¹Taaveti palve. Kuule, Issand, mu õiget asja, pane tähele mu härrast hüüdmist, võta kuulda mu palvet, mis pole petiste huulte oma!

¹At Kâcuaß, chacuabi taxak li cßaßru yôquin chixtzßâmanquil âcue. Lâat nacanau nak cuanquin saß tîquilal châcuu. Chinâcuabi nak yôquin chixyâbanquil lâ cßabaß. Ut chasume taxak lin tij xban nak lâin incßaß yôquin chi balakßic.

²Sinu palge eest tulgu mulle õiglane otsus, sinu silmad näevad, mis on õige!

²Lâat tatcßutuk chiruheb li xicß nequeßiloc cue nak mâcßaß inmâc xban nak lâat nacatrakoc âtin saß tîquilal.

³Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind - siis sa ei leia midagi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte.

³Lâat nacanau chanru lin cßaßux. Chi kßek chi cutan nacacuil chanru lin naßleb. Lâat xayal rix lin pâbâl ut nacanau nak mâcßaß mâusilal ninbânu. Ut lâat nacanau nak mâ jun yibru âtin na-el chi xtzßûmal cue.

⁴Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidunud üleannetuist teeradadest.

⁴Lâin yôquin chixbânunquil joß naxye lâ chakßrab ut incßaß ninjunaji cuib saß xyânkeb li nequeßxbânu ra xîcß.

⁵Mu sammud hoidsid kinni su jälgedest, mu jalad ei kõikunud.

⁵Lâin cau inchßôl chixbânunquil li nacacuaj ut incßaß nincanab xbânunquil.

⁶Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet!

⁶Nintijoc châcuu, at inDios, xban nak lâat nacacuabi nak ninyâba lâ cßabaß. Chacuabi taxak lin tij ut chasume taxak li cßaßru nintzßâma châcuu.

⁷Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!

⁷Chacuuxtâna taxak cuu, at Kâcuaß, riqßuin xnimal lâ rahom. Lâin ninnau nak nacatenkßaheb li nequeßxtzßâma xtenkßanquil châcuu ut nacacoleb chiruheb li xicß nequeßiloc reheb.

⁸Hoia mind nagu silmatera; oma tiibade varju alla peida mind

⁸Chinâcol joß nak nacacol li kßaxal raro âban. Ut chinâtenkßa riqßuin lix nimal lâ cuanquil.

⁹õelate eest, kes mind rõhuvad, mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad!

⁹Chinâcol taxak chiruheb li nequeßxbânu mâusilal. Eb aßan xicß niquineßril ut teßraj incamsinquil.

¹⁰Nad on sulgenud oma rasvunud südame, oma suuga nad räägivad ülbesti.

¹⁰Eb aßan incßaß nequeßtokßoban u. Kßetkßeteb ut nequeßxnimobresi rib riqßuin li cßaßru nequeßxye.

¹¹Nad on meie kannul; nüüd nad ümbritsevad mind. Oma silmad nad sihivad sellele, kuidas mind maha panna.

¹¹Yalak bar ninxic, aran cuanqueb li xicß nequeßiloc cue. Yôqueb chixsicßbal chanru nak teßnumtâk saß inbên.

¹²Nad on nagu lõvi, kellel on himu murda, ja nagu noor lõvi, kes peidus varitseb.

¹²Chanchaneb li cakcoj nak teßraj inchapbal. Ut chanchaneb li ral li cakcoj li yôqueb chiroybeninquil lix tibeb saß lix naßajeb.

¹³Tõuse, Issand, astu tema vastu, suru ta maha; päästa mu hing õela käest oma mõõgaga,

¹³Chinâcuabi taxak, at Kâcuaß, lâat taxak tatnumtâk saß xbêneb toj retal teßxcubsi ribeb châcuu. Ut chinâcol riqßuin lâ cuanquil chiruheb li xicß nequeßiloc cue.

¹⁴meeste käest oma käega, oh Issand, meeste käest, kes on maailmast, kelle osa on siin elus, kelle kõhu sa täidad oma varaga, kelle pojad saavad rohkesti ja kes panevad ülejäägi hoiule oma lastele!

¹⁴Riqßuin lâ cuanquil chinâcol chiruheb li sa nequeßxnumsi li cutan junjûnk xban lix biomaleb arin saß ruchichßochß. Canabeb chixbânunquil li cßaßru nequeßraj toj retal teßosokß joßqueb ajcuiß li ralal xcßajol ut eb li ri xmam.Aban lâin xban nak tîc inchßôl, tincuil âcuu chi tzßakal. Ut tâsahokß inchßôl chi cuânc âcuiqßuin saß choxa.

¹⁵Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.

¹⁵Aban lâin xban nak tîc inchßôl, tincuil âcuu chi tzßakal. Ut tâsahokß inchßôl chi cuânc âcuiqßuin saß choxa.