¹Ja Taavet luges üle rahva, kes tema juures oli, ja pani neile pealikud tuhandete ja sadade üle.

¹ Dawda na borey kaŋ go nga banda kabu ka zambarey jine borey da zangey jine borey daŋ.

²Siis läkitas Taavet rahva välja: kolmandiku Joabi juhatusel, kolmandiku Seruja poja Abisai, Joabi venna juhatusel ja kolmandiku gatlase Ittai juhatusel. Ja kuningas ütles rahvale: 'Ka mina ise tulen koos teiega.'

² Dawda na boroyaŋ donton mo, farsimi hinzante fo Yowab banda, farsimi hinzante fo mo Zeruwiya ize Abisay Yowab kayne banda, farsimi hinzante fo mo Ittay Jitti bora banda. Bonkoono ne jama se: «Ay mo, daahir kal ay bumbo ma koy araŋ banda.»

³Aga rahvas ütles: 'Ära tule! Sest kui me peaksime põgenema, siis ei hoolita meist; ja isegi kui pooled meist saavad surma, ei hoolita meist; aga sina oled nagu kümme tuhat meiesugust. Seepärast on nüüd parem, kui sa linnast meile appi tuled.'

³ Amma jama ne: «Ni si fatta, zama d'iri zuru, kulu i si iri saal. Baa iri jara bu, i si iri saal. Amma ni darza iri boro zambar way wane cine no. Woodin se binde kala ni ma goro nda soola k'iri no gaayaŋ kwaara ra.»

⁴Siis ütles kuningas neile: 'Ma teen, nagu teie meelest hea on.' Ja kuningas jäi seisma värava kõrvale, kõik rahvas aga läks välja sadade ja tuhandete kaupa.

⁴ Bonkoono ne i se: «Haŋ kaŋ araŋ di ga boori ka bisa, kal ay m'a te.» Bonkoono binde kay noodin kwaara meyo gaa. Jama kulu soobay ka fatta mo zangu-zangu nda zambar-zambar.

⁵Ja kuningas käskis Joabi, Abisaid ja Ittaid, öeldes: 'Olge heatahtlikud nooruk Absalomi vastu!' Ja kõik rahvas kuulis, kuidas kuningas andis kõigile pealikuile käsu Absalomi pärast.

⁵ Bonkoono na Yowab da Abisay da Ittay lordi ka ne: «Araŋ ma dogonandi arwaso din se, danga Absalom nooya, ay sabbay se.» Jama kulu goono ga maa mo waato kaŋ cine bonkoono na jine borey lordi Absalom boŋ.

⁶Nõnda läks rahvas väljale Iisraeli vastu ja taplus toimus Efraimi metsas.

⁶ Jama binde fatta ka koy saajo ra zama ngey ma Israyla wongu. I di ka yanje mo Ifraymu ganji fimbo ra.

⁷Seal löödi Iisraeli rahvas maha Taaveti sulaste ees ja seal sündis sel päeval suur kaotus - kakskümmend tuhat meest.

⁷ Israyla borey binde na goobu haŋ Dawda borey kambe ra noodin. Han din hane binde i na halaciyaŋ beeri te noodin, boro zambar waranka no bu.

⁸Taplus levis seal üle kogu maa-ala ja mets neelas sel päeval rohkem rahvast kui mõõk.

⁸ Zama wongo bambari no kal a na laabo batama kulu kubay. Borey kaŋ yaŋ saajo ŋwa mo ga baa da borey kaŋ yaŋ takuba ŋwa han din hane.

⁹Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas muula seljas, ja kui muul jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna muul läks tema alt edasi.

⁹ Absalom binde kaa ka kubay da Dawda borey jirsi boŋ. Absalom go alambaana boŋ. Alambaana binde dira ka furo shen* tuuri kambe beeri fooyaŋ cire, tuuro mo na Absalom boŋo di. A go ga sooli beene nda ganda game ra. Alambaana kaŋ go a cire, nga wo bisa.

¹⁰Üks mees nägi seda ja teatas Joabile ning ütles: 'Vaata, ma nägin Absalomi tamme küljes rippuvat!'

¹⁰ Boro fo di a. A kaa mo ka ci Yowab se ka ne: «Guna, ay di Absalom go ga sooli shen nya fo gaa.»

¹¹Ja Joab ütles mehele, kes temale teatas: 'Vaata, kui sa nägid seda, miks sa siis ei löönud teda seal maha? Siis oleks mu kohus olnud anda sulle kümme hõbeseeklit ja vöö.'

¹¹ Yowab ne bora kaŋ ci nga se din se: «Ni binde, kaŋ ni di a! Ifo se no ni man'a kar kal a ma kaŋ ganda? Doŋ ay ga ni no nzarfu gude way, da galaŋ.»

¹²Aga mees vastas Joabile: 'Isegi kui ma vaeksin enesele pihku tuhat hõbeseeklit, ei pistaks ma oma kätt kuningapoja külge, sest kuningas andis meie kuuldes käsu sinule, Abisaile ja Ittaile, öeldes: Pange, kes see iial oleks, nooruk Absalomi tähele!

