Estonian

Zarma

Job

15

1Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:
1 Gaa no Elifaz Teman boro tu ka ne:
2'Kas tark tohib vastata tuulepäiselt ja täita oma rinda idatuulega,
2 «Boro kaŋ gonda laakal ga sanni yeti da bayray yaamo, Wala a ga nga gundo toonandi nda wayna funay hawo no?
3seletada kõlbmatute kõnedega, sõnadega, millest pole kasu?
3 A ma kakaw te da sanni kaŋ sinda nafa mo, Wala nda sanniyaŋ kaŋ si hay kulu hanse?
4Sa teed tühjaks isegi jumalakartuse ja rikud hardust Jumala ees.
4 Oho, yaadin no ni goono ga Irikoy humburkumay zeeri, Ni go ga Irikoy se sududuyaŋ mo ganji.
5Sest su süü paneb sulle sõnad suhu ja sa valid kavalate keele.
5 Zama ni taalo ga daŋ ni meyo ma salaŋ, Ni na hiilantey deene suuban mo.
6Su oma suu süüdistab sind, aga mitte mina, su oma huuled kostavad su vastu.
6 Ni bumbo meyo go ga ni zeeri, manti ay bo. Ni bumbo sanno goono ga seeda ni boŋ.
7Kas oled sina esimese inimesena sündinud? Ons sind enne mäekünkaid sünnitatud?
7 To, nin no ga ti bora kaŋ i sintin ka hay, wala? Wala i na ni kaa taray za i mana tudey te no?
8Kas oled sina Jumala nõupidamist kuulnud ja nõnda enesele tarkuse toonud?
8 Irikoy saaware marge ra no ni goono ga goro ka maa? Ni goono ga ne ni hinne do no laakal bara, wala?
9Mis see on, mida sina tead, aga meie ei tea, mida sina mõistad, aga meie mitte?
9 Ifo no ni ga bay kaŋ iri wo si bay? Wala ifo no ni faham d'a kaŋ si iri wo banda?
10Meiegi hulgas on hallpäid ja elatanuid, ealt vanemad kui su isa.
10 Iri do haray gonda hamni kwaaray koy yaŋ da arkusu zeeno boobo, Boroyaŋ kaŋ ga zeen ni baabo gumo.
11Ons sinu jaoks väike Jumala troost, või sõna, mis kohtleb sind leebelt?
11 Irikoy yaamaryaŋey kayna ni se no? Wala baa sanni baana kaŋ i te ni se?
12Kuhu su süda sind kisub ja kuhu su silmad sihivad,
12 Ifo se no ni ta ni bina ma ni halli? Ifo se mo no ni moy goono ga ciray?
13et sa pöörad oma vaimu Jumala vastu ja paiskad sõnu suust välja?
13 Hala nda ni bare ka fay da Irikoy ni biya ra, Kaŋ ni goono ga naŋ sanney wo dumi ma fun ni me ra.
14Kuidas võiks inimene olla puhas, naisest sündinul olla õigus?
14 Adam-ize wo, ifo no? sanku fa a ma ciya hanante? Wayboro hayyaŋ mo, ifo no, hal a ma ciya adilante?
15Vaata, tema ei usu oma ingleidki ja tema silmis ei ole taevadki selged,
15 Guna, baa a wane hanantey, Irikoy mana naanay i gaa bo. Oho, hala beeney bumbo sinda hananyaŋ a do.
16veel vähem siis põlastusväärset ja laostunut, meest, kes väärtegusid joob nagu vett.
16 Sanku fa binde boro kaŋ go, Fanta hari no, ifumbo mo no! Adam-ize kaŋ ga laala haŋ sanda hari cine!
17Mina kuulutan sulle, kuule mind, ja ma jutustan, mida olen näinud,
17 Ma maa ay se ay ma woone cabe ni se mo. Haŋ kaŋ ay jin ka di, nga no ay ga ci.
18mida targad on teada andnud, mida ei olnud salanud nende vanemad,
18 Haŋ kaŋ laakalkooney ci, Ngey kaayey do no i maa r'a, Ngey mo man'a tugu.
