¹Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles:

¹Li Kâcuaß Dios quiâtinac riqßuin laj Jeremías ut quixye re:

²'Seisa Issanda koja väravas ja kuuluta seal seda sõna ning ütle: Kuulge Issanda sõna, kogu Juuda, kes tulete sisse neist väravaist Issandat kummardama!

²—Xaklin chire lix puertil lin templo ut tâye li âtin aßin reheb li cristian: Abihomak li cßaßru xye li Dios êre chêjunilex lâex aj Judá. Abihomak chêjunilex lâex li nequex-oc chixlokßoninquil li Kâcuaß Dios.

³Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Parandage oma eluviise ja tegusid, siis ma jätan teid elama siia paika!

³Joßcaßin xye êre li nimajcual Dios, lix Dioseb laj Israel: —Jalomak lê cßaßux ut jalomak lê naßleb re nak naru texincanab chi cuânc saß li naßajej aßin.

⁴Ärge lootke valesõnade peale, kui öeldakse: 'See on Issanda tempel, Issanda tempel, Issanda tempel!'

⁴Mêpâb li nequeßxye laj balakß. Eb aßan nequeßxye, “Mâcßaß takacßul xban nak arin cuan lix templo li Dios,” chanqueb.

⁵Aga kui te tõesti parandate oma eluviise ja tegusid, kui te tõesti teete õigust niihästi ühele kui teisele

⁵Jalomak lê cßaßux ut canabomak xbânunquil li incßaß us, ut cuânkex saß tîquilal riqßuineb lê ras êrîtzßin.

⁶ega tee liiga võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, ega vala süütut verd siin paigas, ega järgne teistele jumalatele teile enestele õnnetuseks,

⁶Incßaß têrahobtesi li jalan xtenamiteb, chi moco li mâcßaß xnaß xyucuaßeb ut li xmâlcaßan, chi moco têqßue chi camsîc li mâcßaß xmâqueb ut incßaß têbok raylal saß êbên riqßuin nak nequelokßoni li yîbanbil dios.

⁷siis ma jätan teid elama siia paika, maale, mille ma andsin teie vanemaile muistsest ajast igavesti.

⁷Cui têcanab xbânunquil li mâusilal, texincanab chi cuânc saß li naßajej aßin li quinqßue chi junaj cua reheb lê xeßtônil yucuaß.

⁸Aga vaata, te loodate valesõnade peale, millest ei ole kasu.

⁸Cheqßue retal li yôquex chixbânunquil. Lâex nequecßojob êchßôl saß xbên li ticßtiß, li mâcßaß na-oc cuiß.

⁹Kas tahate varastada, tappa, abielu rikkuda, valet vanduda ja suitsutada Baalile ning käia teiste jumalate järel, keda te ei tunne,

⁹Lâex nequex-elkßac, nequexcamsin, nequemux ru lê sumlajic, nequepatzß xcßabaß li Dios chi mâcßaß rajbal, nequecßat li pom chiru li yîbanbil dios Baal ut nequelokßoniheb li yîbanbil dios li incßaß quenau chak ru junxil.

¹⁰ja siis tulla ning seista minu ees selles kojas, millele on pandud minu nimi, ja öelda: 'Me oleme päästetud!', selleks et edasi teha kõiki neid jäledusi?

¹⁰Ut chirix aßan nequexcßulun saß li templo bar ninlokßonîc cuiß ut nequeye chi joßcaßin, “Cueßco, colbilo,” chanquex, ut toj yôquex ajcuiß chixbânunquil li mâusilal.

¹¹Ons see koda, millele on pandud minu nimi, teie silmis röövlikoobas? Vaata, minagi näen seda seesugusena, ütleb Issand.

¹¹¿Ma xsukßi ta biß lin templo li ninlokßonîc cuiß chokß xnaßajeb aj êlkß nak nequecßoxla lâex? ¿Ma incßaß ta biß ninnau cßaßru yôquex chixbânunquil? chan li Kâcuaß.

¹²Siis minge ometi minu asupaika, mis oli Siilos, kuhu ma esiti panin elama oma nime, ja vaadake, kuidas ma sellega talitasin oma Iisraeli rahva kurjuse pärast!

¹²Ayukex anakcuan Silo saß li naßajej li quinsicß chak ru junxil re tinlokßonîk cuiß. Qßuehomak retal cßaßru quinbânu re xban li mâc li queßxbânu lin tenamit Israel.

¹³Ja nüüd sellepärast, et te olete teinud kõiki neid tegusid, ütleb Issand, ja kuna ma teile aegsasti rääkisin ja rääkisin, aga teie ei kuulanud, ja kuna ma teid hüüdsin, aga teie ei vastanud,

¹³Anakcuan ut cßajoß li mâusilal xebânu. Lâin qßuila sut xinye êre nak têjal êcßaßux, abanan lâex incßaß nequeraj rabinquil li cuâtin. Lâin xexinbok re nak texsukßîk cuiqßuin, abanan incßaß xeraj.

