¹Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

¹Li Dios quiâtinac riqßuin laj Moisés ut quixye re:

²'Läkita mehi uurima Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele; igast nende vanemate suguharust läkitage üks mees, igaüks neist olgu vürst!'

²—Tâtaklaheb li cuînk chixqßuebal retal li naßajej Canaán, li tinqßue reheb laj Israel. Tâtaklaheb li cuînk li cuanqueb xcuanquil, li nequeßcßamoc be chiruheb li junjûnk xtêpaleb laj Israel, chan li Dios.

³Siis läkitas Mooses Issanda käsul nad Paarani kõrbest; kõik need mehed olid Iisraeli laste peamehed.

³Joßcan nak laj Moisés quixtaklaheb li cuînk nak cuanqueb chak saß li chaki chßochß Parán joß quiyeheß re xban li Dios. Chixjunileb li cuînk li queßtaklâc, aßaneb li nequeßcßamoc be chiruheb li junjûnk xtêpaleb laj Israel.

⁴Ja need on nende nimed: Ruubeni suguharust Sammua, Sakkuri poeg;

⁴Aßan aßin lix cßabaßeb li queßtaklâc: Saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Rubén quitaklâc laj Samúa li ralal laj Zacur.

⁵Siimeoni suguharust Saafat, Hoori poeg;

⁵Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Simeón quitaklâc laj Safat li ralal laj Hori.

⁶Juuda suguharust Kaaleb, Jefunne poeg;

⁶Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Judá quitaklâc laj Caleb li ralal laj Jefone.

⁷Issaskari suguharust Jigal, Joosepi poeg;

⁷Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Isacar, quitaklâc laj Igal li ralal laj José.

⁸Efraimi suguharust Hoosea, Nuuni poeg;

⁸Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Efraín quitaklâc laj Oseas li ralal laj Nun.

⁹Benjamini suguharust Palti, Raafu poeg;

⁹Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Benjamín quitaklâc laj Palti li ralal laj Rafú.

¹⁰Sebuloni suguharust Gaddiel, Soodi poeg;

¹⁰Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Zabulón quitaklâc laj Gadiel li ralal laj Sodi.

¹¹Joosepi suguharust, nimelt Manasse suguharust, Gaddi, Suusi poeg;

¹¹Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Manasés quitaklâc laj Gadi li ralal laj Susi. Ut laj José, aßan lix xeßtônil yucuaßeb.

¹²Daani suguharust Ammiel, Gemalli poeg;

¹²Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Dan quitaklâc laj Amiel li ralal laj Gemali.

¹³Aaseri suguharust Setuur, Miikaeli poeg;

¹³Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Aser quitaklâc laj Setur li ralal laj Micael.

¹⁴Naftali suguharust Nahbi, Vofsi poeg;

¹⁴Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Neftalí quitaklâc laj Nahbi li ralal laj Vapsi.

¹⁵Gaadi suguharust Geuel, Maaki poeg.

¹⁵Ut saß lix têpaleb li ralal xcßajol laj Gad quitaklâc laj Geuel li ralal laj Maqui.

¹⁶Need olid nende meeste nimed, keda Mooses läkitas maad kuulama. Ja Mooses nimetas Hoosea, Nuuni poja, Joosuaks.

¹⁶Aßin lix cßabaßeb li cuînk li queßtaklâc xban laj Moisés chixqßuebal retal li naßajej Canaán: laj Oseas li ralal laj Nun quiqßueheß aj Josué chokß xcßabaß xban laj Moisés.

¹⁷Ja läkitades neid Kaananimaad uurima, ütles Mooses neile: 'Minge sinna Lõunamaale ja minge üles mäestikku,

¹⁷Nak quixtaklaheb li cuînk laj Moisés chixqßuebal retal chanru li naßajej Canaán, quixye reheb: —Ayukex saß li naßajej Neguev ut texnumekß saß li naßajej li tzûl ru.

¹⁸vaadake maad, missugune see on, ja rahvast, kes seal elab: on ta vägev või väeti, on teda pisut või palju?

¹⁸Têqßue chak retal chi us li tenamit li cuan aran. Ut têqßue retal eb li cristian li cuanqueb aran ma cauheb rib malaj ut incßaß. ¿Ma nabaleb malaj ut incßaß qßuiheb?

¹⁹Kas maa, kus ta elab, on hea või halb? Missugused on linnad, kus ta elab: kas leerid või kindlused?

¹⁹Têqßue chak retal li chßochß li cuanqueb cuiß ma châbil malaj ut incßaß. Têqßue chak retal chi us lix tenamiteb aßan. ¿Ma yîbanbileb riqßuin tßicr lix muhebâleb malaj ut yîbanbil riqßuin tzßac?

²⁰Ja missugune on maa: kas rammus või lahja, kas seal on puid või ei ole? Olge vaprad ja võtke kaasa maa vilju!' Oli parajasti esimeste viinamarjade aeg.

²⁰Ut têqßue ajcuiß retal ma châbil li chßochß li cuanqueb cuiß malaj ut incßaß. ¿Ma na-el li acuîmk chi us saß li chßochß malaj ut mâcßaß na-el chiru? ¿Ma qßuicheß ru malaj ut incßaß? Mexxucuac chi oc saß li naßajej aßan. Ut nacuaj ajcuiß nak têcßam chak caßchßinak li ru li acuîmk li na-el saß li naßajej aßan, chan. Ac yô xkßehil li uvas nak queßcôeb li cuînk chixqßuebal retal li naßajej aßan.

²¹Ja nad läksid ning uurisid maad Siini kõrbest kuni Rehobini, Hamati teelahkmeni.

