¹Kui Joab, Seruja poeg, märkas, et kuninga süda kaldus Absalomi poole,

¹ Amma Zeruwiya ize Yowab wo faham ka bay kaŋ Dawda bina go Absalom do haray.

²siis läkitas Joab käsu Tekoasse ja laskis sealt tuua ühe targa naise ning ütles sellele: 'Tee ennast nüüd leinajaks ja pane leinariided selga; ära võia ennast õliga, vaid ole nagu naine, kes on mõnda aega surnu pärast leinanud!

² Yowab binde donton hala Tekowa. Noodin a na wayboro fo kaŋ gonda carmay ce. A ne waybora se: «Ma ni boŋ himandi boro kaŋ go ga baray. Ma si ji tuusu ni gaahamo gaa, amma ni ma hima sanda wayboro kaŋ gay a goono ga bine sunnu te buuko fo se.

³Mine siis kuninga juurde ja räägi temale nõnda!' Ja Joab pani temale sõnad suhu.

³ Ni ma koy bonkoono jine ka salaŋ a se ya-cine.» Yowab binde na sanniyaŋ daŋ a meyo ra.

⁴Ja Tekoa naine rääkis kuningaga, ta heitis silmili maha ja kummardas ning ütles: 'Kuningas, aita!'

⁴ Waato kaŋ Tekowa waybora to bonkoono do, kal a ye hala ganda ka sombu ka ne: «Ya nin bonkoono, m'ay gaakasinay!»

⁵Ja kuningas küsis temalt: 'Mis sul vaja on?' Ja ta vastas: 'Oh häda! Ma olen lesknaine, sest mu mees on surnud.

⁵ Bonkoono mo ne a se: «Ifo no ka du nin?» A tu ka ne: «Haciika ay ya goboro no zama ay kurnyo bu.

⁶Su teenijal oli kaks poega; need mõlemad riidlesid väljal ega olnud kedagi, kes neid oleks lahutanud; nii lõi üks teise maha ja tappis tema.

⁶ Ay, ni koŋŋa mo gonda ize aru hinka. I boro hinka din binde gurjay fari do, fayko kulu mo si no, kal afa na afa kar ka wi.

⁷Ja vaata, kogu suguvõsa on tõusnud su teenija vastu ja nad ütlevad: 'Anna välja see, kes lõi oma venna maha, ja me surmame tema ta venna hinge pärast, kelle ta tappis, ja me hävitame ka pärija!' Nõnda kustutavad nad minu söe, mis veel on säilinud, jätmata mu mehele nime ja järeltulijaid maa peale.'

⁷ A go mo, iri dumey tun ay, ni koŋŋa gaa ka ne kala ni ma bora kaŋ na nga nya izo kar ka wi din mo nooyandi, iri m'a wi a nya izo fundo kaŋ a kaa din sabbay se. Yaadin gaa mo i ga tubuko wi nooya. Woodin teeyaŋ gaa mo i g'ay danjo kaŋ cindi ay se wi. Maa wala dumi si cindi ay kurnyo se ndunnya ra.»

⁸Ja kuningas ütles naisele: 'Mine koju, ma ise annan sinu kohta käsu!'

⁸ Bonkoono ne waybora se: «Koy ni kwaara. Ay ga lordi te ni sanno boŋ.»

⁹Aga Tekoa naine ütles kuningale: 'Mu isand kuningas! Süü jääb minu ja mu isakoja peale, aga kuningas ja tema aujärg on süüta.'

⁹ Tekowa waybora din binde ne bonkoono se: «Ya koyo ay bonkoono, laala ma ye ka kaŋ ay boŋ nd'ay baaba windo boŋ mo, bonkoono nda nga karga ma goro fansante.»

¹⁰Ja kuningas ütles: 'Kes sulle midagi ütleb, see too minu juurde, siis ta ei puutu enam sinusse!'

¹⁰ Bonkoono ne a se: «Boro kulu kaŋ na sanni fo kulu dumi te ni se, ma kande bora din ay do. A si ye ka ni ham koyne.»

¹¹Aga naine ütles: 'Mõelgu ometi kuningas Issandale, oma Jumalale, et veritasunõudja ei hävitaks veelgi rohkem ja et mu poega ei hukataks!' Ja kuningas vastas: 'Nii tõesti kui Issand elab, ei pea su poja peast mitte karvagi maha langema!'

¹¹ Kala waybora ne: «Ay ga ni ŋwaaray, naŋ bonkoono ma fongu Rabbi ni Irikoyo, zama daw banako ma si ye ka halaciyaŋ te koyne. I ma si ay izo halaci.» Bonkoono ne koyne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, ni izo boŋ hamni folloŋ si kaŋ ganda.»

¹²Aga naine ütles: 'Luba ometi, et su teenija räägib mu isandale kuningale veel ühe sõna!' Ja ta vastas: 'Räägi!'

¹² Waato din gaa waybora ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ ay, ni koŋŋa ma salaŋ koyo ay bonkoono se.» A ne waybora se: «Ma ci.»

