1Kes end eraldab, otsib, mida ta himustab; kõige jõuga tülitseb ta.
1 Boro kaŋ na nga boŋ fay waani, Nga boŋ muraadu no a goono ga ceeci. A ga laakal hanante kulu kakaw.
2Albil pole head meelt arukusest, küll aga oma arvamuste avaldamisest.
2 Saamo sinda farhã kulu fahamay ra, Kala day a bina ma nga boŋ kaa taray.
3Kui tuleb ülekohtune, tuleb ka põlgus ja koos häbiga teotus.
3 Saaya kaŋ boro laalo kaa, Kala donda-caray mo ma kaa, Kayna banda mo kala foyray.
4Sõnad mehe suust on sügav vesi, tarkuseallikas on vulisev oja.
4 Boro me sanney go danga hari kaŋ ga guusu, Koyne, laakal hari-mo go danga gooru kaŋ ga zuru.
5Ei ole hea olla õela poolt, et õiget kohtus väärata.
5 A si boori i ma boro laalo beerandi, Hal i ma adilante ganji cimi ciiti.
6Albi huuled toovad riidu ja tema suu kutsub lööke.
6 Saamo deene ga furo kakaw ra, A meyo mo ga karyaŋ ce a ma kaa.
7Albi suu on hukatuseks temale enesele ja ta huuled on püüdepaelaks ta hingele.
7 Saamo meyo ya a halaciko no, A deena mo ga ti a fundo se kumsay.
8Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse.
8 Boro kaŋ ga ciinay, a sanno ga hima laam'izey no, I ga furo hala bine lokotey ra.
9Isegi see, kes oma töös on loid, on hävitaja vend.
9 Boro kaŋ ga hawfun nga goy ra ga te halaciko se nya-ize.
10Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju.
10 Rabbi maa ya wongu fu gaabikooni no, Adilante ga zuru ka furo a ra ka goro baani.
11Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane.
11 Arzakante arzaka a kwaara gaabikooni no, Danga cinari kuuku mo no a diyaŋo gaa.
12Enne langust läheb inimese süda ülbeks, aga enne au on alandus.
12 Za halaciyaŋ mana kaa boro ga te boŋbeeray, Beeray mo goono ga lalabu ce gana.
13Kui keegi vastab enne ärakuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi.
13 Boro kaŋ na sanni ye za a mana maa, Saamotaray da haawi no a gaa.
14Mehine meel talub haigust, aga kes võiks kannatada rusutud vaimu?
14 Boro biya ga suuru nda nga dooro, Amma bine sunnay, may no ga hin a suuru?
15Mõistliku süda hangib teadlikkust ja tarkade kõrv otsib teadmisi.
15 Fayankakoy bine ga du bayray, Laakalkooni hanga mo ga bayray ceeci.
16And avab inimesele tee ja viib teda suurte ette.
16 Boro nooyaŋo ga nangoray soola a se, A ga kond'a mo boro beerey jine.
17Oma riiuasjas on esimesel õigus, kuni tuleb teine ja teda läbi katsub.
17 Boro kaŋ jin ka kande nga sanno, A cimo no i ga di. Amma a gorokasin ga kaa k'a gosi.
18Liisk lõpetab tülid ja otsustab vägevate vahel.
18 Goŋ ga kakaw feeri, A ga fay hinkoy hinka game ra mo.
19Petetud venda on raskem võita kui tugevat linna, ja tülid on otsekui kindluse riiv.
19 Nya-izetaray kaŋ sara ga bisa kwaara gaabikooni sasabandiyaŋ sanday. Kakaw sanni mo ga hima sanda cinari me daabirji karangaley.
20Oma suu viljast saab mehe kõht täis, ta küllastub oma huulte saagist.
20 Boro gunde ga kungu nd'a me sanney, A ga kungu nd'a me-kuurey nafa.
21Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja.
21 Buuyaŋ nda fundi go deene hina ra, Boro kaŋ ga ba hina din mo ga kungu nd'a nafa.
22Kes leiab naise, leiab õnne ja saab Issanda hea meele osaliseks.
22 Boro kaŋ du wande, hari hanno no a du. A du gomni Rabbi do mo.
23Kehv kõneleb anudes, aga rikas vastab karmilt.
23 Alfukaaru ga ŋwaarayyaŋ te, Amma arzakante ga tu da sanni kaso.
24On sõpru, kes üksteist maha löövad, aga mõni sõber on ustavam kui vend.
24 Coro boobo ga kande hasaraw boobo, Amma baako go no kaŋ ga ba ni ganda ka bisa nya-ize.