1Seejärel avas Iiob suu ja needis oma sündimispäeva.
1 Woodin banda no Ayuba na nga me fiti ka nga hayyaŋ zaaro laali.
2Ja Iiob hakkas rääkima ning ütles:
2 A sintin ka ne:
3'Kadugu see päev, mil ma sündisin, ja see öö, mil öeldi: 'Poeglaps on eostunud!'
3 «Naŋ zaaro kaŋ i n'ay hay din ma halaci. Cino din kaŋ i ne: ‹I du ize alboro,› Nga mo ma halaci.
4Muutugu pimeduseks see päev; ärgu hooligu temast Jumal ülal ja ärgu paistku temale valgust!
4 Zaari woodin ma ciya kubay. Irikoy kaŋ go beena ma s'a baaru ceeci, Kaari mo ma si kaari a boŋ.
5Nõudku teda pimedus ja surmavari, pilved lasugu ta peal, kohutagu teda päeva pimendused!
5 Kubay da buuyaŋ biya ma ne a se ngey wane. Beene hirriyaŋ ma soobay ka goro a boŋ. Hay kulu kaŋ ga wayna ciya kubay ma zaaro din humburandi.
6See öö - võtku teda pilkane pimedus! Ärgu ta seltsigu aasta päevadega, kuude hulka ta ärgu tulgu!
6 Kubay bi ma cino din di, I ma s'a kabu jiiro jirbi cindey banda, A ma si furo mo handey jirbey lasaabuyaŋ ra.
7Vaata, see öö jäägu viljatuks, ärgu olgu tal hõiskamist!
7 Oho, naŋ cino din ma ciya waygunu. Farhã jinde kulu ma si te a ra.
8Vandugu teda päevaneedjad, kes on valmis Leviatanit äratama!
8 Laaliyankoyey ma zaaro din laali, Ngey kaŋ yaŋ ga waani ka Lebiyatan* tunandi.
9Pimenegu ta puhtetähed, oodaku ta valgust, mis ei tule, ärgu saagu ta näha koidukiiri,
9 A almaari handariyayzey ma te kubay. A ma kaari ceeci, amma a ma si du a. A ma si di mo boyaŋ.
10sellepärast et ta ei sulgenud mu emaihu ust ega varjanud vaeva mu silma eest.
10 Zama a mana ay nyaŋo gunda daabu, A mana taabi tugu mo ay moy se.
11Miks ma ei surnud emakotta, üsast välja tulles ei heitnud hinge?
11 Ifo se no ay mana bu za gunde ra? Ifo se no yan'ay fundo taŋ za waati kaŋ ay fun gunde ra?
12Miks võtsid põlved mind vastu ja miks olid rinnad, et sain imeda?
12 Ifo se no kangey n'ay ta? Ifo se no fafa go no binde, Hal ay ma du k'a sunsum?
13Tõesti, ma oleksin nüüd maganud ja mul oleks olnud rahu; oleksin siis uinunud, mul oleks puhkus
13 Zama doŋ ay kani ka dangay, Doŋ ay jirbi ka fulanzam,
14koos kuningate ja maanõunikega, kes ehitasid endile hauamärgid,
14 In da ndunnya koyey da ngey faadancey care banda, Wo kaŋ yaŋ na kurmu zeeney cina koyne ngey boŋ se.
15või koos vürstidega, kellel oli kulda, kes täitsid oma kojad hõbedaga.
15 Wala in da koyey kaŋ yaŋ gonda wura care banda, Wo kaŋ yaŋ na ngey windey toonandi nda nzarfu.
16Või miks ma ei olnud nagu varjatud nurisünnitis, nagu lapsukesed, kes päevavalgust ei saa näha?
16 Ifo se no i man'ay nuusu sanda gunde hasaraw cine, Sanda attaciriya kaŋ mana di annura baa ce fo?
17Seal jätavad õelad ässituse ja seal saavad väsinud puhata,
17 Noodin no laalakoyey ga taabandiyaŋ naŋ, Noodin mo no fargantey ga fulanzam.
18seal on kõik vangid muretud: nad ei kuule enam sundija häält.
18 Noodin mo no borey kaŋ yaŋ go hawante ga fulanzam care banda, I si ye ka maa barzukoy jinde koyne.
19Seal on pisike ja suur ühesugused ja ori on vaba oma isandast.
19 Ikayney da ibeerey kulu go noodin. Bannya mo fun nga koyo kambe ra.
20Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud,
20 Ifo se no i ga kaari no boro kaŋ go ga di bone se? Wala fundi mo borey kaŋ bine saray baa se?
21kes ootavad surma, mis ei tule, ent kes otsivad seda enam kui varandust,
21 Borey kaŋ yaŋ goono ga beeje ngey ma bu se amma buuyaŋ si kaa. I goono ga fansi k'a ceeci ka bisa baa arzaka tugante.
22kes hõiskavad juubeldades ja on rõõmsad, kui nad leiavad haua?
22 I ga farhã nda cimi, I ga maa kaani d'i hin ka du saaray.
23Miks antakse valgust mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igast küljest on pannud takistusi?
23 Ifo se no i ga kaari no boro kaŋ fonda ga tugu se, Bora kaŋ Irikoy windi nda sinkita?
24Sest ohkamine on mulle leivaks ja mu kaebed voolavad nagu vesi.
24 Zama bine jisiyaŋ go ga kaa ay gaa waati kaŋ ay di ay ŋwaaro. Ay duray-duray yaŋey mo go ga gusam sanda hari cine,
25Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle kätte, ja mida ma kartsin, see tabas mind.
25 Zama haya kaŋ ay joote din, Nga no ka kaŋ ay boŋ! Haŋ kaŋ n'ay humburandi mo no du ay.
26Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus.'
26 Ay fundo siino ga maa kaani, Ay sinda daama fo kulu, Ay sinda fulanzamay mo, kala day taabi.»