1Tark naine ehitab enesele koja, aga rumalus kisub selle maha oma kätega.
1 Wayboro laakalkooni ga nga fuwo cina, Amma wayboro saamo ga nga wano zeeri nda nga kambey.
2Ausasti elab, kes Issandat kardab, aga eksiteedel käib, kes teda põlgab.
2 Boro kaŋ ga dira nga adilitaray toonante ra ga humburu Rabbi, Amma boro kaŋ ga nga fonda siirandi ga dond'a no.
3Rumala suus on vits ta uhkusele, aga tarku kaitsevad nende huuled.
3 Saamo me ra gonda sar'ize a boŋbeera sabbay se, Amma laakalkooney deeney g'i hallasi.
4Kus pole härgi, seal puudub vili, aga härja rammuga saab palju saaki.
4 Nangu kaŋ sinda haw, i ŋwaari garba ga hanan, Amma yeeji gaabi do i ga te tontoni boobo.
5Tõetruu tunnistaja ei valeta, aga valetunnistaja sepitseb valesid.
5 Seeda daahirante si tangari, Amma tangari seedakoy, kala tangari kaŋ a ga ci.
6Pilkaja otsib tarkust ilmaaegu, aga arukale on tunnetus kerge.
6 Dondayankoy ga laakal ceeci, a si du a, Amma bayray wo, hari doogono no fahamante se.
7Mine ära albi mehe juurest, sest seal sa ei märka teadlikke huuli.
7 Ma fun boro kaŋ si caram do, Zama ni si bayray meyo gar a do.
8Mõistliku mehe tarkus on tunda oma teed, aga alpide rumalus eksitab.
8 Haggoyyankoy laakalo ga ti a ma faham da nga fonda, Amma saamey saamotara ya gulinci no.
9Rumalad pilkavad süüohvrit, aga õigete keskel on hea meel.
9 Saamey ga taali himandi hahaarayaŋ hari, Amma boro toonante do gomni miila go no.
10Süda tunneb omaenese kibedust ja võõras ei saa segada tema rõõmu.
10 Boro bine ga nga boŋ azaaba bay, A farhã mo, boro fo si maa r'a.
11Õelate koda hävitatakse, aga õigete telk haljendab.
11 I ga boro laaley windey bare ka gum, Amma adilantey bukkey ga te albarka.
12Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
12 Fondo go no kaŋ go kayante boro diyaŋo gaa, Amma a bananta ya buuyaŋ fondo no.
13Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm.
13 Baa haari teeyaŋ si ganji bine gonda hasaraw. Haari wo, a ga hin ka kokor da bine tiŋay.
14Truudusetu süda küllastub oma viisidest, aga hea mees oma tegudest.
14 Boro kaŋ ye da banda nga bina ra ga kungu nda nga fonda, Boro hanno mo nda haŋ kaŋ go a wano ra.
15Lihtsameelne usub iga sõna, aga taiplik paneb tähele oma samme.
15 Boro kaŋ sinda carmay ga sanni kulu cimandi, Amma laakalkooni ga haggoy nda nga te-goyey hala a ma boori.
16Tark kardab ja hoidub kurjast, aga alp on jultunud ja enesekindel.
16 Laakalkooni ga humburu, a ga fay da laala teeyaŋ mo, Amma saamo ga boŋ jare ka ne nga na hay kulu tabbatandi.
17Kes on äkilise vihaga, talitab meeletult, salasepitsejat meest vihatakse.
17 Bine-waaso-koy ga saamotaray goy te. Boro kaŋ ga dabari laalo kaa taray mo, i ga konn'a.
18Lihtsameelsed pärivad rumaluse, aga tarku kroonitakse teadlikkusega.
18 Boro kaŋ sinda carmay ga saamotaray tubu, Amma bayray ga te laakalkooni se boŋ gaa taalam.
19Kurjad peavad kummardama heade ees ja õelad õigete väravais.
19 Boro laaley ga aniya ka sumbal boro hanney jine, Zambantey mo yaadin cine no adilantey fu meyey gaa.
20Kehva vihkab tema sõbergi, aga rikast armastavad paljud.
20 Talka ya wangay hari no baa nga gorokasin se, Amma arzakante gonda baako boobo.
21Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis.
21 Boro kaŋ donda nga gorokasin, Zunubi no a goono ga te, Amma boro kaŋ ga bakar talkey se ya bine kaani koy no.
22Eks eksi ju need, kes kavatsevad kurja? Aga heldus ja tõde on nendega, kes kavatsevad head.
22 Goy laalo soolakoyey, manti i goono ga fondo taŋ no? Amma suuji nda cimi ga ciya gomni te-koy baa.
23Igast vaevanägemisest on kasu, aga tühjast kõnest ainult kahju.
23 Goy kulu ra gonda riiba, Amma me sanni hinne si kande kala talkataray.
24Tarkade kroon on nende rikkus, alpide rumalus jääb rumaluseks.
24 Laakalkooney boŋ taalam ga ti i arzaka, Amma saamey saamotara ya saamotaray hinne no.
25Tõetruu tunnistaja päästab hingi, aga kes sepitseb valesid, petab.
25 Cimi seeda ciiko ga fundiyaŋ faaba, Amma tangari ciiko ga hiila candi.
26Issanda kartuses on tugeva lootus ja varjupaik tema lastele.
26 Rabbi humburkumay ra naanay gaabikooni go no. Bora din izey mo ga du tuguyaŋ do.
27Issanda kartus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.
27 Rabbi humburkumay ya fundi hari zuru mo yaŋ no, Kaŋ ga boro fay da buuyaŋ hirrimey.
28Rahva rohkus on kuninga uhkus, aga rahva vähesus on vürsti hukk.
28 Bonkooni darza ga ti a jama baayaŋo, Amma boro jaŋay ga ti koy kayney halaciyaŋ.
29Pikameelsel on palju arukust, aga kannatamatu näitab suurimat rumalust.
29 Boro kaŋ ga suuru nda bine tunyaŋ gonda fahamay hanno, Amma boro bine-waaso-koy ga saamotaray beerandi.
30Südamerahu on ihule eluks, aga kadedus on otsekui mädanik luudes.
30 Laakal kaanay ya fundi no gaaham se, Amma canse ya biri fumbi no.
31Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat.
31 Boro kaŋ na alfukaaru toonye na nga Takakwa foy, Amma boro kaŋ na suuji cabe laamikoyey se goono g'a beerandi no.
32Õel kukutatakse tema kurjuse pärast, aga õigel on surmaski varjupaik.
32 I ga boro laalo zeeri nga goy laala ra, Amma adilante gonda tuguyaŋ do nga buuyaŋ hane.
33Mõistliku südames hingab tarkus, aga alpide sees pole seda tunda.
33 Laakal go ga nga goray te fahamante bina ra, Amma saamey game ra, a ga bangay.
34Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.
34 Adilitaray ga kunda beerandi, Amma zunubi ya haawi hari no dumi kulu se.
35Kuningal on hea meel targast sulasest, aga tema viha tabab häbiväärselt toimijat.
35 Bonkooni gaakuri ga koy goy-ize kaŋ ga goy da laakal do haray, Amma a bine tunyaŋ ga zumbu boro kaŋ ga haawi goy te boŋ.