¹Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks,

¹ Ay izo, da ni na ni gorokasin yadda sambu, Da ni jin ka kamba kar yaw se,

²kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud,

² Ni me sanno na ni zorti, Ni me sanno na ni di nooya.

³siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!

³ Sohõ ay izo, kala ni ma woone te ka ni boŋ kaa kambe, Za kaŋ a ciya ni jin ka furo ni gorokasin kambe ra: Koy ka ni boŋ kaynandi ka ŋwaaray ni gorokasino gaa.

⁴Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!

⁴ Ma si ni moy no jirbi, Ni mo-kuurey mo, i ma si dusungu.

⁵Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!

⁵ Hala ni ma yana nda ni boŋ jina, Danga jeeri kaŋ fun kolikoy kambe ra, Danga curo kaŋ fun nga hirriko kambe ra.

⁶Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!

⁶ Ma koy nkondo do, nin hawfuno. Ma laakal d'a teerey ka te laakal.

⁷Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,

⁷ Nga wo, a sinda jine boro wala jine funa wala bonkooni.

⁸valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.

⁸ Kulu nda yaadin, a ga nga ŋwaaro soola kaydiya ra, A ga nga ŋwaaro margu-margu heemar waate.

⁹Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?

⁹ Kala waati fo no ni go ga jirbi, nin hawfuno? Waati fo no ni ga tun ni jirbo gaa?

¹⁰Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,

¹⁰ A cindi jirbi kayna, a cindi dusungu kayna, Da kambe koli kayna ka kani jina --

¹¹siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.

¹¹ Yaadin gaa no ni talkatara ga kaa ni gaa danga zay cine, Ni jaŋa mo danga sooje cine.

¹²Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,

¹² Boro yaamo, ilaalo no, A ga dira nda me-ka-say.

¹³pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,

¹³ A ga nga moy kar, a ga salaŋ nda nga cey, A ga cabeyaŋ te nda nga kambayzey.

¹⁴tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.

¹⁴ Garkasay go a bina ra. A ga laala ceeci han kulu, a ga kormoto say-say.

¹⁵Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.

¹⁵ Woodin se a masiibey ga kaŋ a boŋ baaru si, I g'a ceeri nda waasi -- woodin mo safari si.

¹⁶Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:

¹⁶ Hari iddu go no kaŋ Rabbi ga konna, Oho, hala iyye zaati kaŋ a bina g'i fanta:

¹⁷ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,

¹⁷ Mo boŋbeeraykoy, da deene tangarikom, Da kambey kaŋ yaŋ ga boro kaŋ sinda taali wi,

¹⁸süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,

¹⁸ Da bine kaŋ ga hari laalo miila, Da cey kaŋ ga zuru nda waasi ka koy hasaraw teeyaŋ do,

¹⁹valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.

¹⁹ Da tangari seeda kaŋ ga tangari ci, Da boro kaŋ ga fitina daŋ nya-izey nda care game ra.

²⁰Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!

²⁰ Ay izo, ma ni baaba lordi gaay, Ni nya lordey mo, ma s'i furu.

²¹Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!

²¹ Ni m'i haw ni bina ra duumi, Ni m'i sarku ni jinda gaa.

²²Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!

²² Saaya kaŋ ni goono ga dira, i ga furo ni jine. Saaya kaŋ ni goono ka kani, i ga ni hallasi. Saaya kaŋ ni mo hay mo, i ga fakaaray ni se.

²³Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsuvad manitsused on elutee,

²³ Zama i lordey ya fitilla no, I dondonandiyaŋey mo kaari no. Dondonandiyaŋ kaseetiyaŋ ya fundi fondo no.

²⁴et sind hoida halva naise eest, võõramaa naise libeda keele eest.

²⁴ I ga ni hallasi wayboro laalo gaa, Ka ni hallasi wayboro yaw me-kaano gaa.

²⁵Ära himusta oma südames tema ilu ja ära lase ennast kütkestada tema silmalaugudest!

²⁵ Ma s'a booriyaŋo bini ni bina ra, A ma si ni di da nga mo karyaŋo.

²⁶Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast, aga teise mehe naine püüab kallist hinge.

²⁶ Waykuuru sabbay se ŋwaari kayna ga bisa boro gaabi, Wayboro zina-teeri mo ga fundi darzakoy koli.

²⁷Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?

²⁷ E! Boro ga danji daŋ ni gande ra ni bankaaray ma jaŋ ka ton, wala?

²⁸Kas keegi võib käia tuliste süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid?

²⁸ Wala ni ga danj'ize taamu ce taamey ma jaŋ ka kukure?

²⁹Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juurde: ei jää karistamata ükski, kes puutub temasse!

²⁹ Yaadin no boro kaŋ ga margu nda nga gorokasin wande go. Boro kaŋ lamb'a gaa kulu si taali alhakku yana bo.

³⁰Eks põlata varast, isegi kui ta varastab, et oma kõhtu täita, kui tal on nälg?

³⁰ I si donda zay, d'a zay zama a ma nga fundo kungandi waati kaŋ a maa haray.

³¹Ja tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse.

³¹ Amma d'i n'a di, a g'a yeti sorro iyye. A windi arzaka kulu no a g'a bana nd'a.

³²Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu; seda teeb ainult see, kes oma hinge tahab hävitada.

³² Boro kaŋ na zina te da wayboro sinda fahamay no. Boro kaŋ na goy woodin te, Nga bumbo fundo no a goono ga ceeci nga ma halaci.

³³Teda tabab nuhtlus ning häbi ja tema teotust ei saa ära pühkida.

³³ Marayyaŋ nda kaynandiyaŋ no a ga di. I s'a haawi tuusu mo.

³⁴Sest armukadedusest tekib mehe viha ja ta ei halasta kättemaksupäeval.

³⁴ Zama canse wo boro futay no, A si fay d'a bo, banayaŋ zaaro ra.

³⁵Ta ei hooli mingist lepitushinnast ega rahuldu, kuigi sa lisaksid kingitusi.

³⁵ A baa si nda fansa kulu. A futa si kani, baa ni n'a no nooyaŋ boobo.