¹Siis terve kogudus tõstis valjusti häält ja rahvas nuttis sel ööl.

¹Chiru li kßojyîn aßan chixjunileb laj Israel japjôqueb re chi yâbac.

²Kõik Iisraeli lapsed nurisesid Moosese ja Aaroni vastu ja terve kogudus ütles neile: 'Oleksime ometi surnud Egiptusemaal või siin kõrbes! Oleksime ometi surnud!

²Ut queßxcuechßi rix laj Moisés ut laj Aarón ut chixjunileb yôqueb chixyebal: —Kßaxal us raj nak saß li tenamit Egipto ta xocam chak malaj ut us raj tocâmk arin saß li chaki chßochß.

³Miks Issand viib meid sellele maale, kus me langeme mõõga läbi ja meie naised ja lapsed jäävad saagiks? Kas meil ei oleks parem minna tagasi Egiptusesse?'

³¿Cßaßut nak xoxcßam chak li Kâcuaß saß li naßajej aßin yal re nak tocamsîk? Ut, ¿cßaßut nak tixcanabeb chi chapecß li kixakil ut eb li kacocßal? ¿Ma incßaß raj us nak tosukßîk cuißchic Egipto? chanqueb.

⁴Ja nad ütlesid üksteisele: 'Valigem pealik ja mingem tagasi Egiptusesse!'

⁴Ut queßoc chixcßûbanquil chi ribileb rib nak teßxsicß ru junak li tâcßamok be chiruheb re teßsukßîk cuißchic Egipto.

⁵Siis Mooses ja Aaron heitsid silmili maha kogu Iisraeli laste kokkutulnud koguduse ees,

⁵Ut laj Moisés ut laj Aarón queßxcut rib chiru chßochß chiruheb chixjunileb laj Israel xban xrahil xchßôleb.

⁶Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg, maakuulajate hulgast aga käristasid oma riided lõhki

⁶Ut laj Josué li ralal laj Nun ut laj Caleb li ralal laj Jefone queßxpeji li rakßeb xban xrahil xchßôleb. Aßaneb xcomoneb li queßcuulac chak chixqßuebal retal li naßajej.

⁷ja rääkisid kogu Iisraeli laste kogudusele, öeldes: 'Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on väga hea maa.

⁷Ut queßxye reheb chixjunileb laj Israel: —Li chßochß li xocuulac chak chirilbal, aßan kßaxal châbil.

⁸Kui Issandal on meist hea meel, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile, maa, mis piima ja mett voolab.

⁸Cui li Dios sahak saß xchßôl kiqßuin, aßan tâtenkßânk ke chi oc saß li naßajej aßan. Aßan tâkßaxtesînk re saß kukß li châbil naßajej aßan, li na-el cuiß nabal li sahil echej.

⁹Ärge ainult pange vastu Issandale ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Issand on meiega! Ärge kartke neid!'

⁹Joßcan nak mêkßetkßeti êrib chiru li Kâcuaß ut mexxucuac chiruheb li tenamit li cuanqueb saß li naßajej aßan xban nak lâo tonumtâk saß xbêneb ut takêchaniheb. Eb aßan mâ ani natenkßan reheb, abanan lâo cuan li Kâcuaß li nimajcual Dios kiqßuin chikatenkßanquil. Joßcan nak mexxucuac, chanqueb laj Josué ut laj Caleb.

¹⁰Siis ütles terve kogudus, et nad tuleks kividega surnuks visata! Aga Issanda auhiilgus ilmutas ennast kogudusetelgis kõigile Iisraeli lastele.

¹⁰Abanan eb laj Israel queßoc raj chixcutbaleb chi pec. Aßut li nimajcual Dios quixcßutbesi lix lokßal chiruheb saß li tabernáculo.

¹¹Ja Issand ütles Moosesele: 'Kui kaua see rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud?

¹¹Ut li Kâcuaß quixye re laj Moisés: —¿Joß najtil chic tincuy nak yôkeb chincuechßinquil li tenamit aßin? Ut, ¿joß najtil chic yôkeb chintzßektânanquil ut incßaß tineßxpâb, usta nabal li sachba chßôlej xincßut chiruheb?

¹²Ma löön teda katkuga ja hävitan tema, aga sinust ma teen suurema ja vägevama rahva kui tema!'

¹²Lâin tinqßue junak caki yajel saß xbêneb re nak teßcâmk. Tinsach ruheb. Abanan lâ cualal âcßajol lâat tinqßueheb chokß junak tenamit kßaxal nim ut kßaxal cauhakeb rib chiruheb aßan, chan li Dios.