²¹Eb li cuînk li queßcôeb chixqßuebal retal li naßajej queßxtiquib chak xqßuebal retal saß li chaki chßochß Zin. Ut queßcuulac toj saß li tenamit Rehob, li cuan nachß riqßuin Hamat.

²²Ja nad läksid lõuna poole ning tulid kuni Hebronini; seal olid Ahiman, Seesai ja Talmai, Anaki järeltulijad. Hebron oli ehitatud seitse aastat enne Egiptuse Soani.

²²Queßcôeb saß li naßajej Neguev ut queßcuulac saß li tenamit Hebrón. Aran cuanqueb li cuînk laj Ahimán, laj Sesai ut laj Talmai. Aßaneb li ralal xcßajol laj Anac. Cuukub chihab xyîbanquil li tenamit Hebrón nak queßxyîb li tenamit Zoán aran Egipto.

²³Siis nad tulid Kobaraorgu ja lõikasid sealt viinapuuväädi üheainsa kobaraga ning kandsid seda kahe mehega põikpuus; nad võtsid ka granaatõunu ja viigimarju.

²³Eb laj qßuehol etal queßcuulac cuan cuiß li rok haß Escol xcßabaß. Aran queßxset jun rukß li uvas cuan jun cût li ru ut queßxpako saß cuibal chi tuytu chiru jun li cheß. Ut queßxcßam ajcuiß li ru li granadas ut li higos.

²⁴See paik nimetati Kobaraoruks viinamarjakobara pärast, mille Iisraeli lapsed sealt lõikasid.

²⁴Joßcan nak queßxqßue Escol chokß xcßabaß li ru takßa aßan xban nak aran queßxyocß li jun cût chi uvas eb laj Israel.

²⁵Ja neljakümne päeva pärast tulid nad tagasi maad kuulamast.

²⁵Ut eb li cuînk li queßcôeb chixqßuebal retal li naßajej Canaán queßsukßi chak chiru caßcßâl cutan.

²⁶Nad tulid ning läksid Moosese ja Aaroni ja kogu Iisraeli laste koguduse juurde Paarani kõrbe Kaadesisse ning tõid sõnumeid neile ja kogu kogudusele ja näitasid neile maa vilju.

²⁶Queßcuulac saß li chaki chßochß Parán li cuan cuiß li tenamit Cades. Aran cuanqueb laj Moisés, laj Aarón ut chixjunileb laj Israel. Ut queßxserakßi reheb chixjunil li queßril chak saß li naßajej. Ut queßxcßut chiruheb li ru li quißil kßên li queßxcßam chak.

²⁷Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: 'Me jõudsime sellele maale, kuhu sa meid läkitasid. See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad.

²⁷Ut queßxye reheb: —Xocuulac chak chirilbal li naßajej li xoâtakla cuiß. Relic chi yâl li naßajej kßaxal châbil. Aran na-el nabal li sahil echej. Aßan aßin li ru li quißil kßên li xkacßam chak saß li naßajej aßan.

²⁸Kuid rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured. Me nägime seal ka Anaki järeltulijaid.

²⁸Abanan eb li cristian li cuanqueb aran kßaxal cauheb rib. Ut li tenamit nînkeb ut yîbanbil chi châbil ut sutsu riqßuin tzßac. Ut moco caßaj cuiß ta aßin. Xkil ajcuiß chak ruheb li ralal xcßajol li mamaß cuînk aj Anac.

²⁹Lõunamaal elavad amalekid, mäestikus elavad hetid, jebuuslased ja emorlased, mererannas ja Jordani ääres elavad kaananlased.'

²⁹Saß li naßajej Neguev cuan laj Amalec. Ut eb laj heteo, eb laj jebuseo ut eb laj amorreo cuanqueb saß li naßajej li tzûl ru. Eb laj cananeo cuanqueb chire li palau ut chire li nimaß Jordán, chanqueb.

³⁰Siis Kaaleb vaigistas rahvast Moosese ees ja ütles: 'Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!'

³⁰Ut laj Caleb quixye reheb nak teßxcanab âtinac riqßuin laj Moisés. Quixye reheb: —Tento toxic chi pletic riqßuineb. Lâo cau kib chiruheb aßan. Lâo naru nakêchani li naßajej aßan, chan.

³¹Aga mehed, kes olid käinud koos temaga, ütlesid: 'Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on meist vägevam.'

³¹Abanan eb li cuînk li queßcuulac chak chi qßuehoc etal rochben laj Caleb queßxye: —Lâo incßaß naru toxic chi pletic riqßuineb li tenamit aßan xban nak eb aßan kßaxal cauheb rib chiku lâo, chanqueb.

³²Ja nad levitasid Iisraeli laste ees laimu maa kohta, mida nad olid uurinud, öeldes: 'Maa, mille me uurides läbi käisime, on maa, mis neelab oma elanikud, ja kogu see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed.

³²Eb li cuînk aßan incßaß us queßxye reheb laj Israel chirix li naßajej Canaán. Queßxye nak li ani nequeßxic chi cuânc saß li naßajej aßan nequeßcam xban nak incßaß châbil li chßochß. Ut eb li cuînk li cuanqueb aran kßaxal nînkeb rok.Ut queßkil ajcuiß chak li nînki cuînk li ralal xcßajol laj Anac. Lâo chanchano laj sâcß nak nocoeßril eb aßan xban nak kßaxal cocßo chiruheb, chanqueb.

³³Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.'

³³Ut queßkil ajcuiß chak li nînki cuînk li ralal xcßajol laj Anac. Lâo chanchano laj sâcß nak nocoeßril eb aßan xban nak kßaxal cocßo chiruheb, chanqueb.