1Tark poeg kuulab isa õpetust, aga pilkaja ei kuula sõitlustki.
1 Ize laakalkooni ga nga baaba dondonandiyaŋ ta, Amma dondako si maa kaseetiyaŋ.
2Oma suu viljast sööb mees head, aga autute igatsuseks on vägivald.
2 Boro ga albarka ŋwa nga me nafa do, Amma amaana ŋwaako fundo ga toonye ŋwa.
3Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus.
3 Boro kaŋ ga haggoy nda nga me ga nga boŋ hallasi, Amma boro kaŋ na nga me taŋ, Halaciyaŋ ga ti a baa.
4Laisa hing igatseb asjata, aga virkade hing kosub.
4 Hawfuno go ga bini, amma a si du hay kulu, Day kookarante fundo ga zaada.
5Õige vihkab valelikkust, aga õel toimib vastikult ja häbiväärselt.
5 Adilante ga konna taari, Amma boro laalo ya fanta hari no, A ga haawi hari te mo.
6Õigus kaitseb seda, kelle tee on laitmatu, aga õelus kukutab patuse.
6 Adilitaray ga boro kaŋ fondo ga kay batu, Amma laala ga zunubikooni bare ka gum.
7Üks näib rikkana, aga tal ei ole midagi, teine näib vaesena, aga tal on palju vara.
7 Boro go no kaŋ ga nga boŋ himandi arzakante, A go mo, a sinda hay kulu. Boro go no mo kaŋ ga nga boŋ himandi talka, A gonda duure boobo mo.
8Mehe hinge lunahind on tema rikkus, aga vaesel pole vaja sõitlust kuulda.
8 Boro fundo fansa ya a duura no, Amma alfukaaru si maa kaseetiyaŋ.
9Õigete valgus paistab rõõmsasti, aga õelate lamp kustub ära.
9 Adilante kaaro ga farhandi, Amma boro laalo fitilla ga bu.
10Ülbusest tõuseb riid, aga kes nõu kuulda võtavad, on targad.
10 Boŋbeeray fonda ra hay kulu si no kala yanje, Amma laakal go no borey kaŋ yaŋ ga saaware hanno ta do.
11Hõlpsalt saadud varandus kahaneb, aga kes kogub vähehaaval, kasvatab seda.
11 Arzaka kaŋ i du goy yaamo do ga ye ka ciya ikayna, Amma boro kaŋ ga margu-margu nga kambe goyo do ga du tontoni.
12Pikk ootus teeb südame haigeks, aga täideläinud igatsus on elupuu.
12 Muraadu kaŋ mongo ka feeri ga naŋ bine ma dooru, Amma d'i du ngey bine ibaay hari, fundi tuuri no.
13Kes põlgab sõna, teeb enesele kahju, aga kes kardab käsku, saab tasu.
13 Boro kaŋ donda Sanno ga halaciyaŋ candi ka kande nga boŋ gaa, Amma boro kaŋ humburu lordo ga du nga alhakku.
14Targa õpetus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.
14 Laakalkooni dondonandiyaŋ ya fundi hari-mo no, Kaŋ ga boro fay da buuyaŋ kumsay.
15Peenetundelisus toob poolehoidu, aga hoolimatute tee on hukatus.
15 Fahamay hanno ga gaakuri candi, Amma naanay feeriko fonda ga sandi.
16Taibukas teeb kõike teadlikult, aga alp näitab oma rumalust.
16 Laakalkooni kulu ga nga goyo te bayray boŋ, Amma saamo ga nga saamotara bangandi.
17Õel käskjalg toob õnnetuse, aga ustav saadik toob tervise.
17 Diya laalo ga kaŋ bone ra, Amma diya naanaykoy ya baani no.
18Vaesus ja häbi on sellel, kes ei hooli õpetusest, aga kes noomimist tähele paneb, seda austatakse.
18 Talkataray da haawi go boro kaŋ wangu goojiyaŋ se, Amma boro kaŋ haggoy da kaseetiyaŋ ga du beeray.
19Täideläinud igatsus on hingele armas, kurjast hoidumine on alpide meelest hirmus.
19 Muraadu kaŋ feeri ga kaan fundi se, Amma fanta hari no saamey se i ma fay da laala teeyaŋ.
20Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti.
20 Ma dira laakalkooney banda, ni ga te laakal mo, Amma saamey hangasin ga di bone.
21Õnnetus ajab taga patuseid, aga õiged saavad palgaks õnne.
21 Bone ga zunubikooni ce kondo ŋwa, Amma i ga gomni bana adilante se.
22Hea inimene jätab pärandi lastelastelegi, aga patuse vara talletatakse õigele.
22 Boro hanno ga tubu naŋ hala nga haamey se, Amma i ga zunubikooni duure jisi adilantey se.
23Kehvade uudismaa annab palju leiba, aga mõni hukkub ülekohtu tõttu.
23 Talkey farey ra, ŋwaari boobo go no, Amma cimi ciiti jaŋay g'a haabu ka ku.
24Kes vitsa ei tarvita, vihkab oma poega, aga kes teda armastab, karistab teda aegsasti.
24 Boro kaŋ mana nga izo barzu goono ga wangu nga izo no, Amma boro kaŋ ga ba r'a g'a gooji nda anniya.
25Õige sööb nii palju, kui ta süda kutsub, aga õelate kõht on tühi.
25 Adilante ga ŋwa hal a fundo ma kungu, Amma boro laalo gunda ga jaŋ.