¹³Siis Mooses ütles Issandale: 'Egiptlased on muidugi kuulnud, et sa oma rammuga oled selle rahva ära toonud nende keskelt,

¹³Ut laj Moisés quixye re li Kâcuaß: —Lâat xat-isin chak reheb saß li tenamit Egipto riqßuin xnimal lâ cuanquil. Cui tâcamsiheb laj Israel, eb laj Egipto teßrabi resil cßaßru tâbânu.

¹⁴ja nad on seda rääkinud selle maa elanikele. Nemadki on siis kuulnud, et sina, Issand, oled selle rahva keskel, sina, Issand, kes ennast ilmutad silmast silma, ja et sinu pilv seisab nende kohal ning et sa käid nende ees päeval pilvesambas ja öösel tulesambas.

¹⁴Ut teßxye resil reheb li cuanqueb Canaán. Eb aßan ac xeßrabi âcuesil. Ac nequeßxnau nak cuancat kiqßuin ut xcuil âcuu. Nequeßxnau nak lâat catcßamoc be chiku riqßuin li chok chi cutan ut riqßuin li xam chiru kßojyîn.

¹⁵Aga kui sa nüüd surmad selle rahva nagu üheainsa mehe, siis räägivad rahvad, kes sinu kuulsusest on kuulnud, ja ütlevad:

¹⁵Cui lâat tâsach ruheb lâ tenamit chi junaj cua, eb aßan teßâtinak châcuix ut teßxye:

¹⁶Sellepärast et Issand ei suutnud viia seda rahvast maale, mille ta neile oli vandega tõotanud, tappis ta nad kõrbes.

¹⁶—Li Kâcuaß incßaß quiru rocsinquileb lix tenamit saß li naßajej aßin usta quixyechißi reheb riqßuin juramento. Joßcan nak quixcamsiheb saß li chaki chßochß, chaßkeb.

¹⁷Nüüd aga saagu Issanda ramm suureks, nagu sa oled tõotanud, öeldes:

¹⁷Joßcan nak lâin tintzßâma châcuu, at Kâcuaß, nak tâcßut chiku lix nimal lâ cuanquil. Chabânu li cßaßru cayechißi ke nak caye ke chi joßcaßin:

¹⁸Issand on pika meelega ja rikas heldusest, ta annab andeks patu ja üleastumise, aga kes ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patu laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni.

¹⁸Lâin li Kâcuaß li nimajcual Dios. Lâin nin-uxtânan u ut nincuy li mâusilal nequeßxbânu li tenamit usta nequeßxkßetkßeti rib chicuu. Lâin incßaß ninjoskßoß chi junpât. Numtajenak lin rahom. Incßaß nincanabeb yal chi joßcan li cuanqueb xmâc. Ut ninrahobtesiheb li alal cßajolbej riqßuin lix mâqueb lix naß xyucuaßeb toj saß li rox saß xcâ xtasalil li ralal xcßajoleb, chancat.

¹⁹Anna siis andeks selle rahva patt oma suure helduse pärast ja nagu sa sellele rahvale oled andeks andnud Egiptusemaalt kuni siiani!'

¹⁹Xban xnimal lâ cuuxtân chacuy taxak xmâqueb li tenamit aßin joß nak xacuy xmâqueb chalen nak xeßel chak Egipto toj chalen anakcuan, chan laj Moisés.

²⁰Ja Issand vastas: 'Ma annan andeks, nagu oled palunud!

²⁰Li Kâcuaß quixye re laj Moisés: —Lâin tincuyeb xmâc joß xatzßâma chicuu.

²¹Aga nii tõesti kui ma elan ja kogu maailm on täis Issanda auhiilgust:

²¹Relic chi yâl tinye âcue nak lâin yoßyôquin ut saß xcßabaß lin lokßal li naqßueheß saß ruchichßochß,

²²ükski neist meestest, kes on näinud mu auhiilgust ja tunnustähti, mis ma tegin Egiptuses ja kõrbes, aga kes sellest hoolimata on mind kiusanud kümme korda ega ole võtnud kuulda mu häält,

²²tinye âcue nak mâ jun reheb li cuînk aßin li xeßcuechßin cue teßoc saß li naßajej li quinyechißi reheb. Eb aßan queßril lin lokßal ut queßril ajcuiß li sachba chßôlej li quinbânu aran Egipto joßqueb ajcuiß li sachba chßôlej li quinbânu saß li chaki chßochß. Abanan nabal sut queßxyal cuix ut incßaß queßxbânu li cßaßru quinye reheb.

