¹Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:

¹¶ Ano ra ko Eripata Temani; i mea ia,

²'Kas Jumalal on inimesest kasu? Ei, aga mõistlik mees toob kasu iseenesele.

²E whai pai ano ranei te Atua i te tangata? He pono e whai pai te tangata i a ia ano ki te mea he ngakau mohio tona.

³Kas Kõigevägevamal on head sellest, et sa oled õiglane, või kasu, kui su eluviisid on laitmatud?

³He oranga ngakau ranei ki te Kaha Rawa tou tika? Hei taonga ranei ki a ia, ki te meinga e koe ou ara kia tino tika?

⁴Kas ta noomib sind su jumalakartuse pärast, ja läheb sellepärast sinuga kohtusse?

⁴He wehi ranei nou i a ia i whakahe ai ia i a koe, i whakawa ai i a koe?

⁵Kas mitte su kurjus pole suur ja su süüteod otsatud?

⁵¶ He teka ianei he nui tou he? Kahore hoki he pito whakamutunga o ou kino.

⁶Sest sa võtsid oma vendadelt panti ilmaaegu ja riisusid alastiolijailt riided.

⁶I tangohia noatia hoki e koe nga mea a tou teina hei taunaha, huia ana e koe nga kakahu o te hunga e noho tahanga ana.

⁷Sa ei andnud väsinule juua ja keelasid näljasele leiba.

⁷Kihai i whakainumia e koe ki te wai te hunga ngenge; kaiponuhia ana e koe he taro ki te hunga e matekai ana.

⁸Aga rusikamees - tema päralt oli maa ja ainult armualune võis seal elada.

⁸Ko te tangata marohirohi, i a ia te whenua; ko te tangata honore, noho ana ia i reira.

⁹Sa saatsid lesknaised ära tühje käsi ja vaeslaste käsivarred murti.

⁹Ko nga pouaru, unga rawakoretia atu ana e koe, whatiwhatiia ana nga ringa o nga pani.

¹⁰Seepärast on nüüd su ümber silmused ja äkiline hirm kohutab sind.

¹⁰Na reira karapotia putia ana koe e nga mahanga, raruraru ana koe i te wehi pa whakarere;

¹¹Või on pimedus, sa ei näe enam, ja veetõus katab sind.

¹¹I te pouri ranei, e kore ai koe e kite; a nui atu te wai e taupoki na i a koe.

¹²Eks ole Jumal kõrgel taevas? Ja vaata ülemaid tähti - kui kõrgel need on!

¹²He teka ianei kei te wahi tiketike o te rangi te Atua? Tirohia atu ano hoki a runga o nga whetu, to ratou teitei!

¹³Seepärast sa mõtled: 'Mis teab Jumal? Kas ta võib kohut mõista läbi suure pimeduse?

¹³A e mea na koe, He aha ta te Atua e mohio ai? E puta mai ranei tana whakawa i roto i te kapua pouri?

¹⁴Pilved on tal varjuks ees, ei ta siis näe, ta ju kõnnib taevavõlvil.'

¹⁴Ko tona wahi ngaro ko nga kapua matotoru, te kite ia; kei te taiawhio ano ia i nga rangi.

¹⁵Kas tahad hoida vana teed, mida on käinud pahad inimesed,

¹⁵¶ Ka mau tonu ranei koe ki te ara o mua, i haerea ra e nga tangata kikino?

¹⁶need, keda enneaegselt haarati, kelle aluse uhtus vool,

¹⁶I kapohia atu nei i te mea kahore ano i rite o ratou ra; tahoroa ana to ratou turanga ano he awa:

¹⁷kes Jumalale ütlesid: 'Tagane meist!' ja veel: 'Mida võiks Kõigevägevam meile teha?'

¹⁷I mea nei ki te Atua, Mawehe atu i a matou; a, He aha e taea e te Kaha Rawa mo matou?

¹⁸Ja ometi oli tema täitnud nende kojad õnnistusega ja õelate nõu oli minust kaugel.

¹⁸Heoi i whakakiia e ia o ratou whare ki nga mea papai: ko te whakaaro ia o te hunga kino e matara atu ana i ahau.

¹⁹Õiglased nägid seda ja rõõmustasid, ja süütu irvitas nende üle:

¹⁹E kite ana te hunga tika, a koa ana: kataina iho ratou e te hunga harakore:

²⁰'Tõesti, meie vastased on hävitatud, ja mis neist järele jäi, selle sõi tuli.'

²⁰Me te ki, He pono kua haukotia te hunga i tahuri mai ki a tatou, pau ake i te ahi te toenga o ratou.

²¹Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!

²¹¶ Waiho ia hei hoa mou, katahi koe ka ata noho; ma reira ka tae mai ai te pai ki a koe.

²²Võta ometi tema suust õpetust ja pane tema sõnad oma südamesse!

²²Tahuri mai ra ki te ture a tona mangai, rongoatia hoki ana kupu ki roto ki tou ngakau.

²³Kui sa pöördud tagasi Kõigevägevama juurde, sind ehitatakse üles; kui sa saadad ülekohtu oma telgist kaugele,

²³Ki te hoki koe ki te Kaha Rawa, tera koe e hanga; ki te nekehia atu e koe te kino kia mamao i ou teneti.

²⁴viskad kulla põrmu peale ja Oofiri kulla ojakivide sekka,

²⁴A ka whakapuranga koe i tau taonga ki te puehu, te koura o Opira ki waenga i nga kohatu o nga awa;

²⁵siis on Kõigevägevam sulle kullaks ja puhtaimaks hõbedaks,

²⁵A ko te Kaha Rawa hei taonga mou, hei hiriwa utu nui ki a koe.

²⁶sest siis sa võid rõõmu tunda Kõigevägevamast ja tõsta oma palge Jumala poole.

²⁶Ko reira hoki koe ahuareka ai ki te Kaha Rawa, a ka ara ake tou mata ki te Atua.

²⁷Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused.

²⁷Ka inoi ano koe ki a ia, a ka whakarongo mai ia ki a koe; ka whakamana ano e koe au kupu taurangi.

²⁸Kui sa midagi ette võtad, siis läheb see sul korda ja sinu teede peale paistab valgus.

²⁸Ka whakatakotoria hoki e koe he tikanga, a ka whakapumautia ki a koe; ka whiti ano te marama ki runga ki ou ara.

²⁹Kui kedagi alandatakse, ütleb ta: 'Üles!' ja ta aitab neid, kes silmad maha löövad.

²⁹Ki te maka koe e ratou ki raro, ka ki koe, Tenei ano he whakaarahanga ake; ka whakaorangia ano e ia te ngakau whakaiti.

³⁰Ta päästab selle, kes ei ole süütu, ja ta päästetakse su käte puhtuse pärast.'

³⁰Ka whakaorangia e ia te tangata ahakoa ehara i te harakore: ae ra, ka whakaorangia ia e te ma o ou ringa.