¹⁴siis ma talitan kojaga, millele on pandud minu nimi, mille peale te loodate, ja paigaga, mille ma olen andnud teile ja teie vanemaile, nõnda nagu ma talitasin Siiloga,

¹⁴Joßcan nak tinbânu re lin templo joß quinbânu re li naßajej Silo. Tinbânu aßan re lin templo li cau cuiß êchßôl, li quinqßue re lê xeßtônil yucuaß ut êre ajcuiß lâex.

¹⁵ja heidan teid ära oma palge eest, nõnda nagu ma heitsin ära kõik teie vennad, kogu Efraimi soo.

¹⁵Texintzßektâna joß nak quintzßektânaheb chixjunileb lê rechßalal, li ralal xcßajol laj Efraín. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.—

¹⁶Aga sina ära palu selle rahva eest ja ära tee nende pärast kisa ega palvet, ja ära käi mulle peale, sest ma ei kuule sind!

¹⁶Li Kâcuaß quixye re laj Jeremías: —Mattijoc chirixeb li tenamit aßin chi moco tat-oquênk chirixeb chicuu. Mâtzßâma chicuu nak tintenkßaheb xban nak lâin incßaß tincuabi lâ tij.

¹⁷Eks sa näe, mis nad teevad Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail?

¹⁷¿Ma incßaß nacacuil cßaßru yôqueb saß eb li tenamit li cuanqueb Judá? ¿Ma incßaß nacacuil cßaßru yôqueb saß eb li be aran Jerusalén?

¹⁸Lapsed korjavad puid, isad süütavad tule ja naised sõtkuvad tainast, et valmistada ohvrileibu Taevakuningannale. Ja nad valavad joogiohvreid teistele jumalatele, et mind teotada.

¹⁸Eb li cocßal nequeßxcßam chak li siß. Ut eb li cuînk nequeßxloch li xam. Ut eb li ixk nequeßxyîb li caxlan cua re xlokßoninquil li jalanil dios li nequeßxye re “Reina re li choxa”. Nequeßxmayeja li vino chiruheb li jalanil dios re xqßuebal injoskßil.

¹⁹Kas nad teotavad mind? küsib Issand. Eks nad teota iseendid oma häbiks?

¹⁹Abanan, ¿ma cue ta biß lâin yôqueb chixbânunquil li raylal? ¿Ma mâcuaß ta biß aßaneb li teßxsach ribeb riqßuin li cßaßru nequeßxbânu?

²⁰Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, mu viha ja mu vihalõõm voolab selle paiga peale, inimeste ja loomade peale, välja puude ja maa vilja peale, ja see põleb kustutamatult.

²⁰Joßcan nak lâin li Kâcuaß Dios tincuisi lin joskßil saß xbên li naßajej aßin. Tincuisi lin joskßil saß xbêneb li cristian ut eb li xul joß ajcuiß saß xbêneb li cheß ut li acuîmk. Lin joskßil chanchanak jun li xam li incßaß naru xchupbal.

²¹Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Lisage oma põletusohvrid tapaohvritele ja sööge liha!

²¹Ut quixye ajcuiß li nimajcual Dios, lix Dioseb laj Israel: —Lâex lin tenamit, lâex yôquex chixqßuebal nabal lê cßatbil mayej joß ajcuiß lê mayej jun chßol chic. Abanan mâcßaß na-oc cuiß lê mayej. Kßaxal us raj nak têtzaca lâex.

²²Sest sel päeval, mil ma tõin nad ära Egiptusemaalt, ei rääkinud ma teie vanematega ega andnud neile käsku põletus- ja tapaohvri kohta,

²²Nak lâin quincuisiheb lê xeßtônil yucuaß aran Egipto, incßaß quinye reheb nak tento teßxqßue lix cßatbil mayej ut li mayej li jun chßol chic.

²³vaid ma andsin neile selle käsu, öeldes: Kuulake mu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli!

²³Li cßaßru quinchakßrabiheb cuiß chak junxil, aßan aßin: têbânu li cßaßru ninye ut lâinak lê Dios ut lâexak lin tenamit. Chexcuânk joß ninye êre re nak us tex-êlk, chanquin reheb.

²⁴Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid oma nõu järgi oma kurja südame paadumuses, ja nad läksid tagasi, aga mitte edasi.

²⁴Abanan eb aßan incßaß queßraj xbânunquil li cßaßru quinye. Queßxcacuubresi ban lix chßôleb. Queßxbânu li mâusilal li queßraj xbânunquil xjuneseb. Incßaß queßabin chicuu. Kßaxal cuißchic nabal li mâusilal queßxbânu.