¹³Ja naine ütles: 'Mispärast sa siis mõtled nõnda Jumala rahva vastu? Sest nõnda rääkides on kuningas ise saanud süüdlaseks, kui kuningas ei lase oma äratõugatut tagasi tulla.

¹³ Waybora ne: «Ifo se no ni na hasaraw dabaro wo kaa taray Irikoy jama se? Zama mate kaŋ cine nin, bonkoono, ni goono ga sanney wo ci, a ciya sanda taalikoy nooya, za kaŋ bonkoono mana donton nga wano kaŋ zuru din do, a ma ye ka kaa fu.

¹⁴Meie küll sureme ja oleme nagu vesi, mis maha voolab, mida ei saa koguda. Aga Jumal ei taha võtta hinge, vaid mõtleb kindlasti, et äratõugatu ei oleks temast ära tõugatud.

¹⁴ Zama tilas iri ga bu, iri ga hima danga hari kaŋ mun ganda, kaŋ si ku koyne. Irikoy mo si fundi kom, amma a ga dabari te kaŋ ga naŋ zuranta ma si ciya furante nga se.

¹⁵Ja kui ma nüüd olen tulnud seda rääkima oma isandale kuningale, siis sellepärast, et rahvas mind hirmutas. Su teenija mõtles: Ma räägin ometi kuningale, vahest kuningas teeb, mis ta teenija räägib.

¹⁵ Sohõ binde, za kaŋ ay kaa zama ay ma sanno wo ci koyo ay bonkoono se, zama borey n'ay humburandi, ay, ni koŋŋa mo ne: Sohõ kal ay ma salaŋ bonkoono se. Hambara a ga nga koŋŋa muraado feeri a se.

¹⁶Küllap kuningas kuuleb ja päästab oma teenija mehe pihust, kes mind koos mu pojaga tahab hävitada Jumala pärisosast.

¹⁶ Zama bonkoono ga maa, hal a ma nga koŋŋa faaba bora kambe ra kaŋ ceeci nga ma in d'ay izo kulu halaci, k'iri fay da tubo kaŋ Irikoy n'iri no.

¹⁷Ja su teenija mõtles: Mu isanda kuninga sõna ometi rahustab mind, sest mu isand kuningas on otsekui Jumala ingel, kes võtab kuulda head ja kurja. Ja Issand, sinu Jumal, olgu sinuga!'

¹⁷ Saaya din no ay, ni koŋŋa ne: Ay ga ni ŋwaaray, naŋ koyo ay bonkoono sanno ma ciya bakaraw wane. Zama sanda mate kaŋ Irikoy malayka bara, yaadin cine no koyo ay bonkoono bara, nga ma ilaalo nda ihanno fay se. Rabbi ni Irikoyo mo ma goro ni banda.»

¹⁸Ja kuningas kostis ning ütles naisele: 'Ära ometi mulle salga, mida ma sinult küsin!' Ja naine ütles: 'Mu isand kuningas rääkigu!'

¹⁸ Waato din gaa no bonkoono tu ka ne waybora se: «Ay ga ni ŋwaaray no, ni ma si hay kulu tugu ay se kaŋ ay ga ni hã.» Waybora ne: «Koyo ay bonkoono ma salaŋ.»

¹⁹Siis küsis kuningas: 'Kas Joabi käsi on sinuga kogu selles asjas?' Ja naine kostis ning ütles: 'Nii tõesti kui su hing elab, mu isand kuningas, ei pääse keegi paremale ega vasakule kõigest sellest, mis mu isand kuningas kõneleb: jah, see on su sulane Joab, kes mind käskis, ja tema pani kõik need sõnad su teenija suhu.

¹⁹ Kala bonkoono ne: «D'a ta day, Yowab kambe si ni banda hayo wo kulu ra?» Waybora mo tu ka ne: «Ya koyo ay bonkoono, ay ga ze da ni fundo, boro si no kaŋ ga bare kambe ŋwaari wala kambe wow haray ka fay da haŋ kaŋ koyo ay bonkoono ci, baa afolloŋ. Zama ni tamo Yowab no k'ay lordi, nga mo no ka sanney wo kulu daŋ ay, ni koŋŋa me ra.

²⁰Et anda asjale teist nägu, selleks tegi su sulane Joab nõnda. Aga mu isand on tark nagu Jumala ingel, et mõista kõike, mis maa peal on.'

²⁰ Ni tamo Yowab na woodin te zama i ma muraado wo hanse. Ay koyo mo gonda laakal gumo, laakal sanda Irikoy malayka fo cine, hal a ga bay hay kulu kaŋ yaŋ go no laabo ra.»

²¹Siis ütles kuningas Joabile: 'Vaata nüüd, ma teen seda: mine ja too tagasi nooruk Absalom!'

²¹ Bonkoono mo ne Yowab se: «Guna, ni jin ka haya din te. Ma koy binde ka ye ka kande arwaso Absalom.»

²²Ja Joab heitis silmili maha ja kummardas ning õnnistas kuningat. Ja Joab ütles: 'Nüüd su sulane teab, et ma olen leidnud armu su silmis, mu isand kuningas, sest kuningas teeb oma sulase sõna järgi.'

