¹Ja Ahitofel ütles Absalomile: 'Luba ma valin nüüd kaksteist tuhat meest ja võtan kätte ning ajan öösel Taavetit taga!

¹ Ahitofel ye ka ne Absalom se koyne: «Naŋ ay ma alboro zambar way cindi hinka suuban sohõ, ay ma tun mo ka Dawda banda gana hunkuna cino wo ra.

²Ma lähen temale kallale, kui ta on väsinud ja ta käed on lõdvad; ma hirmutan teda nõnda, et kõik ta juures olev rahvas põgeneb; siis ma löön maha üksnes kuninga.

² Ay ga kaŋ a boŋ za a go fargante, a kambey mo go ga sooli, y'a humburandi. Borey kulu kaŋ yaŋ go a banda mo ga zuru, ay ma bonkoono hinne kar.

³Ja ma toon kogu rahva tagasi sinu juurde, nagu tuleb tagasi pruut; sina otsid ühte meest, muu rahvas on siis rahus.'

³ Ay ma ye ka kande jama kulu ni se, borey kaŋ yaŋ ni goono ga ceeci. D'i du bonkoono, nga hinne, danga i kulu ga ye ka kaa nooya. Yaadin gaa no jama kulu ga goro baani samay.»

⁴See kõne oli õige Absalomi ja kõigi Iisraeli vanemate silmis.

⁴ Sanno din binde kaan Absalom se ka boori, hala nda Israyla arkusey kulu mo.

⁵Ja Absalom ütles: 'Kutsu ometi siia ka arklane Huusai, et kuuleksime midagi ka tema suust!'

⁵ Waato din gaa Absalom ne: «Wa Husay Arcita bora mo ce sohõ. Iri ma maa haŋ kaŋ no nga mo ga ne.»

⁶Siis Huusai tuli Absalomi juurde ja Absalom rääkis temaga, öeldes: 'Ahitofel kõneles nõnda. Kas peame tegema tema sõna järgi? Kui mitte, siis kõnele sina!'

⁶ Waato kaŋ Husay kaa Absalom do, Absalom salaŋ d'a ka ne: «Ahitofel salaŋ ka ne ya da ya. To, hal iri ma goy a ciyaŋo boŋ no? Da manti yaadin no, ma ci.»

⁷Ja Huusai vastas Absalomile: 'See nõu pole hea, mis Ahitofel seekord andis.'

⁷ Husay mo ne Absalom se: «Saawara kaŋ Ahitofel kande, hino wo a si boori.»

⁸Ja Huusai jätkas: 'Sina tunned oma isa ja tema mehi: nad on vaprad ja nende hinged on kibestunud nagu karul väljal, kellelt on võetud pojad; ja su isa on sõjamees, kes oma rahvaga ei puhka ööselgi.

⁸ Husay ne koyne: «Ni ga ni baaba bay, nga nda alborey kaŋ yaŋ go a banda, kaŋ wongaariyaŋ no, boro beeri yaŋ mo no. I goono ga maa konni mo ngey fundey ra sohõ, danga urs* kaŋ i fay da nga izey saajo ra. Ni baaba mo wongaari no, a si kani borey banda.

⁹Vaata, nüüd on ta ennast peitnud mõnda kaevandisse või muusse paika, ja kui juhtub, et kohe alguses mõned rahvast langevad, siis ütleb igaüks, kes sellest kuuleb: Rahvas, kes käib Absalomi järel, on saanud kaotuse osaliseks!

⁹ A go, hunkuna day a go guusu fo ra ga tugu, wala mo nangu fo. A ga ciya mo d'a kaŋ i boŋ, afooyaŋ mo kaŋ ka bu za sintina, boro kulu kaŋ maa r'a ga ne: ‹I na halaciyaŋ bambata te Absalom ganakoy ra.›

¹⁰Siis ka kõige vahvam mees, kelle süda on nagu lõvi süda, kaotab julguse, sest kogu Iisrael teab, et su isa on vägev, ja et need, kes on koos temaga, on vahvad mehed.

¹⁰ Hala mo baa bora kaŋ ci alboro cimi-cimi, kaŋ a bina ga hima muusu beeri wane ga yay latak! Zama Israyla kulu ga bay kaŋ ni baaba ya wongaari no. Borey kaŋ yaŋ go a banda mo alboro cimanteyaŋ no.

¹¹Sellepärast ma annan nõu, et kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani koguneks sinu juurde nõnda arvurikkalt, et neid oleks nagu liiva mere ääres ja sa ise käiksid nende keskel.