¹² Amma bora din ne Yowab se: «Baa ay ga du nzarfu zambar ay kambe ra, kulu nda yaadin a si naŋ ay m'ay kambe salle ka bonkoono izo ham. Zama iri hangey ra no bonkoono na nin da Abisay da Ittay lordi ka ne: ‹Wa te laakal boro kulu ma si arwaso Absalom ham.›

¹³Või oleksin pidanud talitama petlikult? Aga ükski asi ei jää ju varjule kuninga eest ja sa ise oleksid siis seisnud eemal.'

¹³ D'ay na zamba goy te a fundo se, (hay kulu si no mo kaŋ ga tugu bonkoono se), doŋ ni bumbo ga mulay ka fun k'ay naŋ.»

¹⁴Siis ütles Joab: 'Mina ei saa nõnda su ees oodata.' Ja ta võttis kätte kolm oda ning torkas need Absalomile südamesse, kui ta tamme küljes oli alles elus.

¹⁴ Yowab binde ne: «Ay sinda daama kaŋ ga kay ni do!» A na yaaji hinza sambu nga kambe ra, ka Absalom bina korab nda yaaji hinza din za a fundo ga cindi jina kaŋ a go shen nyaŋo bindi ra.

¹⁵Ja kümme noort meest, Joabi sõjariistade kandjad, astusid tema ümber ja lõid Absalomi ning surmasid tema.

¹⁵ Baaliji furo-taji way kaŋ yaŋ goono ga Yowab wongu jinayey jare, ngey mo n'a daŋ game. I na Absalom kar ka wi.

¹⁶Siis puhus Joab sarve ja rahvas pöördus tagasi Iisraeli jälitamast, sest Joab peatas rahva.

¹⁶ Yowab na hilli kar. Jama ye ka fun Israyla izey banda, zama Yowab na borey gaay.

¹⁷Ja nad võtsid Absalomi ning viskasid ta metsas ühte suurde kaevandisse ja kuhjasid tema peale väga suure kivihunniku. Ja kogu Iisrael põgenes, igaüks oma telki.

¹⁷ I na Absalom sambu ka catu guusu beeri fo ra kaŋ go noodin saaji fimbo ra, ka tondi gusam bambata dodongo a boŋ. Israyla kulu mo zuru, boro kulu koy nga kwaara.

¹⁸Aga Absalom oli võtnud ja püstitanud enesele oma eluajal samba, mis on Kuningaorus, sest ta ütles: 'Mul ei ole poega mu nime mälestuseks.' Ta nimetas samba oma nimega ja seda hüütakse tänapäevani 'Absalomi mälestusmärgiks'.

¹⁸ Absalom wo mo, waato kaŋ a ga funa, a na tondi kuuku fo sinji Bonkoono Gooro ra nga boŋ se, zama a ne: «Ay sinda ize kaŋ g'ay maa kuru hal i ma fongu ay gaa.» A na tondo maa ce nga boŋ maa gaa. I ga ne a se Absalom fonguyaŋ tondo, hala sohõ.

¹⁹Ja Ahimaats, Saadoki poeg, ütles: 'Ma jooksen nüüd ja viin kuningale rõõmusõnumi, et Issand on nõutanud temale õiguse tema vaenlaste käest.'

¹⁹ Zadok ize Ahimaz ne: «Naŋ ya zuru sohõ ka konda bonkoono se baaru, mate kaŋ cine Rabbi na fansa sambu a se nga ibarey boŋ.»

²⁰Aga Joab ütles temale: 'Täna ei ole sa rõõmusõnumi kuulutaja; mõnel muul päeval saad sa viia rõõmusõnumi, aga täna ei saa sa viia rõõmusõnumit, sest kuningapoeg on ju surnud.'

²⁰ Yowab ne a se: «Manti nin no ga ciya baaru kondako bo hunkuna. Han fo ni ga konda baaru, amma hunkuna ni si konda baaru kulu, zama bonkoono izo bu.»

²¹Siis ütles Joab ühele etiooplasele: 'Mine teata kuningale, mida sa oled näinud!' Ja etiooplane kummardas Joabile ning hakkas jooksma.

²¹ Kala Yowab ne Etiyopi bora se: «Ni ma koy ka ci bonkoono se haŋ kaŋ ni di.» Kala Etiyopi bora na nga boŋ sumbal Yowab jine, ka tun da zuray za noodin.

²²Aga Ahimaats, Saadoki poeg, jätkas veel ning ütles Joabile: 'Saagu mis saab, luba ma jooksen ka etiooplasele järele!' Aga Joab ütles: 'Miks siis sina tahad joosta, mu poeg? Sinule ei maksta ju rõõmusõnumi tooja tasu!'