²³ei saa näha maad, mille ma vandega olen tõotanud anda nende vanemaile; ükski, kes mind on põlanud, ei saa seda näha!

²³Joßcan nak incßaß teßril li châbil naßajej li quinyechißi reheb lix xeßtônil yucuaßeb. Mâ jun reheb li xeßqßuehoc injoskßil teßoc saß li châbil naßajej li quinyechißi reheb.

²⁴Aga oma sulase Kaalebi viin ma sellele maale, kus ta on käinud, ja tema sugu pärib selle, sellepärast et temas on teistsugune vaim ja tema on kõiges mulle järgnenud!

²⁴Abanan laj Caleb li naxqßue xchßôl chi cßanjelac chicuu, aßan jalan xnaßleb chiruheb li jun chßol. Aßan tinqßue chi oc saß li naßajej li quicuulac chak rilbal. Ut eb li ralal xcßajol teßêchanînk re li naßajej aßan.

²⁵Amalekid ja kaananlased elavad ju orus. Homme pöörduge ümber ja minge teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed!'

²⁵Eb laj Amalec ut eb laj Canaán cuanqueb saß li ru takßa aßan. Joßcan nak lâex texsukßîk cuulaj saß li chaki chßochß ut texxic cuan cuiß li Caki Palau, chan li Dios.

²⁶Ja Issand rääkis Moosesega ja Aaroniga, öeldes:

²⁶Ut li Kâcuaß quiâtinac cuißchic riqßuin laj Moisés ut laj Aarón ut quixye reheb:

²⁷'Kui kaua peab mul olema kannatust selle halva kogudusega, kes nuriseb mu vastu? Iisraeli laste nurinaid, kuidas nad nurisevad mu vastu, ma olen kuulnud.

²⁷—¿Joß najtil chic tincuy nak yôkeb chincuechßinquil eb laj Israel, li incßaß useb xnaßleb? Lâin nacuabi nak nequeßxcuechßi cuix.

²⁸Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, on Issanda sõna, et nõnda nagu te minu kuuldes olete rääkinud, nõnda ma teen teiega!

²⁸Tâye reheb chi joßcaßin: —Relic chi yâl yoßyôquin lâin li Kâcuaß. Lâin tinbânu nak têcßul li cßaßru yôquex chixyebal.

²⁹Siia kõrbe langevad teie kehad, kõik teie äraloetud, nii palju kui teid on, kahekümneaastased ja üle selle, kes on nurisenud mu vastu.

²⁹Relic chi yâl ninye êre nak saß li chaki chßochß aßin texcâmk chêjunilex lâex li quex-ajlâc, li ac cuan junmay chihab êre, xban nak xecuechßi cuix.

³⁰Ükski teist ei pääse sellele maale, mille pärast ma oma käe olen vandudes üles tõstnud, et ma asustan teid sinna, peale Kaalebi, Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja.

³⁰Relic chi yâl nak mâ jun êre lâex tex-oc saß li naßajej quinyechißi êre riqßuin juramento. Caßaj cuiß eb laj Caleb li ralal laj Jefone ut laj Josué li ralal laj Nun naru teßoc.

³¹Aga teie lapsed, kelle kohta te ütlesite, et nad jäävad riisutavaiks, ma viin ja nad õpivad tundma maad, mida teie olete põlanud.

³¹Abanan lê ralal êcßajol li queye nak teßchapekß xbaneb li xicß nequeßiloc êre, aßan eb li tebinqßue chi cuânc aran saß li naßajej li xetzßektâna.

³²Kuid teie kehad langevad siia kõrbe

³²Aßut lâex texcâmk saß li chaki chßochß li yôquex cuiß chi numecß.

³³ja teie lapsed peavad olema kõrbes karjased nelikümmend aastat ja kandma teie uskmatuse süüd, kuni teie kehad on kõrbes hävinud.

³³Eb lê ralal êcßajol teßcuânk saß li chakiß chßochß. Chiru caßcßâl chihab teßxbeni ribeb. Teßxcßul chi joßcan toj tâcuulak xkßehil nak texcâmk chêjunilex saß li chaki chßochß xban nak xekßetkßeti êrib.

³⁴Vastavalt päevade arvule, mis te uurisite seda maad, nelikümmend päeva, iga päeva kohta aasta, peate te kandma oma pattu nelikümmend aastat ja tundma minu vastupanu.

³⁴Chiru caßcßâl chihab yôkex chi bêc saß li chaki chßochß re xtojbal rix lê mâc. Jun chihab têtoj cuiß rix li jûnk cutan nak quexcuulac chak xqßuebal retal li naßajej. Lâex têqßue retal nak li ani nakßetoc re li cuâtin, tento nak tixtoj rix lix mâc.

