1Mu vaim on murtud, mu päevad on kustutatud, mind ootavad hauad.
1 Ay biya halaci, ay jirbey ban, Saaray hinne no ka cindi ay se.
2Tõesti, pilked on mu osa, ja nende tõrksusest on mu silm väsinud.
2 Daahir hahaaraykoyey go ay do, Ay g'ay moy basu i zokotiyaŋo gaa.
3Pane ometi minu heaks pant tallele enese juurde! Kes muidu mu kasuks kätt lööks?
3 Ya Irikoy, ma tolme jisi ni do ay se, Da manti nin, may no ga kay ay se binde?
4Et sa oled nende südamed arusaamisest võõrutanud, siis sa ei ülenda neid.
4 Zama ni na fahamay tugu i biney se, Woodin sabbay se no ni s'i beerandi.
5Kes kutsub sõbrad jagamisele, selle lastel tuhmuvad silmad.
5 Boro kaŋ na nga corey amaana ŋwa zama nga ma du alhakku, Baa a izey moy ga te kubay-kubay.
6Mind on antud inimestele sõnakõlksuks ja ma olen pealesülitamiseks nende ees.
6 Irikoy n'ay ciya donda-caray hari borey se, I go no mo ga yollo tuf'ay se ay moyduma gaa.
7Mu silm on kurbusest tuhm ja kõik mu liikmed on otsekui varjud.
7 Ay mwa diyaŋ zabu ay bine sara sabbay se, Ay dabey kulu mo ciya sanda tuuri-nya bi cine.
8Õiglased ehmuvad sellest ja süütu ärritub jumalavallatute pärast.
8 Boro adilantey ga te dambara nda woodin. Borey kaŋ yaŋ sinda taali ga tun ka gaaba nda ngey kaŋ yaŋ siino ga may Irikoy se.
9Aga õige püsib oma teel, ja kellel on puhtad käed, kasvab tugevuses.
9 Amma adilanta ga koy nga koyyaŋ, Kambe hanantekoy mo ga soobay ka gaabu ka koy jine.
10Te kõik aga võite tulla taas, tarka ma teie hulgast ei leia.
10 Amma day wa ye ka kaa, araŋ kulu. Wa kaa day, Zama ay mana laakalkooni gar araŋ game ra.
11Mu päevad on möödunud, katki kistud on mu kavatsused, mu südame soovid.
11 Ay jirbey bisa, ay miila-miiley mo halaci, Hala nd'ay bina fongu-fongu yaŋey.
12Need tegid öö päevaks: valgus oli lähemal kui pimedus.
12 Cin ga barmay ka ciya sanda zaari cine. I ga ne: ‹Kaari ga maan, baa kaŋ i go kubay ra.›
13Kui ma veel võin loota, siis on surmavald mu koda, ma laotan oma aseme pimedusse.
13 D'ay na laakal ye Alaahara gaa, a ma ciya ay windi, Da mo ay n'ay daaro daaru kubay ra,
14Ma hüüan hauale: 'Sa oled mu isa!' ja ussikestele: 'Mu ema ja õde!'
14 D'ay ne saaray se: ‹Ni ya ay baaba no,› Wala d'ay ne nooni se: ‹Ni ya ay nya d'ay wayme no.›
15Kus on siis mu lootus, ja kes saaks mu lootust näha?
15 Man gaa binde haŋ kaŋ gaa ay ga laakal dake? Ay beeja mo binde, may no ga di a?
16Minuga astud sa alla surmavalda, kui üheskoos põrmu vajume.'
16 Yongo ganda Alaahara no a ga koy, D'iri koy care banda ka fulanzam laabo ra.»