¹Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.

¹ Alleluya! Albarkante no boro kaŋ ga humburu Rabbi, Kaŋ ga nga bine kaanandi gumo a lordey ra.

²Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.

² Bora din banda ga ciya hinkoyaŋ ndunnya ra. Adilantey zamana borey ga ciya albarkanteyaŋ.

³Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.

³ Duure nda arzaka go a windo ra, A adilitara mo go no hal abada.

⁴Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.

⁴ Kaari ga fun kubay ra cimikoyey se, Rabbi ya gomni nda bakaraw da adilitaray koy no.

⁵Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.

⁵ Baani ga bara boro woone wo se: Nga kaŋ ga gomni goy te ka garaw daŋ. A ga nga muraadey te da cimi ciiti mo.

⁶Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.

⁶ Daahir a si zinji abada. Adilante ga ciya fonguyaŋ hari hal abada.

⁷Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.

⁷ A bina goono ga sinji no, A goono ga de Rabbi gaa, Baaru laalo s'a humburandi.

⁸Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.

⁸ A bina sinji, a si humburu hay kulu, Hal a ma di nga muraado feeri nga yanjekaarey boŋ.

⁹Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.

⁹ A zaban ka no alfukaarey se. A adilitara ga duumi hal abada, A hillo ga beeri mo ka tun beene.

¹⁰Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja.

¹⁰ Boro laalo ga di woodin, a ma dukur, A ma nga hinje kaama, a ma komso mo. Boro laalo ibaayo ga halaci no.