³⁵Mina, Issand, olen rääkinud! Tõesti, seda ma teen kogu selle halva kogudusega, kes on kogunenud mu vastu: nad peavad hukkuma selles kõrbes ja surema seal!'

³⁵Relic chi yâl nak tinbânu êre joß xinye xban nak junaj êchßôl nak xekßetkßeti êrib chicuu. Saß li chaki chßochß aßin tex-osokß. Arin texcâmk, chan li Kâcuaß.

³⁶Ja need mehed, keda Mooses oli läkitanud maad kuulama ja kes olid tagasi tulles ässitanud terve koguduse nurisema tema vastu, levitades maa kohta laimu,

³⁶Eb li tenamit queßoc chi cuechßînc xmâqueb li cuînk li queßtaklâc xban laj Moisés chixqßuebal retal li naßajej Canaán xban nak moco yâl ta li coleßxye chirix li naßajej.

³⁷need mehed, kes olid levitanud maa kohta halba laimu, surid Issanda ees äkitselt.

³⁷Eb li cuînk aßan queßcam xban nak li Dios quixtakla chak jun li caki yajel saß xbêneb xban nak incßaß us queßxye chirix li naßajej.

³⁸Aga Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg, jäid elama neist meestest, kes olid käinud maad kuulamas.

³⁸Saß xyânkeb li cablaju chi cuînk li queßcôeb chirilbal li naßajej, caßaj chic eb laj Josué li ralal laj Nun ut laj Caleb li ralal laj Jefone queßcana chi yoßyo.

³⁹Kui Mooses rääkis needsamad sõnad kõigile Iisraeli lastele, siis rahvas kurvastas väga.

³⁹Nak laj Moisés quixye resil reheb li cßaßru quixye li Kâcuaß chixjunileb laj Israel queßrahoß saß xchßôleb.

⁴⁰Aga järgmisel hommikul tõusid nad vara ja läksid üles mäestikku, öeldes: 'Vaata, siin me oleme ja me läheme paika, millest Issand on rääkinud, sest me oleme pattu teinud.'

⁴⁰Joß cuulajak chic nak toj ekßela chi us queßcôeb saß xbên jun li tzûl ut queßxye: —Yâl nak xomâcob, abanan anakcuan toxic saß li naßajej li quixyechißi ke li Kâcuaß, chanqueb.

⁴¹Aga Mooses ütles: 'Miks te siis astute üle Issanda käsust? See ei õnnestu!

⁴¹Ut laj Moisés quixye reheb: —¿Cßaßut nak yôquex chixkßetbal li cßaßru xye li Dios? Cui tex-oc saß li naßajej aßan, incßaß us tex-êlk.

⁴²Ärge minge sinna üles, sest Issand ei ole teie keskel, et te ei kannaks kaotust oma vaenlaste ees!

⁴²Mexxic xban nak li Kâcuaß moco cuan ta chic êriqßuin. Eb li xicß nequeßiloc êre teßnumtâk saß êbên.

⁴³Sest amalekid ja kaananlased on seal teie ees ja te langete mõõga läbi; sellepärast et te olete taganenud Issanda järelt, ei ole ka Issand teiega.'

⁴³Cui texpletik riqßuineb laj Amalec ut riqßuineb laj Canaán texcamsîk xbaneb. Li Dios incßaß textenkßa xban nak xekßet li cßaßru quixye, chan laj Moisés reheb.

⁴⁴Aga nad olid ülemeelsed minema üles mäestikku, kuigi Issanda seaduselaegas ja Mooses ei läinud leerist välja.

⁴⁴Abanan incßaß queßabin chiru laj Moisés. Queßcôeb ban saß li naßajej li tzûl ru. Laj Moisés ut li Lokßlaj Câx incßaß queßel saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb.Ut eb laj Amalec ut eb laj Canaán li cuanqueb saß li naßajej li tzûl ru, queßcube chi pletic riqßuineb ut queßnumta saß xbêneb. Queßrâlinaheb toj saß li naßajej Horma.

⁴⁵Amalekid ja kaananlased, kes elasid seal mäestikus, tulid siis alla ja lõid neid ning ajasid nad kuni Hormani.

⁴⁵Ut eb laj Amalec ut eb laj Canaán li cuanqueb saß li naßajej li tzûl ru, queßcube chi pletic riqßuineb ut queßnumta saß xbêneb. Queßrâlinaheb toj saß li naßajej Horma.