1Inimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma.
1 Bine saawarey ya boro wane yaŋ no, Amma me tuyaŋo, Rabbi do no a ga fun.
2Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Issand katsub vaimud läbi.
2 Boro fondey kulu gonda hananyaŋ nga bumbo diyaŋ ra, Amma Rabbi ga biyey neesi.
3Veereta oma tööd Issanda peale, siis su kavatsused lähevad korda.
3 Ma ni goyey talfi Rabbi gaa, Ni miile-miiley mo ga tabbat.
4Issand on kõik teinud otstarbekohaselt, nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.
4 Rabbi na hay kulu taka nga bumbo miila se, Oho, baa boro laaley masiiba zaaro se.
5Iga südamelt ülbe on Issanda meelest jäle, käsi selle peale - seesugune ei jää karistuseta!
5 Bine ra boŋ beeraykoy kulu ya fanta hari no Rabbi se. Baa i na kambe daŋ care kambe ra, a si ciiti yana bo.
6Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.
6 Suuji nda cimi do no i ga zunubi sasabandiyaŋ te. Rabbi humburkumay do mo borey ga fay da laala.
7Kui mehe teed meeldivad Issandale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema.
7 Da boro fonda ga kaan Rabbi se, A ga naŋ baa a ibarey ma baani goray te d'a.
8Parem pisut õiglusega kui palju tulu ülekohtuga.
8 Arzaka kayna nda adilitaray a banda bisa duure boobo nda cimi-jaŋay a banda.
9Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.
9 Boro bine g'a fonda sijiri, Amma Rabbi no g'a cabe taamuyaŋ nangu.
10Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi.
10 Irikoy ganayaŋ ciiti dumbuyaŋ go bonkooni me ra, A meyo si hatta mo ciiti gaa.
11Õige margapuu ja vaekausid on Issanda päralt, kõik vihid kukrus on tema tehtud.
11 Zaka nda neesiyaŋ hari cimikoyey ya Rabbi wane yaŋ no. Foola ra tiŋay tondey kulu mo a goy no.
12Ülekohut teha on kuningate meelest jäle, sest aujärg kinnitatakse õigluses.
12 Fanta hari no koyey se i ma goy laalo te, Zama karga wo, adilitaray boŋ no a ga sinji.
13Õiglased huuled on kuningale meelepärased ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb.
13 Me cimikoy ya farhã hari no bonkooney se, I ga ba boro kaŋ ga cimi ci.
14Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada.
14 Bonkooni bine tunyaŋ ga hima buuyaŋ diya, Amma boro kaŋ gonda laakal g'a futa kanandi.
15Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.
15 Bonkooni moyduma hananyaŋ ra, fundi go no, A gomno mo, danga kokor banda buru kaŋ gonda hari no.
16Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem.
16 Laakal duure bisa wura gumo-gumo. Oho, fahamay duure, boro m'a suuban ka bisa nzarfu.
17Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb.
17 Adilante fondo ga ti i ma fay da laala no. Boro kaŋ na nga fonda haggoy goono ga nga fundo hallasi.
18Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.
18 Boŋbeeray banda, kala halaciyaŋ, Kaŋyaŋ mo goono ga boŋ jareyaŋ gana.
19Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
19 Boro ma goro nda lalabu biya talkey banda ga bisa ni ma toonye arzaka fay da boŋbeeraykoy.
20Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
20 Boro kaŋ na laakal ye sanni gaa ga du booriyaŋ. Boro kaŋ ga de Rabbi gaa mo ga du a albarka.
21Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust.
21 Bine ra laakalkooni, i ga ne a te boŋ, Sanni kaano mo ga bayray tonton.
22Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks.
22 Fahamay ya fundi hari-mo no boro kaŋ gond'a se, Amma saamey goojiyaŋ ga ti saamotaray.
23Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.
23 Laakalkooni bine g'a meyo dondonandi, A ga bayray tonton a me sanney se mo.
24Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
24 Sanney kaŋ ga kaan ga hima yu fanta, I ga kaani no fundi se, baani mo biriyey se.
25Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
25 Fondo go no kaŋ go kayante boro diyaŋ gaa, Amma a bananta buuyaŋ fondo no.
26Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda.
26 Goy-teeri hara se no a ga goy, Zama a gunda no g'a tuti.
27Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
27 Boro yaamo ga zamba miila, A meyo ra mo danga danji kaŋ ga ton no.
28Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.
28 Boro kaŋ me ga kasu ga kusuuma say-say. Kormotante mo ga coroyaŋ kaa care.
29Mees, kes kasutab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea.
29 Toonyante ga nga gorokasin fafagu, A ma naŋ a ma fondo kaŋ si boori gana.
30Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid; kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
30 Boro kaŋ ga nga moy daabu, A g'a te no zama a ma fongu hattayaŋ muraadu. Boro kaŋ ga nga meyo kunsum mo ya laala candiko no.
31Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
31 Hamni kwaaray ya darza boŋtobay no, D'i n'a gar adilitaray fonda ra.
32Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.
32 Boro kaŋ ga suuru nda bine tunay ga bisa hinkoy. Boro kaŋ ga nga biya may ga bisa boro kaŋ na kwaara ŋwa.
33Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Issandalt.
33 I ga kurne catu ce boŋ, Amma a ciito kulu Rabbi do no a go.