1Taaveti laul. Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad.
1¶ He himene na Rawiri. No Ihowa te whenua, me ona tini mea, te ao, me nga tangata e noho ana i runga.
2Sest tema on selle rajanud merede peale ja on jõgede peale selle kinnitanud.
2He mea whakatu hoki nana ki runga ki nga moana, he mea whakau ki runga ki nga roma.
3Kes tohib minna Issanda mäele ja kes tohib seista ta pühas paigas?
3¶ Ko wai e eke ki te maunga o Ihowa? Ko wai e tu ki tona wahi tapu?
4See, kes süütu kätelt ja puhas südamelt, kelle hing tühja ei himusta ega vannu pettuseks.
4Ko te tangata he ma nei nga ringa, he harakore tona ngakau, kahore nei i ara tona wairua ki te horihori, a kahore i oati teka.
5Tema saab õnnistuse Issandalt ja õiguse oma Jumalalt, kes on tema pääste.
5Ka riro i a ia te manaaki a Ihowa, me te tika a te Atua o tona whakaoranga.
6See on sugupõlv, kes teda nõuab, kes otsib su palet - see on Jaakob. Sela.
6Ko te whakatupuranga tenei o te hunga e rapu ana ki a ia, e rapu nei i tou mate, e Hakopa. (Hera.
7Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla!
7¶ Kia ara o koutou matenga, e nga tatau, ara ake, e nga tatau onamata; a ka tomo te Kingi o te kororia.
8Kes on see aukuningas? See on Issand, tugev ja vägev Issand, vägev sõjas.
8Ko wai tenei Kingi kororia? Ko Ihowa, ko te kaha, ko te marohirohi, ko Ihowa, ko te marohirohi ki te whawhai.
9Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla!
9Kia ara o koutou matenga, e nga tatau, kia ara ake, e nga tatau onamata, a ka tomo te Kingi o te kororia.
10Kes on see aukuningas? Issand Sebaot, see on aukuningas! Sela.
10Ko wai tenei Kingi kororia? Ko Ihowa o nga mano, ko ia te Kingi kororia. (Hera.