²² Kala Yowab ye ganda nga moyduma boŋ ka sombu ka bonkoono sifa. Yowab ye ka ne: «Hunkuna ay, ni tamo bay kaŋ ay du gaakuri ni jine, ya koyo ay bonkoono, za kaŋ bonkoono goy nga tamo ŋwaara boŋ.»

²³Ja Joab tõusis ning läks Gesurisse ja tõi Absalomi Jeruusalemma.

²³ Yowab binde tun ka koy Gesur ka kande Absalom Urusalima ra.

²⁴Aga kuningas ütles: 'Mingu ta jälle oma kotta, kuid minu palet ta ei näe!' Nõnda läks Absalom jälle oma kotta ega saanud näha kuninga palet.

²⁴ Amma bonkoono ne: «A ma koy nga bumbo windo ra, amma a ma si di ay moyduma.» Absalom binde koy nga bumbo windo ra amma a mana di bonkoono moyduma.

²⁵Aga kogu Iisraelis ei olnud nii ilusat meest kui Absalom, mitte ühtegi, keda nii väga oleks ülistatud: jalatallast pealaeni ei olnud temal midagi viga.

²⁵ Amma Israyla kulu ra sinda bora kaŋ saabuyaŋ wasa ka to Absalom, gaaham booriyaŋ do haray. Za a ce taamey gaa kal a boŋo gaa, kulu sinda leebu baa afo a gaa.

²⁶Ja kui ta lõikas oma juukseid - ta lõikas neid iga aasta lõpus, sest need muutusid temale nõnda raskeks, et ta pidi lõikama -, siis vaagisid ta juuksed kakssada seeklit kuninga vae järgi.

²⁶ Jiiri kulu, jiiro bananta no a ga cabu, zama hamno ga tin a se, woodin se no a g'a cabu. Saaya kaŋ cine a na nga boŋ hamno cabu kal a ma nga boŋ hamno neesi. A ga to sanda kilo hinka nda jare me, bonkoono neesijo boŋ.

²⁷Ja Absalomile sündis kolm poega ja üks tütar, Taamar nimi; see oli ilus naine.

²⁷ I na ize alboro hinza hay Absalom se, da ize way fo kaŋ maa ga ti Tamar. Waybora binde isogo no gumo.

²⁸Ja Absalom elas Jeruusalemmas kaks aastat, aga ta ei näinud kuninga palet.

²⁸ Absalom goro Urusalima ra jiiri hinka timmante, a mana di bonkoono moyduma.

²⁹Siis Absalom läkitas Joabile järele, et saata teda kuninga juurde, aga ta ei tahtnud tulla tema juurde. Ta läkitas veel teist korda, aga Joab ei tahtnud tulla.

²⁹ Gaa no Absalom donton i ma Yowab ce, zama nga m'a donton bonkoono do, amma Yowab wangu ka koy a do. A ye ka donton sorro hinkanta, amma a wangu ka koy.

³⁰Siis ütles ta oma sulastele: 'Vaadake, Joabi põlluosa on minu oma kõrval ja temal on seal odrad peal. Minge ja süüdake see tulega põlema!' Ja Absalomi sulased süütasid põlluosa tulega põlema.

³⁰ Woodin se no a ne nga tamey se: «Wa guna, Yowab faro go ay wano jarga, a gonda sayir* mo a ra. Wa koy ka danji daŋ faro gaa.» Absalom tamey binde na danji daŋ faro gaa.

³¹Siis Joab võttis kätte ning tuli Absalomi juurde ta kotta ja küsis temalt: 'Mispärast on su sulased süüdanud tulega põlema minu põlluosa?'

³¹ Kala Yowab tun ka koy Absalom do a kwaara ka ne a se: «Ifo se no ni tamey na danji daŋ ay faro gaa?»

³²Ja Absalom vastas Joabile: 'Vaata, ma läkitasin su juurde ja ütlesin: Tule siia, et ma saaksin sind saata kuningalt küsima: Mispärast ma pidin Gesurist ära tulema? Mul oleks parem, kui ma oleksin seal. Ma tahan nüüd näha kuninga palet! Aga kui minus on süü, siis surmaku ta mind!'

³² Absalom tu Yowab se ka ne: «Guna, ay donton ni gaa. Ay go ga ne: Ma kaa neewo zama ay ma ni donton bonkoono do ka ne: ‹Ifo se no ay kaa ka fun Gesur? A bisa ay se ay ma goro noodin hala hõ.› Sohõ binde, ma naŋ ay ma di bonkoono moyduma. Da laala fo go no ay do mo, a m'ay wi.»

³³Ja Joab läks kuninga juurde ning jutustas seda temale. Ja tema kutsus Absalomi, ja ta tuli kuninga juurde ning kummardas kuninga ette silmili maha; ja kuningas andis Absalomile suud.

³³ Yowab binde kaa bonkoono do ka ci a se. Waato kaŋ a na Absalom ce, kal a kaa bonkoono do. A na nga moyduma sumbal hala ganda bonkoono jine. Bonkoono mo na Absalom garbey sunsum.