²⁵Alates sellest päevast, kui teie vanemad lahkusid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani olen ma läkitanud teie juurde kõik oma sulased prohvetid - läkitanud päevast päeva -,

²⁵Chalen saß li cutan nak lê xeßtônil yucuaß queßel chak Egipto toj chalen anakcuan, rajlal quintaklaheb lin profeta riqßuineb chixchßolobanquil lix yâlal chiruheb.

²⁶aga teie ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäite kangekaelseiks; te tegite rohkem paha kui teie vanemad.

²⁶Abanan eb aßan incßaß queßraj rabinquil li cßaßru quinye reheb. Queßxcacuubresi ban xchßôleb chixbânunquil li mâusilal. Kßaxal nabal li mâusilal queßxbânu chiru li queßxbânu lix xeßtônil yucuaßeb.

²⁷Ja kui sa neile kõike seda räägid, siis nad ei kuula sind, ja kui sa neid hüüad, siis nad ei vasta sulle.

²⁷At Jeremías, lâat tâye chixjunil aßin reheb lin tenamit, usta incßaß teßabînk châcuu. Jap âcue chixyebal reheb, usta incßaß tateßxchakßbe.

²⁸Seepärast ütle neile: See on rahvas, kes ei kuula Issanda, oma Jumala häält ega võta vastu hoiatust. Tõde on kadunud ja hävinud nende suust.

²⁸Lâat tâye reheb: Lâex aj Israel, lâex jun li tenamit li incßaß xebânu li cßaßru xye êre li Kâcuaß. Incßaß xecßûluban lê kßusbal xqßue êre li Kâcuaß lê Dios. Incßaß nequexcuan saß xyâlal, chi moco nequeye li yâl.

²⁹Lõika oma juuksed ja viska need ära, ja alusta nutulaulu küngastel, sest Issand on põlanud ja hüljanud oma vihaaluse sugupõlve.

²⁹Lâex aj Jerusalén, besomak li rismal lê jolom ut cutumak chi najt. Ut ocankex chi yâbac saß xbêneb li tzûl. Li Kâcuaß xextzßektâna xban nak yô xjoskßil saß êbên lâex lix tenamit.

³⁰Sest Juuda lapsed on kurja teinud minu silmis, ütleb Issand. Nad on asetanud oma jäledused kotta, millele on pandud minu nimi, ja on selle roojastanud.

³⁰Eb li ralal xcßajol laj Judá queßxbânu li mâusilal. Queßxmux ru lin templo li niquineßxlokßoni cuiß nak queßxqßue aran li jalanil dios li xicß nacuileb.

³¹Ja nad on ehitanud Põletuspaiga ohvrikünkad, mis on Ben-Hinnomi orus, et põletada tules oma poegi ja tütreid, mida mina ei ole käskinud ja mis mulle ei ole meeldegi tulnud.

³¹Saß li ru takßa li cuan Ben-hinom queßxyîb li artal li najt xteram saß li naßajej Tofet ut queßxcßat chokß xmayejeb li ralal xcßajoleb. Lâin incßaß quinye reheb nak teßxbânu chi joßcan chi moco quincßoxla nak joßcan teßxbânu.

³²Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil enam ei öelda Põletuspaik ja Ben-Hinnomi org, vaid Tapaorg, ja Põletuspaika maetaksegi, sest muud paika ei ole.

³²Tâcuulak xkßehil nak incßaß chic teßxye “Tofet” re li naßajej aßan, chi moco teßxye “li ru takßa re Ben-hinom”. Teßxye ban re “li ru takßa re camsînc” xban nak aran teßxmukeb li camenak toj retal nak mâcßaßak chic lix naßajeb aran Tofet.

³³Ja selle rahva laibad saavad taeva lindude ja maa loomade roaks, aga peletajat ei ole.

³³Ut lix tibeleb li teßcâmk teßtißekß xbaneb li soßsol ut eb li joskß aj xul ut mâ ani tâseßbesînk reheb.Lâin tincuisi li sahil chßôlej saß eb li tenamit li cuanqueb Judá joß ajcuiß saß li tenamit Jerusalén. Incßaß chic tâabîk xbicheb li tenamit nak saheb saß xchßôleb. Mâcßaßak chic li ninkße saß eb li tenamit chi moco tâcuânk chic sumlâc. Eb li tenamit teßcanâk chi mâcßaß chic cuan chi saß joß li chaki chßochß.—

³⁴Ja ma lõpetan Juuda linnadest ja Jeruusalemma tänavailt lustihääle ja rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle, sest maa muutub varemeiks.

³⁴Lâin tincuisi li sahil chßôlej saß eb li tenamit li cuanqueb Judá joß ajcuiß saß li tenamit Jerusalén. Incßaß chic tâabîk xbicheb li tenamit nak saheb saß xchßôleb. Mâcßaßak chic li ninkße saß eb li tenamit chi moco tâcuânk chic sumlâc. Eb li tenamit teßcanâk chi mâcßaß chic cuan chi saß joß li chaki chßochß.—