierro. Kßetkßeteb ut junes ticßtißic nequeßxbânu. Chixjunileb incßaß useb xnaßleb.

²⁹Lõõts ähib, tina läks tules vedelaks, aga kõik sulatamine oli asjata - kurjad ei eraldunud.

²⁹Usta kßaxal ra xeßxcßul, abanan incßaß nequeßraj xcanabanquil li mâusilal. Chanchaneb li chßîchß. Usta kßaxal tik li xam re risinquil lix tzßajnil li chßîchß, abanan mâcßaß rajbal li xam cui lix tzßajnil li chßîchß incßaß na-el.Lin tenamit chanchaneb li plata li tzßektânanbil xban nak ac xintzßektânaheb, chan li Kâcuaß.

³⁰Neid hüütakse põlatud hõbedaks, sest Issand on nad põlanud.'

³⁰Lin tenamit chanchaneb li plata li tzßektânanbil xban nak ac xintzßektânaheb, chan li Kâcuaß.