1Saalomoni õpetussõnad: Tark poeg rõõmustab isa, aga alp poeg on emale meelehärmiks.
1 Suleymanu yaasay fooyaŋ neeya: Ize laakalkooni ga nga baabo bine kaanandi, Amma ize kaŋ ga saamo, a ga nga nya bine tiŋandi.
2Ülekohtuselt saadud varandustest pole kasu, aga õiglus päästab surmast.
2 Laala arzaka sinda nafa kulu, Amma adilitaray ga boro faaba buuyaŋ gaa.
3Issand ei lase nälgida õiget hinge, aga ta tõrjub tagasi õelate himu.
3 Rabbi si naŋ adilante fundo ma maa haray bo, Amma a ga boro laalo beeja hibandi.
4Laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks.
4 Boro kaŋ ga goy da hawfunay ga talka, Amma himmante kambe ga arzaka margu.
5Taibukas poeg kogub suvel, aga poeg, kes lõikusajal magab, teeb häbi.
5 Bora kaŋ margu-margu kaydiya waate no ga ti ize laakalkooni. Amma boro kaŋ ga jirbi heemar waate, Ize no kaŋ ga haawi candi.
6Õige pea peale tulevad õnnistused, aga õelate suus peitub vägivald.
6 Albarka go adilante boŋ, Amma toonye ga boro laalo me daabu.
7Mälestus õigest jääb õnnistuseks, aga õelate nimi kõduneb.
7 I ma fongu adilante gaa, woodin ya albarka no, Amma boro laalo maa ga fumbu.
8Kes on südamelt tark, võtab käsud vastu, aga huultelt meeletu libastub.
8 Bine ra laakalkooni ga lordiyaŋ ta, Amma boro kaŋ meyo gonda saamotaray ga kaŋ.
9Kes elab laitmatult, elab julgesti, aga kelle teed on kõverad, selle käsi käib halvasti.
9 Boro kaŋ ga dira nda adilitaray, Baani samay no a ga dira. Amma boro kaŋ ga nga fondey siirandi, I ga bay a gaa.
10Kes pilgutab silmi, põhjustab valu, ja huultelt meeletu libastub.
10 Mo-karko ga kande bina saray, Amma boro kaŋ meyo gonda saamotaray ga kaŋ.
11Õiglase suu on eluallikas, aga õelate suus peitub vägivald.
11 Adilante me ga ti fundi hari-mo, Amma toonye ga boro laalo me daabu.
12Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised.
12 Konnari ga yanje fisi ka kaa taray, Amma baakasinay ga taali kulu daabu.
13Mõistliku huultel leidub tarkust, aga meeletu seljale on vitsa vaja.
13 Fayankakoy me ra i ga laakal gar, Amma boro kaŋ jaŋ fahamay, Barzu go no a banda daaro se.
14Targad panevad tallele, mida teavad, aga rumala suu toob hukatuse lähedale.
14 Laakalkooney ga bayray margu, Amma saamey me ga maan halaciyaŋ gaa.
15Rikka varandus on tema tugev linn, vaestele on nende vaesus hukatuseks.
15 Arzakante duure ga te a se kwaara gaabikooni. Alfukaarey halaciyaŋ ga ti talkatara.
16Õige inimese töötasu on eluks, õela tulu on patuks.
16 Adilante goyo go fundi do haray. Boro laalo arzaka mo ga koy zunubi gaa.
17Kes hoiab õpetust, on elurajal, aga kes põlgab noomimist, eksib ära.
17 Boro kaŋ laakal da yaamaryaŋ, Fundi fonda ra no a go, Amma boro kaŋ na kaseetiyaŋ furu, a daray.
18Kes peab salaviha, selle huuled on valelikud, ja kes ajab laimujuttu, on alp.
18 Boro kaŋ na konnari tugu gonda tangari, Boro kaŋ ga kormoto ci ya saamo no.
19Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik.
19 Sanni boobo ra i si jaŋ hattayaŋ, Amma boro kaŋ hin nga me, laakal goy no a goono ga te.
20Õiglase keel on valitud hõbe, õelate süda on vähe väärt.
20 Adilante deene wo danga nzarfu suubanante no, Boro laalo bine gonda nafa kayna.
21Õiglase huuled kosutavad paljusid, aga rumalad surevad arunappuse pärast.
21 Adilante me ga boro boobo kuru, Amma borey kaŋ yaŋ sinda carmay ga bu fahamay-jaŋey se.
22See on Issanda õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde.
22 Rabbi albarka ga kande arzaka, A s'a margu nda bine saray mo.
23Albile meeldib teha häbitegusid, aga mõistlikule mehele meeldib tarkus.
23 Saamo do, laala teeyaŋ wo danga foori hari no. Yaadin no laakal go boro kaŋ gonda fahamay se.
24Mida õel kardab, see tabab teda, aga õigete igatsus rahuldatakse.
24 Haya kaŋ boro laalo ga humburu, Nga no ga kaa a gaa. Amma adilante muraadu ga feeri.
25Kui torm üle käib, siis pole enam õelat, aga õigel on igavene alus.
25 Waati kaŋ hari haw bambata ga bisa, Boro laalo ga te ka si, Amma adilante tiksa ga duumi.
26Nagu äädikas hammastele ja suits silmadele, nõnda on laisk sellele, kes tema läkitab.
26 Danga hari mooro hinjey gaa, Danga dullu moy ra, Yaadin no hawfuno go boro kaŋ n'a donton se.
27Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse.
27 Rabbi humburkumay ga aloomar kuukandi, Amma boro laaley jiirey ga dunguriya.
28Õigete ootus on rõõm, aga õelate lootus hukkub.
28 Adilante beeje ga ciya bine farhã, Amma boro laaley jine fonnayyaŋ ga halaci.
29Issanda tee on kindluseks laitmatule, aga kurjategijaile on ta hukatuseks.
29 Rabbi fonda ya wongu fu gaabikooni no adilante se, Amma halaciyaŋ no goy laalo teeko se.
30Õige ei kõigu iialgi, aga õelad ei jää maale elama.
30 I si adilante ganandi hal abada, Amma boro laaley si goro laabo ra.
31Õiglase suu edendab tarkust, aga valelik keel hävitatakse.
31 Adilante me go ga laakal kaa taray, Amma i ga sanni-siiro-koy deene dumbu.
32Õiglase huuled teavad, mis on meelepärane, aga õelate suu on pöörane.
32 Adilante me ga bay haŋ kaŋ gonda maayaŋ kaano, Amma boro laalo me ga sanni siiro yaŋ salaŋ.