¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹Huan TOUPA thu ka kiangah a hong tunga,

²'Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli karjastele, kuuluta prohvetlikult ja ütle neile karjastele: Nõnda ütleb Issand Jumal: Häda Iisraeli karjastele, kes karjatavad iseendid! Kas karjased ei peaks karjatama lambaid?

²Mihing tapa, Israelte belamchingte tungah thu gen in, thu gen inla, a kiang uah, belamchingte kiang mahmahah, hichiin TOUPA PATHIANIN a chi ahi: Israelte belamching, amau kivak maimahte tung a gik hi: belamchingten belam te vak lou dinga hi uhia?

³Te joote piima, katate endid villaga, tapate nuumloomi, aga lambaid te ei karjata.

³A thaute na ne ua, a mulin na kizem ua; a thauthau na gou ua, belamte lah na vak ngal kei ua.

⁴Te ei kinnita nõtra, ei ravi haiget, ei seo haavatut, ei too tagasi eksinut ega otsi kadunut, vaid valitsete neid valjuse ja vägivallaga.

⁴Natna veite mangte na honpi sam kei uh; a mangte lah na zong kei ua; khauh tak leh namahmahin na thunun zaw uh.

⁵Ja nad on laiali pillatud, sest ei ole karjast; et nad on laiali pillatud, siis on nad saanud roaks kõigile metsloomadele.

⁵Belampute a om louh jiak un dalhsakin a naomta ua; a nadalh ua, gam sahangte an lel a honghita uh.

⁶Minu lambad ekslevad kõigil mägedel ja igal kõrgel künkal; üle kogu maa on mu lambad laiali pillatud ja ükski ei küsi ega otsi neid.

⁶Ka belamte tang chih leh mual chih ah a vak mang ua; ahi, ka belamte leitung tengteng ah a na dalh khin uh; limsakmi leh zongmi himhim a om kei uh, chiin gen in, a chi a.

⁷Seepärast, karjased, kuulge Issanda sõna:

⁷Huaijiakin belamchingte aw, TOUPA thu ngaikhia un,

⁸Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tõesti, kuna mu lambaid riisutakse ja kuna mu lambad on roaks kõigile metsloomadele, sellepärast et ei ole karjast, ja kuna mu karjased ei hooli mu lammastest, vaid karjatavad iseendid, mitte minu lambaid,

⁸A hina ka hin laiteng, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi, belamching a omlouh ua, belamchingten ka belamte a zon louh ua, belamchingten ka belamte a vak louh ua, amau a kivak zawksop jiakun ka belamte gam sahangte an lel a hong hi ua; ka belamte samat lel a honghi petmah uh.

⁹kuulge seepärast, karjased, Issanda sõna:

⁹huaijiakin nou belamchingte aw, TOUPA thu za un.

¹⁰Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma hakkan kimbutama karjaseid ja nõuan neilt oma lambaid ning teen lõpu nende lammaste karjatamisele, et karjased ei saaks enam karjatada iseendid. Ma päästan oma lambad nende suust ja need ei jää neile roaks.

¹⁰Hichiin TOUPA PATHIANIN a chi ahi: ngai un, belamchingte ka dou ahi; a khut ua kipan ka belamte ka sut dinga, ka belamte a kepna uh ka tawpsak dinga, belamchingte leng amau a kivak ta kei ding uh; a angsung ua kipan ka belamte ka la khe dinga, amau dia nek dinga hih nawn louhna ding un, chiin.

¹¹Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest.

¹¹Hichiin TOUPA PATHIANIN a chi ngala: ngai un, kei, keimah mahin ka zong dinga, ka zong khe ding.

¹²Otsekui karjane tunneb muret oma karja pärast, siis kui ta on oma laialipillatud lammaste keskel, nõnda tunnen mina muret oma lammaste pärast ja päästan need kõigist paigust, kuhu nad on pillutatud pilvisel ja pimedal päeval.

¹²Belamchingin a belam dalhte laka a belam honte a zon lai bangin ka belamte ka zong khe ding; khonim ni leh mial nuaia a dalhna tengteng ua kipan ka zong khe ding,

¹³Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus.

¹³Huan mite laka kipan ka la khe dinga; gam chiha kipan ka kaikhawm dinga; amau gam ngei ah ka pi lut ding; Israel tangte ah, lui geite ah, mi tenna mun tengtengte ah ka ta sak ding.

¹⁴Heal karjamaal karjatan ma neid ja Iisraeli kõrgetel mägedel on nende söödamaa; seal lebavad nad heal söödamaal ja käivad karjas rammusal karjamaal, Iisraeli mägedel.

¹⁴Loupa hoihtak munte ah ka ta sak dinga; a huangsung uh Israel tang sangte ah a om ding; huang hoih tak sung ah leng a om ding ua, Israel tang tunga loupa dawng munte ah a ta ding uh.

¹⁵Mina ise hoian oma lambaid ja mina viin nad hingama, ütleb Issand Jumal.

¹⁵Kei mahmahin ka belamte ka vak dinga; ka kualsak kinken dinga, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi.

¹⁶Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra; aga lihava ja tugeva ma hävitan. Ma karjatan neid, nagu on õige.

¹⁶A mang ka zong dinga, delh mangte ka pi kik nawn dinga, a khe kitante uh ka tuam dinga, ka hatsak ding: a thau leh a hatte leng ka ching dinga; dik takin ka vak ding.