¹¹ Amma ay saawara neeya: I ma Israyla kulu margu ni do, za Dan gaa kal a ma koy Beyer-Seba, danga teeku me gaa taasi baayaŋ cine. Ni bumbo mo ma koy wongo do.

¹²Kui me siis tuleme temale kallale mõnes paigas, kus ta iganes on leitav, laskume tema peale nagu mahalangev kaste. Temast ja kõigist meestest, kes on koos temaga, ei jää siis järele ühtainsatki.

¹² Iri binde ga kaŋ a boŋ nango kaŋ i g'a gar. Iri m'a to sanda mate kaŋ harandaŋ ga kaŋ laabu boŋ. A ra binde, da alborey kulu kaŋ yaŋ go a banda, iri si baa afolloŋ naŋ.

¹³Ja kui ta taandub mõnda linna, siis seab kogu Iisrael sellele linnale köied ja me tirime selle orgu, kuni seal ei leidu enam kivikestki.'

¹³ Da mo a jin ka mulay ka ye kwaara fo ra, waati din gaa Israyla ga korfoyaŋ sambu ka kond'ey kwaara din gaa. Iri m'a candi kala gooro ra hal i si baa tond'ize folloŋ gar nango din ra.»

¹⁴Siis ütlesid Absalom ja kõik Iisraeli mehed: 'Arklase Huusai nõu on parem kui Ahitofeli nõu.' Issand oli käskinud teha tühjaks Ahitofeli hea nõu, et Issand saaks tuua Absalomile õnnetuse.

¹⁴ Absalom da Israyla alborey kulu ne Husay Arcita bora saawara bisa Ahitofel wano. Zama Rabbi no ka waadu i ma hin Ahitofel saawara kaŋ gonda nafa hala Rabbi masiiba ma kaa Absalom gaa.

¹⁵Ja Huusai ütles preestritele Saadokile ja Ebjatarile: 'Nõnda ja nõnda on Ahitofel nõu andnud Absalomile ja Iisraeli vanemaile, ja nõnda ja nõnda olen mina nõu andnud.

¹⁵ Saaya din binde Husay ne alfagey Zadok da Abiyatar se: «Yaawo da yaawo no Ahitofel saaware nd'a Absalom da Israyla arkusey se. Ya da ya no ay mo saaware nd'a.

¹⁶Ja nüüd läkitage kähku ja teatage Taavetile, öeldes: Ära jää ööseks kõrbe lähistele, vaid mine kindlasti üle jõe, et kuningat ja koos temaga olevat rahvast ära ei neelataks!'

¹⁶ Araŋ mo, kal araŋ ma donton da waasi ka seeda Dawda se. I ma ne a se: ‹Hunkuna ni ma si kani saajo furoyaŋo do haray, amma mate kulu kaŋ no ni ma du ka daŋandi, zama i ma si bonkoono da borey kulu kaŋ yaŋ go a banda halaci.› »

¹⁷Joonatan ja Ahimaats asusid Rogeli allika juures; üks teenijatüdruk läks ning viis neile teateid, kuna nemad läksid teatama kuningas Taavetile, sest nad ei tohtinud endid näidata ega linna tulla.

¹⁷ Yonata binde, nga nda Ahimaz goro En-Rogel waato din. Wayboro fo kaŋ koŋŋa no, nga no ga koy ka baaru dede i se. Ngey mo, i ma koy ka ci bonkoono Dawda se, zama a si du ka te i ma di i furo kwaara ra.

¹⁸Aga üks poiss nägi neid ja teatas Absalomile; siis läksid mõlemad rutates ja tulid kellegi mehe kotta Bahuurimisse; sellel oli õues kaev ja nad läksid sinna sisse.

¹⁸ Amma arwasu fo di ey ka ci Absalom se. I boro hinka binde fatta da cahãyaŋ ka koy boro fo kwaara Ba-Hurim, kaŋ gonda day nga windo bindi ra. I furo dayo ra.

¹⁹Ja selle mehe naine võttis ja laotas kaevu suule vaiba ning puistas selle peale sõmerat, nõnda et midagi ei olnud märgata.

¹⁹ Waybora mo na day daabirjo sambu ka dayo me daabu nd'a. A na hayni masangu gusam a boŋ, i mana bay i gaa mo.

