1Mu poeg, pane tähele mu tarkust, pööra oma kõrv minu arusaamise poole,
1 Ay izo, ma hangan ay laakalo se. Ma ni hanga jeeri ay fahama gaa.
2et tallele panna head nõu ja et su huuled võiksid säilitada teadlikkuse!
2 Zama ni ma fayankayaŋ gaay, Ni meyo mo ma bayray haggoy.
3Sest võõra naise huuled tilguvad mett ja tema suulagi on libedam kui õli.
3 Zama waykuuru deena ga yu tolli-tolli, A meyo mo ga yuttu nda ji.
4Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk.
4 Amma a bananta ga fottu no danga farre, A ga dumbu danga takuba me cine.
5Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole.
5 A cey ga zulli ka koy buuyaŋ do, A ce taamey ga Alaahara fonda di.
6Ta ei pea silmas elurada, ta jäljed ekslevad, ilma et ta märkakski.
6 A si fundi fondo lasaabu. A teerey mo si kay. A mana bay mo hala yaadin no bo.
7Seepärast, mu pojad, kuulake mind, ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!
7 Sohõ binde ay izey, wa hangan ay se. Araŋ ma si fay d'ay me sanney.
8Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse ligi,
8 Ma ni fonda moorandi waykuuru, Ma si maan a windo me.
9et sa ei annaks oma au mitte teistele ega oma aastaid armutule,
9 Zama ni ma si ni beera no boro fooyaŋ se, Wala ni jiirey mo futaykooni se.
10et võõrad ei küllastuks sinu varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
10 Zama yawyaŋ ma si kungu nda ni gaabo, Ni goy taabi ma si ye yaw kwaara.
11et sa viimaks ei hakkaks vinguma, kui su liha ja ihu on lõppenud,
11 Ni kokora binde, ni ma soobay ka duray, Saaya kaŋ ni baso da ni gaahamo go ga zabu.
12ega ütleks: 'Miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?
12 Kala ni ma ne: «Kaari ay! Ay kaŋ wangu dondonandiyaŋ, ay bina donda kaseetiyaŋ.
13Miks ma ei kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetajate poole?
13 Ay mana baa hangan mo ay dondonandikoy sanno se. Ay mana hanga jeeri bora kaŋ n'ay dondonandi se.
14Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse keset kogukonda ja kogudust!'
14 A cindi kayna ay halaci parkatak, Jama bindo ra nda borey marga ra.»
15Joo vett oma kaevust, voolavat vett oma allikast!
15 Ma hari kaa ni bumbo gulla ra ka haŋ, Ma hari kaano kaa mo ni bumbo dayo ra.
16Kas peaksid su lätted valguma tänavale, su veeojad turgudele?
16 A ga saba no, ni hari mwa ma zuru ka koy taray, Wala a ma te hari zuru fondey boŋ?
17Kuulugu need ainult sinule, aga mitte koos sinuga võõraile!
17 I ma bara ni hinne wane, Manti nin da yaw margante wane.
18Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,
18 Ni hari mwa ma goro albarkante, Ma te farhã nda ni zankataray wando.
19kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits - ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse.
19 A ma te danga jeeri baakasinaykoy, Danga meena kaŋ ga boori. A fafey ma wasa ni se waati kulu, A baakasina ma ni bina kaanandi han kulu.
20Miks peaksid, mu poeg, eksima võõra naise juurde, kaisutama võõramaa naise põue?
20 Zama ifo se no, ay izo, ni bina ga daray waykuuru banda, Hala ni ma wayboro yaw ganday?
21Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.
21 Zama boro te-goyey, Rabbi jine no i go. A ga boro laawaley kulu sasabandi mo.
22Õelat tabavad tema enese süüteod ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.
22 Boro laalo laalayaŋo ga ye k'a di, I g'a gaay mo da nga zunubi korfey.
23Ta sureb õpetuse puudusest ja läheb eksiteele suurest rumalusest.
23 A ga bu dondonandiyaŋ-jaŋey sabbay se. A saamotaray beero ra no a ga te boŋdaray.