1Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:
1 Ayuba ye ka nga misa feeri ka tonton ka ne:
2'Nii tõesti kui elab Jumal, kes võttis ära mu õiguse, ja Kõigevägevam, kes kibestas mu hinge;
2 «Ay ze da Irikoy fundikoono kaŋ n'ay cimo ta ay gaa, Ay ze da Hina-Kulu-Koyo kaŋ n'ay fundo daŋ a ma koroŋ.
3niikaua kui minus on veel hingeõhku ja mu ninas Jumala hõngu,
3 Duumi d'ay fundo go ay gaa, Kaŋ Irikoy fulanzama mo go ay niine funey ra,
4ei räägi mu huuled valet ega kõnele mu keel pettust.
4 Daahir ay meyo si adilitaray-jaŋay sanni te, Ay deena mo si gulinci ci.
5Jäägu see minust kaugele, et annaksin teile õiguse! Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest.
5 Irikoy ma boriyandi, way, Ay ma yadda kaŋ araŋ gonda cimi! Kala ya bu, ay si fay d'ay cimo.
6Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda, mu süda ei laida mind ühegi mu elupäeva pärast.
6 Ay goono g'ay adilitara gaay, Ay s'a taŋ mo. Ay fundo me muudu ay bina si taali dake ay boŋ.
7Käigu mu vaenlasel käsi nagu õelal ja mu vastasel otsekui kurjategijal!
7 Ay ibara ma ciya sanda boro laalo cine, Boro kaŋ tun ay se mo ma ciya sanda boro kaŋ sinda adilitaray.
8Sest mis lootus on jumalatul, kui Jumal ta ära lõikab, kui ta tema hinge nõuab?
8 Zama boro kaŋ si Irikoy gana, baa a du riiba, Ifo no a ga beeje da Irikoy n'a fundo ta a gaa?
9Kas Jumal peaks kuulma ta kisendamist, kui talle kitsas kätte tuleb?
9 Irikoy ga maa a hẽeno no, Waati kaŋ taabi kaa a gaa?
10Kas ta tunneb rõõmu Kõigevägevamast? Kas ta hüüab Jumalat appi igal ajal?
10 Wala a ga soobay ka farhã Hina-Kulu-Koyo do, Ka ce Irikoy maa gaa alwaati kulu?
11Ma tahan teile õpetada Jumala kätt; mida Kõigevägevam mõtleb, seda ma ei salga.
11 Ay ga araŋ dondonandi Irikoy kambe goy baaru, Ay si tugu araŋ se haŋ kaŋ go Hina-Kulu-Koyo banda.
12Vaata, te kõik olete ise seda näinud, mispärast te siis lobisete tühja?
12 Guna, araŋ bumbey, araŋ kulu di woodin. Ifo se binde no araŋ ciya yaamo parkatak?
13See on õela inimese osa Jumala juures, ja pärisosa, mille vägivalla teostajad saavad Kõigevägevamalt:
13 Woone no ga ti boro laalo baa Irikoy do, Gurzugandikoy tubo neeya, Haŋ kaŋ Hina-Kulu-Koyo ga bana i se:
14kui tal on palju lapsi, siis on need mõõga jaoks, ja tema järglastel ei ole küllalt leiba.
14 Baa a izey baa gumo, i ga ciya takuba me ŋwaari, A banda mo si kungu nda ŋwaari.
15Kes temale järele jäävad, need matab katk, ja ta lesknaised ei saa neid taga nutta.
15 A dumey kaŋ cindi mo, i g'i fiji balaaw ra. A wayborey kaŋ kurnyey bu mo si bu baray te.
16Kui ta hõbedat kokku kuhjab nagu põrmu ja riideid varub nagu savi,
16 Baa a na nzarfu margu sanda kusa cine, A ma bankaaray gusam sanda botogo cine,
17siis varugu; aga õige paneb need selga ja süütu pärib hõbeda.
17 A ya day ma soola te, amma adilantey no g'i daŋ, Borey kaŋ yaŋ sinda taali mo no ga nzarfo fay.
18Ta ehitab oma koja riidekoi eeskujul, hüti sarnaselt, mille vahimees teeb.
18 A ga nga windo cina sanda gangam ize, Sanda fari tanda kaŋ fari batuko ga te.
19Rikas on ta magama heites, kuid mitte kauem; kui ta silmad avab, siis ei ole tal enam midagi.
19 A ga kani arzakante, amma nga mo nooya. D'a na mo hay, a go, arzaka si no!
20Suur hirm saab ta kätte nagu voolas vesi ja öösel viib tuulekeeris ta kaasa.
20 Humburkumay ga kaa a gaa sanda beene hirriyaŋ hari cine, Hari haw bambata ga kaa k'a hamay cin.
21Idatuul tõstab ta üles ja ta läheb - see pühib ta ära tema asupaigast.
21 Wayna funay hawo mo g'a ku ka kond'a, Kal a ma daray. A g'a haabu ka kaa nga nangora ra.
22Tema peale visatakse ilma armuta kive ja ta peab põgenema nende käe eest.
22 Zama Irikoy g'a catu no, a s'a windi bo! Baa a ga ba nga ma zuru a kamba se.
23Tema pärast plaksutatakse käsi, ja paigast, kus ta asus, vilistatakse temale järele.
23 Borey ga ngey kambey kobi a gaa ka ne: ‹Koy! Koy!› I m'a gaaray nga nango ra nda cuusuyaŋ.