1Parem kuiv paluke rahus kui kojatäis ohvriliha riiuga.
1 Gaata looma fo da laakal kanay a banda bisa windi kaŋ to da batu ka margu nda care kusuuma.
2Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning jagab pärisosa nagu üks vendadest.
2 Bannya kaŋ ga goy da laakal ga du mayray ize kaŋ ga haawi goy te boŋ. A ga du nga baa tubo ra nya-izey game ra mo.
3Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi.
3 Haaguyaŋ kusu go nzarfu se, dudal mo wura se, Amma Rabbi no ga biney neesi.
4Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli, petis kuulab kurjakuulutavat keelt.
4 Goy laalo teeko ga laakal ye me laalo gaa. Tangarikom mo ga hanga jeeri hasaraw deena se.
5Kes kehva pilkab, teotab tema Loojat, ei jää karistuseta, kes tunneb rõõmu teise õnnetusest.
5 Boro kaŋ na alfukaaru hahaara, Nga Takakwa no a goono ga foy. Boro kaŋ farhã da masiiba mo si ciiti yana.
6Lapselapsed on vanade kroon ja laste uhkuseks on nende vanemad.
6 Haama no ga ti dottijo zeeno darza fuula, Ize fooma hari mo a baaba no.
7Selge jutt ei sobi rumalale, veel vähem siis vale kõne vürstile.
7 Boŋ sifayaŋ sanni mana hagu saamo me ra, Sanku fa binde deene kaŋ ga tangari te dabarikooni se.
8Meelehea on andja silmis nagu võlukivi: kuhu ta iganes pöördub, seal on tal edu.
8 Me-daabu nooyaŋ ga hima tondi darzakoy bora kaŋ ga du a diyaŋ gaa. Naŋ kaŋ a bare kulu mo a ga te a se riiba.
9Kes üleastumise kinni katab, otsib armastust, aga kes seda meelde tuletab, lahutab ennast sõbrast.
9 Boro kaŋ na taali daabu, baakasinay no a ga ceeci, Amma boro kaŋ ga foyray te ga coroyaŋ kaa care.
10Noomitus mõjub arukale rohkem kui sada hoopi albile.
10 Deeniyaŋ ga furo fahamante do ka bisa barzu zangu saamo do.
11Õel inimene püüab aina vastu hakata, ent temale läkitatakse kallale julm käskjalg.
11 Boro laalo, kala murteyaŋ hinne kaŋ a ga ceeci. Woodin sabbay se no i ga diya bine-bi-koy donton a gaa.
12Pigemini tulgu mehele vastu karu, kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega.
12 Boro ma kubay nda ganji urs* kaŋ i n'a izey sambu bisa boro ma kubay nda saamo nga saamotara ra.
13Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus.
13 Boro kaŋ ga gomni bana nda laala, Laala si fay d'a windo hal abada.
14Kes alustab tüli, päästab otsekui vee valla: seepärast jäta järele, enne kui puhkeb riid!
14 Kusuuma sintina go danga waati kaŋ i na hari taŋ, Woodin se ma fay da kakaw za a mana ciya yanje.
15Õela õigeks- ja õige hukkamõistja - need mõlemad on Issanda meelest jäledad.
15 Boro kaŋ ga taali-teeri hanandi, Da boro kaŋ ga adilante zeeri, I boro hinka kulu fanta hariyaŋ no Rabbi se.
16Mis kasu on rahast albi käes, kui tal ei ole soovi omandada tarkust?
16 Ifo se no saamo ga goro nda arzaka nga kambe ra laakal dayyaŋ se, Za kaŋ a sinda fahamay?
17Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.
17 Coro hanno wo, baakasinay no a ga te waati kulu, I na nya-izey hay mo taabi haŋyaŋ jirbey se.
18Arutu on inimene, kes kätt lööb, kes hakkab käendajaks oma ligimese ees.
18 Boro kaŋ sinda fahamay ga kamba karyaŋ te no ka ciya yadda sambuko nga gorokasin jine.
19Kes armastab tüli, armastab üleastumist; kes teeb oma ukse kõrgeks, otsib hukatust.
19 Boro kaŋ ga ba kusuuma ga ba taali. Boro kaŋ na nga windi me daabirji kuukandi mo, Halaciyaŋ no a goono ga ceeci.
20Kel valelik süda, ei leia õnne, ja kes oma keelega keerutab, langeb õnnetusse.
20 Boro kaŋ gonda bine kaŋ ga siiri si du hari hanno. Nga mo kaŋ gonda deene kaŋ ga mulay ga kaŋ masiiba ra.
21Alp on meelehärmiks oma sünnitajale ja rumala isa ei tunne rõõmu.
21 Boro kaŋ na saamo hay, Bine saray hari no a du nga boŋ se. Saamo baaba sinda bine kaani.
22Rõõmus süda toob head tervenemist, aga rõhutud vaim kuivatab luudki.
22 Bine kaŋ ga maa kaani, safari hanno no, Amma bine kaŋ sara ga biriyaŋ koogandi.
23Õel võtab põuest vastu meelehead, et teha kõveraks õiguse teid.
23 Boro laalo ga me-daabu ta ganda ra, Zama nga ma ciiti fondo siirandi se.
24Arukal on tarkus näo ees, aga albi silmad sihivad maailma otsa.
24 Laakal go fahamante moyduma jine, Amma saamey moy go ya-haray ndunnya me.
25Alp poeg on kurvastuseks isale ja meelekibeduseks oma sünnitajale.
25 Ize kaŋ si caram ya bine saray hari no nga baabo se, Forti mo no nyaŋo kaŋ n'a hay se.
26Ei ole hea karistada õiget ega peksta õilsat tema õigluse pärast.
26 A si boori i ma adilante jukke, Wala i ma dabarikooni kar a daa hanna sabbay se.
27Kes oma sõnu peatab, on arukas, ja mõistlik mees on külmavereline.
27 Boro kaŋ na nga sanni dunguriyandi, bayray no a se. Nga mo kaŋ gonda biya yeeno ya fahamante no.
28Isegi rumalat peetakse targaks, kui ta vaikib, ja mõistlikuks, kui ta oma huuled kinni peab.
28 Baa saamo, d'a na nga me di, I g'a lasaabu sanda laakalkooni no. D'a na nga me-kuurey daabu mo, I ga di a sanda a waani.