²⁰Kui Absalomi sulased tulid naise juurde kotta ja küsisid: 'Kus on Ahimaats ja Joonatan?', vastas naine neile: 'Nad läksid üle veeoja.' Nad otsisid, aga ei leidnud ja läksid tagasi Jeruusalemma.

²⁰ Absalom tamey binde kaa waybora do windo ra ka ne: «Man Ahimaz nda Yonata?» Waybora ne i se: «I na hari gooro daŋandi.» Waato kaŋ i ceeci, i mana di ey, gaa no i ye Urusalima.

²¹Ja pärast seda, kui need olid läinud, tõusid nad kaevust üles ja läksid ning teatasid Taavetile; nad ütlesid Taavetile: 'Võtke kätte ja minge kiiresti üle vee, sest Ahitofel on andnud teie vastast nõu!'

²¹ A ciya binde i dirawo banda, kala borey din mo fatta ka fun dayo ra. I koy ka ci bonkoono Dawda se. I ne Dawda se: «Wa tun ka haro daŋandi nda waasi, zama saawara kaŋ dumi Ahitofel no araŋ boŋ nooya.»

²²Siis Taavet ja kõik rahvas, kes oli koos temaga, võtsid kätte ja läksid üle Jordani; kui hommik valgenes, ei olnud jäänud ainsatki, kes ei olnud läinud üle Jordani.

²² Dawda binde tun, nga nda borey kulu kaŋ yaŋ go nga banda. I na Urdun daŋandi hala mo boyaŋ hananyaŋo ga to. I mana baa afo naŋ i ra kaŋ mana Urdun daŋandi.

²³Aga kui Ahitofel nägi, et ei tehtud tema nõu järgi, siis ta saduldas eesli, võttis kätte ja läks koju oma linna; ja kui ta oli oma kodus korraldused teinud, siis ta poos enese üles. Nii ta suri ja ta maeti oma isa hauda.

²³ Saaya kaŋ cine Ahitofel di i mana nga saawara gana, kal a na kaari-ka daŋ nga farka gaa. A dira ka ye fu, nga kwaara ra. A na nga windo muraadey kulu margu ka ban, gaa no a na nga boŋ sarku. A binde bu, i n'a fiji mo nga baabo saara ra.

²⁴Ja Taavet oli tulnud Mahanaimi, kui Absalom läks üle Jordani, tema ja kõik Iisraeli mehed koos temaga.

²⁴ Waato din gaa Dawda kaa Mahanayim. Absalom mo na Urdun daŋandi, nga nda Israyla alborey kulu nga banda.

²⁵Aga Absalom oli pannud Amaasa Joabi asemele väeülemaks; Amaasa oli mehe poeg, kelle nimi oli Jitra, iisraellane, kes oli heitnud Naahase tütre Abigaili, Joabi ema Seruja õe juurde.

²⁵ Absalom binde na Amasa daŋ a ma ciya wongu marga jine boro Yowab nango ra. Amasa wo mo Israyla boro fo kaŋ se i ga ne Itra ize no. Nga no ka kani nda Abigayil Nahas ize wayo, Zeruwiya Yowab nya dumi no.

²⁶Iisrael ja Absalom lõid leeri üles Gileadimaale.

²⁶ Absalom da Israyla zumbu Jileyad ra.

²⁷Ja kui Taavet tuli Mahanaimi, siis Sobi, Naahase poeg ammonlaste Rabbast, Maakir, Ammieli poeg Lo-Debarist, ja Barsillai, gileadlane Rogelimist,

²⁷ Waato kaŋ Dawda to Mahanayim, kala Sobi, Nahas ize, Rabba kwaara Amon izey boro, nga nda Macir Amiyel ize, Lo-Debar kwaara bora, da Barzillay Rogelim kwaara boro Jileyad laabu,

²⁸tõid voodeid, kausse ja saviastjaid, nisu ja otri, jahu ja kõrvetatud teri, ube ja läätsi ja muud kõrvetatut,

²⁸ i kaa ka kande daarijiyaŋ, da gumbutuyaŋ, da kusuyaŋ, da alkama, da sayir, da hamni, da hayni safante, da dunguri, da damsi, da kobto kogoyaŋ,

²⁹mett ja võid, lambaid ja kitsi ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga, sest nad ütlesid: 'Rahvas on kõrbes näljas, väsinud ja janus.'

²⁹ da yu, da ji, da feejiyaŋ, da haw wa cukku, ka no Dawda nda nga banda borey se, i ma ŋwa. Zama i ne: «Borey wo, haray da jaw da farga go i gaa saajo ra.»