1Valed kaalud on Issanda meelest jäledus, aga õigest vihist on tal hea meel.
1 Gulinci neesiji ya fanta hari no Rabbi se, Amma cimi neesiji wo, a farhã hari no.
2Tuleb uhkus, tuleb ka häbi, aga alandlikel on tarkus.
2 Da boŋbeeray kaa, haawi mo ga gana ka kaa, Amma boŋ-baanay-koyey do laakal go no.
3Ausus juhib õiglasi, aga valelikkus hävitab truudusemurdjad.
3 Adilantey booriyaŋo g'i boy, Amma amaana ŋwaakoy hattayaŋo ga i halaci.
4Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast.
4 Arzaka si hay kulu hinfa futay zaari hane, Amma adilitaray ga boro faaba buuyaŋ gaa.
5Õiglus tasandab vagale tema tee, aga õel langeb oma õeluse läbi.
5 Boro kaŋ sinda taali adilitara g'a fonda hanse, Amma boro laalo ga kaŋ nga bumbo laalayaŋo do.
6Õigete õiglus päästab neid, aga truudusemurdjaid vangistab nende oma himu.
6 Adilantey adilitara g'i faaba, Amma i ga amaana ŋwaakoy di ngey biniya ra.
7Kui õel inimene sureb, siis ta lootus hävib, ja rumalate ootus kaob.
7 Da boro laalo bu, a beeja ga halaci. Haŋ kaŋ boro yaamey beeje mo ga halaci.
8Õige päästetakse hädast, aga õel satub sinna tema asemel.
8 I ga adilante soolam k'a kaa taabi ra, Ka boro laalo yeti a gurbo ra.
9Suuga hävitab jumalatu oma ligimese, aga õiged pääsevad teadlikkuse läbi.
9 Me no Irikoy wanga ga nga gorokasin halaci nd'a, Amma bayray do no adilante ga du faaba.
10Õigete õnnest hõiskab linn ja õelate hukkumisest tuntakse rõõmu.
10 Waati kaŋ adilante ga te albarka, kwaara ga farhã. Waati kaŋ boro laaley ga halaci no, borey ga cilili.
11Õigete õnnistusest kerkib linn, aga õelate suu kisub selle maha.
11 Adilante albarka ga kwaara beerandi, Amma boro laalo meyo g'a zeeri.
12Napiaruline on, kes halvustab oma ligimest, aga arukas mees on vait.
12 Boro kaŋ donda nga gorokasin, a sinda laakal, Amma boro kaŋ gonda fahamay ga nga dangayyaŋ te.
13Kes käib keelekandjana, reedab saladusi, aga kes on ustava vaimuga, varjab neid.
13 Boro kaŋ ga bar-bare nda mimanda, Gundu no a ga kaa taray, Amma boro kaŋ gonda naanay nga biya ra ga hari tugu.
14Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas, aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi.
14 Naŋ kaŋ laakal saaware si no, talkey ga kaŋ, Amma saawarekoy jama ra, zaama teeyaŋ go no.
15Kes asub käendajaks võõrale, selle käsi käib halvasti, aga kes käendamist ei salli, võib olla muretu.
15 Boro kaŋ na yaw yadda sambu ga maa a doori gumo, Amma boro kaŋ wongu k'a yadda sambu fulanzam.
16Veetlev naine saavutab au ja virgad saavutavad rikkuse.
16 Wayboro gomnikoy ga du beeray. Toonyekoyey mo ga du arzaka.
17Kes osutab halastust, teeb head iseenesele, aga kalk teeb valu oma ihule.
17 Suujikoy goono ga gomni te nga fundo se, Amma bine-bi-koy, nga gaahamo no a ga taabandi.
18Õel teenib petise palga, aga õigluse külvaja tõelise tasu.
18 Boro laalo ga gulinci alhakku ŋwa, Amma bora kaŋ na adilitaray duma wo, A banando ga tabbat.
19Kes püsib õigluses, jääb elama, aga kes taotleb kurja, saab surma.
19 Boro kaŋ suuru adilitaray ra ga to fundi gaa. Laala ganako mo, nga boŋ buuyaŋ no a goono ga gana.
20Need, kel valelik süda, on Issanda meelest jäledad, aga tal on hea meel neist, kelle tee on laitmatu.
20 Bine ra hattayankoyey ya fanta hariyaŋ no Rabbi se, Amma borey kaŋ yaŋ ga ti cimi teekoy ngey fondey ra, A kaani maayaŋ hariyaŋ no.
21Käsi selle peale! Kuri ei jää karistuseta, aga õigete sugu pääseb.
21 Baa i ga kambe daŋ care kambe ra, Boro laalo si jaŋ ka du nga alhakko, Amma adilante dumo ga du faaba.
22Otsekui kuldrõngas sea kärsas on ilus naine, kel puudub peenetundelisus.
22 Danga wura korbay gursuna* niine gaa, Yaadin no wayboro sogo kaŋ sinda fayanka.
23Õigete igatsuseks on ainult hea, õelate ootuseks viha.
23 Adilante beeja ga ti booriyaŋ hinne no, Amma boro laalo beeja ya futay no.
24Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.
24 Boro kaŋ ga say-say go no, a ga tonton mo ka koy jina. Boro kaŋ ga wangu nda haŋ kaŋ ga hagu go no mo, Amma a si kande hay kulu kala talkataray.
25Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.
25 Boro kaŋ ga gomni te ga te maani. Hari nooko mo, nga bumbo i g'a no hari.
26Kes keelab vilja, seda sajatab rahvas, aga müüja peale tuleb õnnistus.
26 Boro kaŋ na ntaasu ganji, talkey g'a laali, Amma albarka ga goro boro kaŋ n'a neera boŋ.
27Kes taotleb head, leiab tunnustuse, aga kes kavatseb kurja, seda ennast see tabab.
27 Nga kaŋ na booriyaŋ ceeci nda kookari, Gaakuri no a goono ga ceeci, Amma boro kaŋ ga hasaraw ceeci, Hasaraw no ga kaa a gaa.
28Kes loodab oma rikkuse peale, langeb, aga õiged haljendavad nagu lehed.
28 Boro kaŋ jeeri nga duura gaa ga kaŋ, Amma adilante ga zaada danga kobto tayo.
29Kes oma koja hooletusse jätab, lõikab tuult, ja rumal saab targale sulaseks.
29 Boro kaŋ ga nga bumbo windo taabandi, Haw faaruyaŋ no a ga tubu. Saamo mo ga ciya bannya bine-laakalkooni-koy se.
30Õiglase vili on elupuu, aga tark saab hinged.
30 Adilante albarka ya fundi tuuri no. Boro kaŋ ga borey fundey daŋ faaba fonda ra ya laakalkooni no.
31Vaata, õigele tasutakse maa peal, saati siis õelale ja patusele.
31 A go, i ga adilante bana za ndunnya ra, Sanku fa binde boro laaley da zunubikooney!