1Aga Iiob rääkis ja ütles:
1 Ayuba tu ka ne:
2'Sellesarnast olen ma palju kuulnud, te kõik olete tüütavad trööstijad.
2 «Ay jin ka maa sanni woodin yaŋ dumi boobo. Araŋ kulu yaamarkoyaŋ no kaŋ ga taabandi.
3Kas sel tuule rääkimisel ei olegi lõppu, või mis kihutab sind rääkima?
3 Haw sanni wo gonda kokor no? Wala ifo no ka ni zukku kaŋ naŋ ni goono ga tu?
4Minagi võiksin rääkida nagu teie, kui oleksite minu asemel; minagi võiksin teie vastu sõnadega hiilata ja teie pärast pead vangutada.
4 Ay mo gonda hina kaŋ ga salaŋ sanda araŋ cine. Amma d'a ma ciya araŋ fundey go sanda nango kaŋ ay wano go, Doŋ ay ga hin ka sanniyaŋ margu-margu araŋ boŋ, K'ay boŋ zinji araŋ gaa.
5Ma võiksin teid oma suuga kinnitada ja mitte keelata oma huulte kaastundeavaldust.
5 Amma ay wo, kala day ya araŋ gaabandi nd'ay meyo. Yaamaryaŋo kaŋ ay meyo ga te araŋ se din g'araŋ gurzugayey dogonandi.
6Kui ma räägin, ei vähene mu valu, ja kas see siiski minust lahkub, kui ma lõpetan?
6 Baa ay salaŋ, ay bine sara day si te daama, Wala baa ay naŋ mo, daama woofo no ay ga maa?
7Aga nüüd on Jumal mind väsitanud. Ta on hävitanud kõik mu omaksed.
7 Amma sohõ Irikoy n'ay fargandi. _Ya Irikoy_, ni n'ay jama kulu ciya yaamo.
8Ta on haaranud mind - sellest tuli tunnistaja, kes tõusis mu vastu -, mu kõhnus süüdistab mind näkku.
8 Ni n'ay daŋ ya koogu parkatak, ay taalo seeda nooya! Faabiri go ga tun ka gaaba nd'ay, Taray kwaaray ra a goono ga seeda ay boŋ.
9Ta viha rebis ja kiusas mind, ta kiristas mu pärast hambaid. Minu vaenlane teritab mu vastu oma silmi.
9 A futa ra a n'ay tooru-tooru, ka wangu ay fundo. A na nga hinjey kaama ay se, Ay yanjekaaro goono g'ay gullu nda nga moy.
10Nad ajavad suu ammuli mu vastu, löövad mind pilgates põsele; nad kogunevad hulganisti mu vastu.
10 I na ngey meyey nyatte ay gaa k'ay wow, I go g'ay saŋ-saŋ da kayna, i go ga margu ay boŋ.
11Jumal andis mind nurjatuile ja tõukas mind õelate kätte.
11 Irikoy n'ay daŋ boro yaamo yaŋ kambe ra, A n'ay jindaw laalakoyey kambe ra.
12Ma elasin rahus, aga ta vapustas mind, ta haaras mind kuklast ja lõi mind puruks; ta pani mind enesele märklauaks,
12 Doŋ ay goono ga goro baani goray ra, Kal a n'ay ceeri-ceeri. Oho, jinde gaa no a n'ay di k'ay bagu-bagu. A n'ay sinji, k'ay ciya nga se goo hari.
13ta nooled ümbritsevad mind. Ta lõhestab armutult mu neerud, ta valab mu sapi maa peale.
13 A hangawey n'ay daŋ game. A n'ay teelo gooru-gooru, bakaraw si, A n'ay tay haro mun ganda.
14Ta murrab mind murd murru peale, ta ründab mind otsekui sõdur.
14 A go g'ay bagu, korti go korti boŋ. A ga kaŋ ay boŋ sanda wongaari fo cine.
15Ma õmblesin enesele ihu jaoks kotiriide ja torkasin oma sarve põrmu.
15 Ay na zaara-zaarayaŋ ta ka daŋ ay kuuro gaa, Ay n'ay hillo sara laabo ra.
16Mu nägu punetab nutust ja mu laugudel on sünge vari,
16 Ay moyduma sara nda hẽeni, Ay mo-kuurey gaa mo gonda buuyaŋ biya,
17kuigi mu käes ei ole ülekohut ja kuigi mu palve on siiras.
17 Baa kaŋ toonye si no ay kambe ra, Ay adduwa mo ga hanan.
18Oh maa, ära kata mu verd, ja mu kisendamisel ärgu olgu puhkepaika!
18 Ya laabo, ma s'ay kuro fiji, Ay hẽeno mo ma si du kayyaŋ nangu.
19Vaata, nüüdki on mul tunnistaja taevas ja eestkõneleja kõrgustes.
19 Baa sohõ, guna, ay gonda ay seeda beena ra, Yongo beene mo, boro go no kaŋ ga yadda ka kay ay se.
20Mu sõbrad on pilkajad - Jumala poole on mu pisarais silm,
20 Ay corey goono g'ay hahaara, Amma ay moy goono ga mundi dooru Irikoy gaa,
21et ta kohut mõistaks mehe ja Jumala vahel, otsekui inimese ja ta ligimese vahel.
21 Hala boro fo ma kalima gaakasinay te Irikoy do, Sanda mate kaŋ cine boro ga te nga gorokasin se.
22Sest veel pisut aastaid ja ma lähen teele, millelt ma ei pöördu tagasi.
22 Zama hal a ga to jiiri kayna fooyaŋ, Ay ga fondo gana kaŋ ay si ye ka kaa koyne.