²² Gaa no Zadok ize Ahimaz ye ka ne Yowab se koyne: «Amma hay kulu kaŋ te, ay ga ni ŋwaaray no, ma naŋ ay ma zuru ka Etiyopi bora gana.» Yowab ne: «Ay izo, ifo se no ni ga ba ni ma zuru, za kaŋ ni si du baaro nooyaŋ alhakku?»

²³Ta vastas: 'Saagu mis saab, ma jooksen!' Siis ta ütles temale: 'Jookse!' Ja Ahimaats jooksis Lagendiku teed ning möödus etiooplasest.

²³ A ne: «Amma kulu nda yaadin, ay ga zuru.» Yowab ne a se: «Zuru.» Waato din gaa Ahimaz na Gooru Beero fonda gana ka zuru, kal a na Etiyopi bora yana.

²⁴Taavet istus kahe värava vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes.

²⁴ Dawda go ga goro kwaara me hinka game ra. Batukwa binde kaaru meyo cinaro boŋ kal a koy kwaara cinaro boŋ. A na nga moy feeri ka guna. Kal a di boro fo go ga zuru ka kaa, nga hinne.

²⁵Ja vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja kuningas ütles: 'Kui ta on üksinda, siis on tal head sõnumid suus.' Ja mees tuli üha ligemale.

²⁵ Batukwa na jinde daŋ ka ci bonkoono se. Bonkoono mo ne: «Da nga hinne no, baaru go no a meyo ra.» A kaa mo da zuray ka maan.

²⁶Siis nägi vahimees teist meest jooksvat; ja vahimees hüüdis väravahoidjale ning ütles: 'Ennäe, veel üks mees jookseb üksinda!' Aga kuningas ütles: 'Ka see toob häid sõnumeid.'

²⁶ Batukwa ye ka di boro fa mo koyne kaŋ goono ga zuru. Batukwa binde na jinde daŋ windi me batuko fo gaa ka ne: «Boro fo neeya ga zuru nga hinne koyne.» Bonkoono ne: «Nga mo goono ga kande baaru.»

²⁷Ja vahimees ütles: 'Ma näen esimese jooksust, et see on Saadoki poja Ahimaatsi jooksu moodi.' Ja kuningas ütles: 'See on hea mees ja ta tuleb hea sõnumiga.'

²⁷ Batukwa ne: «Ay diyaŋ gaa, jine bora zura ga hima Zadok izo Ahimaz zuray.» Bonkoono ne: «Boro hanno no nga wo. A goono ga kande baaru hanno mo.»

²⁸Ja Ahimaats hüüdis ning ütles kuningale: 'Rahu!' Siis ta kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: 'Kiidetud olgu Issand, sinu Jumal, kes andis kätte need mehed, kes tõstsid oma käed mu isanda kuninga vastu!'

²⁸ Kala Ahimaz ce ka ne bonkoono se: «Baani no!» A na nga boŋo sumbal bonkoono jine, hal a ganda biri. A ne: «I ma Rabbi ni Irikoyo sifa, nga kaŋ na borey kaŋ yaŋ murte koyo ay bonkoono gaa din nooyandi!»

²⁹Kuningas küsis: 'Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?' Ja Ahimaats vastas: 'Ma nägin suurt möllu, kui Joab läkitas kuninga sulase ja minu, sinu sulase, aga ma ei tea, mis see oli.'

²⁹ Bonkoono ne: «Hala baani mo no go arwaso din Absalom gaa?» Ahimaz tu ka ne: «Waato kaŋ Yowab na bonkoono tamo donton, danga ay nooya, ni tamo, ay di jitiyaŋ bambata, amma ay mana bay haŋ kaŋ no.»

³⁰Ja kuningas ütles: 'Astu kõrvale ja seisa seal!' Ja ta astus kõrvale ning jäi sinna seisma.

³⁰ Bonkoono ne: «To, ye ne-haray.» Kal a ye kuray fo ka kay siw!

³¹Ja vaata, etiooplane tuli. Ja etiooplane ütles: 'Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest Issand on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su vastu!'

³¹ Etiyopi bora mo go, a kaa. Nga mo ne: «Ya koyo ay bonkoono, ay kande baaru! Zama Rabbi na fansa sambu ni se hunkuna borey kulu kaŋ yaŋ murte ni gaa boŋ.»

³²Kuningas küsis etiooplaselt: 'Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?' Ja etiooplane vastas: 'Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema, nõnda nagu sündis selle noorukiga!'

³² Bonkoono ne Etiyopi bora se: «Hala baani go no mo arwaso din Absalom gaa?» Etiyopi bora tu ka ne: «Koyo ay bonkoono wangey da borey kulu kaŋ yaŋ murte ni gaa zama ngey ma ni hasara se, i ma ciya sanda arwaso din cine!»

³³ Kala bakaraw na bonkoono di gumo. A kaaru cinaro boŋ kaŋ go kwaara meyo boŋ din, a soobay ka hẽ. A ga kaaru, a ga ne: «Ya ay izo Absalom, ya ay izo! Ya ay izo Absalom! Da Irikoy ga yadda, doŋ ay ma bu ni se. Ya Absalom, ya ay izo, ay izo!»