¹⁷Aga teie, mu lambad, nõnda ütleb Issand Jumal, vaadake, ma mõistan kohut lamba ja lamba vahel, jäärade ja sikkude vahel.

¹⁷Huan nou tungthu a hihleh, aw ka belam honte, hichiin TOUPA PATHIANIN a chi ahi: ngai un, ka belamte kalthu ka gensak dinga, belamtalte, keltalte leng.

¹⁸Ons teil veel vähe heal karjamaal söömisest, et peate jalgadega tallama, mis teie karjamaast on järele jäänud? Ja selge vee joomisest, et peate jalgadega tegema ülejäägi sogaseks?

¹⁸Gan tatna mun hoihtak tunga tat nou din thil bangthamlou banga langin, na tatna neih sun na chil se zosop uh ahi maw?

¹⁹Ja minu lambad peaksid sööma, mida teie olete jalgadega tallanud, ja jooma, mida teie olete jalgadega sogaseks teinud?

¹⁹Huan tui chim mahmahte na dawn khit un na ngap nin mawkmawk maimah uh ahi maw? Ka belamten na siksa uh a ne un, na ngah sa uh a dawn ding umaw?

²⁰Seepärast ütleb Issand Jumal neile nõnda: Vaata, mina ise mõistan kohut lihava lamba ja lahja lamba vahel.

²⁰Huaijiakin hichiin TOUPA PATHIANIN a kiang uah a chi ahi: Ngai un, kei, keimah mahmahin gan gawng te leh gan thaute kalthu ka ngaihtuah sak ding.

²¹Et te külje ja õlaga lükkate ning sarvedega puskate kõiki nõtru, kuni te olete need välja tõuganud,

²¹A hatloute na liang un leh na sikte un na phu ua, na khete un na pik ua, na dalhsak ua;

²²siis ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks, ja ma mõistan kohut lamba ja lamba vahel.

²²huaijiakin ka belamte ka humbit ding; samat lel ahi nawn kei ding ua, belamte kalthu ka gensak ding.

²³Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile karjaseks.

²³Huan a tunguah belamching khat ka koih dinga, ka nasempa David ngei; aman amaute a vak dinga; amah amau chingpa ahi dinga, amau a vak ding.

²⁴Ja mina, Issand, olen neile Jumalaks, ja mu sulane Taavet on vürst nende keskel. Mina, Issand, olen rääkinud.

²⁴Huan kei TOUPA a PATHIAN uh ka hi dinga, ka nasempa David a tung ua heutu ahi ding; kei TOUPA ngeiin ka chita ahi.

²⁵Ja ma teen nendega rahulepingu ning lõpetan maalt kurjad metsloomad, et nad võiksid kõrbes julgesti elada ja metsades magada.

²⁵Huan amau toh lemna thukhun ka bawl dinga, sahangte gam akipan ka hihmang ding: huan gamdai ahte leng bit takin a teng ding ua, gammang nuai ahte a ihmu hihit ding uh.

²⁶Ja ma annan neile ja sellele, mis on ümber mu künka, õnnistuse, ja ma lasen vihma sadada omal ajal: need on õnnistuse vihmad.

²⁶Amau leh ka tang kim munte ka vualzawl dinga; a hun geihgeihin vuah ka zusak dinga, vualzawl vuahte a zu ding hi.

²⁷Ja puu väljal kannab vilja ja maa annab saaki, ja nad võivad olla julged oma maal. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma murran katki nende ikkepuud ja päästan nad orjastajate käest.

²⁷Huan gama singin gah a suang dinga, leiin a punna a suah dinga; a gam uah bit takin a om ding uh; a hakkolte uh ka kitansaka, sikhaa bawlmite khut akipan ka hutkhiak hun chiangin kei TOUPA ka hi chih a thei ding uh.

²⁸Ja nad ei ole enam paganaile saagiks ega söö neid metsloomad, vaid nad võivad elada julgesti, ilma et keegi neid peletaks.

²⁸Nam dangte samat lel ahi nawnta kei ding ua, gam sahangte nek mang mai ahi nawn sam kei ding uh; bit takin a omzo ta ding ua, kuamahin a lausak ngei nawn kei ding uh.

²⁹Ja ma lasen neile tõusta istanduse, mis saab kuulsaks, ja neid ei võta enam nälg maal ega pea nad kandma paganate teotust.

²⁹Thilsuan min thang mahmah ka bawlsak dinga; huai gamah kialin a hihmang nawn kei dinga, nam dangte muhsitna leng a thuak nawn sam kei ding uh.

³⁰Ja nad saavad tunda, et mina, Issand, nende Jumal, olen nendega ja et nemad, Iisraeli sugu, on mu rahvas, ütleb Issand Jumal.

³⁰Huan kei TOUPA a Pathian uh a kianguah ka om chih a thei un, amau Israel inkote leng ka mite ahi uh chih a thei ding uh, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi.Huan nou ka belamte, ka gan tatna muna belamte na hi ua; huan, kei na PATHIAN uh ka hi, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi, chiin.

³¹Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, teie, inimesed. Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jumal.'

³¹Huan nou ka belamte, ka gan tatna muna belamte na hi ua; huan, kei na PATHIAN uh ka hi, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi, chiin.