1Vein paneb pilkama, vägijook lärmama, ja ükski, keda see paneb taaruma, pole tark.
1 Duvan* ya hahaarayko no, Baji mo kosongukoy no. Boro kulu kaŋ bugu nd'ey sinda laakal.
2Kuninga ähvardus on otsekui noore lõvi möirgamine: kes teda vihastab, teeb pattu oma hinge vastu.
2 Bonkooni humburandiyaŋ wo, Danga muusu beeri daŋ futo dunduyaŋ no, Boro kaŋ n'a futa zukku na nga fundo daŋ kambe.
3Mehele on auks hoiduda riiust, aga kõik meeletud hakkavad peale.
3 Beeray no boro se a ma mooru kuta gaa, Amma saamo kulu ga ba yanje.
4Laisk ei künna sügisel: lõikusajal ta ootab asjata.
4 Hawfuno wangu ka far kaydiya ra, Woodin se no a ga ŋwaaray heemar, a si du hay kulu mo.
5Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada.
5 Boro bine ra saaware ga hima hari guuso, Amma boro kaŋ gonda fahamay g'a candi.
6Paljud inimesed kuulutavad omaenese headust, aga kes leiaks ühe ustava mehe?
6 Boro boobo ga ngey gomney fe, Amma cimi boro, may no ga hin ka du a?
7Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda.
7 Boro adilante kaŋ ga dira nga cimi tooyaŋo ra, A banda a izey mo ga ciya albarkanteyaŋ.
8Kuningas, kes istub kohtujärjel, hajutab oma silmadega kõik kurja.
8 Bonkooni kaŋ goono ga goro ciiti karga boŋ ga laala kulu say nda nga moy.
9Kes võiks öelda: 'Ma olen oma südame puhtaks teinud, ma olen oma patust puhas'?
9 May no ka bara nda hina a ma ne: «Ay n'ay bina hanandi, Ay ya hanante no ay zunubey gaa?»
10Kahesugune kaaluviht ja kahesugune vakk - ka need mõlemad on Issanda meelest jäledad.
10 Neesiji waani-waani, da zaka waani-waani, I boro hinka kulu fanta hari yaŋ no Rabbi se.
11Juba poisikese tegudest tuntakse, kas ta loomus on puhas ja õige.
11 Baa zanka, i g'a bay nga te-goyo do, Hal a goyo hanante no, wala haŋ kaŋ ga saba no.
12Kuulja kõrva ja nägija silma - ka need mõlemad on Issand teinud.
12 Hanga kaŋ ga maa, da mo kaŋ ga di, Rabbi no k'i boro hinka kulu te.
13Ära armasta und, et sa ei jääks vaeseks; hoia silmad lahti, siis saad leiba küllalt!
13 Ma si ba jirbi, zama ni ma si talka. Ma ni moy hay, ni ga kungu nda ŋwaari mo.
14'Halb, halb!' ütleb ostja, aga ära minnes ta kiitleb.
14 Dayko ga ne: «Manti hari hanno no, Manti hari hanno no,» Amma d'a koy, kala fooma kaŋ a ga te.
15Olgu kulda ja palju pärleid, aga teadlikud huuled on veel kallimad.
15 Wura nda tondi hiir'ize caadante yaŋ go no, Amma meyo kaŋ ga waani, Danga jinay hanno cine no.
16Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!
16 Boro kaŋ na yaw yadda sambu, m'a kwaayo ta, Boro kaŋ na yawey yaddandi mo, ma tolme ta a gaa.
17Valega saadud leib on mõnele magus, aga pärast on ta suu täis sõmerat.
17 Tangari ŋwaari ga kaan boro se, Amma kokor banda a meyo ga to da tond'izeyaŋ.
18Nõu pidades lähevad kavatsused korda, ja ainult targal juhtimisel pea sõda.
18 Bine sijiriyaŋ kulu, saaware boŋ no a ga tabbat. Ni ma wongu te da laakal saaware mo.
19Kes käib keelekandjana, paljastab saladusi: seepärast ära seltsi lobisejaga!
19 Mimandakom ga gundey bangandi, Woodin se ma si hangasinay da me-boobo-koy.
20Kes neab oma isa ja ema, selle lamp kustub pilkases pimeduses.
20 Boro kaŋ na nga baaba wala nga nya laali, I g'a fitilla wi kubay bi tik ra.
21Pärand, millega esmalt on kiire, ei too lõpuks õnnistust.
21 A ga te boro ma du tubu nda cahãyaŋ sintina gaa, Amma a bananta, a si goro nda albarka.
22Ära ütle: 'Ma tasun kätte kurja eest!' Oota Issandat, küll tema aitab sind!
22 Ma si ne: «Ay ga laala bana.» Ma hangan Rabbi se, nga mo ga ni faaba.
23Kahesugune kaaluviht on Issanda meelest jäle, ja vale kaal ei ole hea.
23 Neesiji waani-waani ya fanta hari no Rabbi se, Gulinci kilo mo si boori.
24Mehe sammud on Issandalt: kuidas võiks siis inimene tunda oma teed?
24 Boro ce daarey, Rabbi do no i go, Mate binde no boro ga te ka nga fonda fayanka?
25Inimesele on püüdepaelaks kergemeelne ütlus: 'See on pühitsetud!' ja alles pärast tõotusi hakata järele mõtlema.
25 Hirrimi no boro se a ma salaŋ da cahãyaŋ ka ne: «Ay n'a fay waani.» Sarti sambuyaŋo banda, gaa a ma sanno neesi.
26Tark kuningas puistab õelaid ja laseb ratta neist üle käia.
26 Bonkooni kaŋ gonda laakal ga boro laaley teeni, A ma kande safayaŋ humburu i boŋ.
27Inimese vaim on Issanda lamp: see uurib läbi kõik südamesopid.
27 Boro biya ya Rabbi fitilla no, A ga a ra haray lokotey kulu bangandi.
28Armastus ja ustavus hoiavad kuningat, ja ta toetab helduse läbi oma aujärge.
28 Suuji nda naanay ga bonkoono hallasi, A karga mo ga sinji suuji boŋ.
29Noorte meeste uhkuseks on jõud, aga vanade ehteks on hallid juuksed.
29 Arwasey fooma hari wo, i gaabo no, Dottijey darza mo, i hamni kwaara no.
30Haavaarmid on kurja kasimiseks ja hoobid ihu soppide jaoks.
30 Barzu meyey ga laala hanse, Karyaŋ mo ga to hala gunde ra.