19kellele üksi oli antud maa ja kelle seas veel võõras ei olnud käinud:
19 Ngey hinne se no i na laabo no, Yaw fo kulu mana furo a ra.
20süüdlane vaevleb kogu eluaja ja jõhkrale on talletatud pisut aastaid.
20 Boro laalo ga azaaba haŋ nga jirbey kulu ra, I na jiiri timmanteyaŋ jisi kankamandiko se.
21Hirmuhääled on tal kõrvus, rahuajalgi tuleb hävitaja temale kallale.
21 Humburkumay yooje maayaŋ go a hanga ra, A baani jirbey ra mo halaciko no ga kaŋ a boŋ.
22Ei ta usu, et ta pimedusest välja pääseb: ta on mõõgale määratud.
22 A ga laakal kaa hala nga ga ye ka kaa ka fun kubay ra, Takuba mo goono g'a batu.
23Ta peab hulkuma leiva pärast: kus seda on? Ta teab, et pimedusepäev on temale valmis.
23 A ga windi-windi ka ŋwaari ceeci, Ka ne: ‹Man no a go?› A bay kaŋ kubay zaaro maan nga gaa.
24Ahastus ja häda hirmutavad teda, vallutavad tema nagu tapluseks valmis kuningas.
24 Kankami nda foyrayyaŋ goono g'a humburandi. I goono ga te a boŋ zaama mo, Sanda bonkooni kaŋ go soolante wongu se.
25Sest ta on sirutanud oma käe Jumala vastu ja on suurustanud Kõigevägevama ees,
25 Zama a na nga kambe salle ka gaaba nda Irikoy. A goono ga boŋbeeray te ka gaaba nda Hina-Kulu-Koyo.
26joostes kangekaelselt tema vastu oma paksukühmuliste kilpidega.
26 Boŋ sanday no a ga zuru ka koy d'a Irikoy gaa, A korayo banda gaa gonda wargayaŋ.
27Sest ta on katnud oma näo rasvaga, on kasvatanud puusadele lihavust
27 Zama a na nga moyduma daabu nda maani, A na maani margu mo nga tanja boŋ.
28ja on elanud hävitatud linnades, kodades, kus ei olnud luba elada, mis olid määratud varemeiks.
28 A goro mo gallu kurmuyaŋ ra, Windey kaŋ ra boro kulu si da goray, Wo kaŋ yaŋ zeen hala i ga ba ka kaŋ.
29Ta ei saa rikkaks, ta varandus ei kesta kaua ja tema omand ei kaldu maha.
29 A si te arzakante, a duura si duumi, A fari nafa mo si sumbal kala ganda.
30Ta ei pääse pimedusest, kuumus kuivatab ta võsu ja ta taandub tema suu hinguse ees.
30 A si du ka fun kubay ra, Danji beela g'a tuuri kambey koogandi mo. Irikoy meyo ra funsaro no g'a ganandi.
31Ärgu ta lootku tühjale - ta eksib! Sest temale saab tasuks tühjus.
31 A ma si de yaamo gaa, ka nga boŋ halli mo, Zama yaadin gaa yaamo ga ciya a wane alhakku.
32See läheb täide enneaegselt ja tema võsud ei haljenda enam.
32 A g'a kulu bana a se za da hinay. A tuuri kambe mo si zaada.
33Ta ajab otsekui viinapuu maha oma küpsemata kobarad ja pillab õisi nagu õlipuu.
33 A ga nga izey kaŋ mana nin yaŋ zama, Danga reyzin* nya cine. Danga zeytun* tuuri-nya mo, a ga nga booso dooru.
34Sest jumalatute jõuk jääb viljatuks ja tuli põletab meeleheavõtjate telgid.
34 Zama borey kaŋ yaŋ ga wangu Irikoy ganayaŋ, I jama si du banda, Danji mo ga ngey kaŋ yaŋ ga me-daabu ta windey ŋwa.
35Nad on lapseootel vaevaga ja sünnitavad nurjatust, nende ihu saab toime pettusega.'
35 I ga kun da hasaraw ka laala hay, I biney mo go ga halliyaŋ soola.»