1Palveteekonna laul. Palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale - nõnda ütelgu Iisrael -,
1 Zijiyaŋ dooni no. «Sorro marge no i n'ay taabandi za ay zankatara waate!» Israyla ma ci ka ne:
2palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale: ometi ei ole minust jagu saadud.
2 «Sorro marge no i n'ay taabandi za ay zankatara waate. Kulu nda yaadin i mana te ay boŋ zaama.
3Mu selja peal on kündjad kündnud, nad on ajanud pikki vagusid.
3 Alfarey na ngey farmi guwey te ay banda daaro ra, I na ngey bata guwey kuukandi mo.»
4Issand on õiglane, ta on õelate köied katki lõiganud.
4 Rabbi ya adilitaraykoy no, A na laalakoyey korfey pati.
5Jäägu häbisse ja taganegu kõik, kes vihkavad Siionit!
5 Borey kulu kaŋ yaŋ si ba Sihiyona ma haaw, I ma bare ka ye banda.
6Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse,
6 I ma ciya sanda fu boŋ subu kaŋ ga lakaw za a mana beeri.
7millest lõikaja ei saa endale peotäit ega siduja sületäit
7 Subu wiiko si du ka nga kambe toonandi nd'a, Sanku fa boko hawko m'a ganday.
8ja möödaminejad ei ütle: 'Issanda õnnistus olgu teiega! Me õnnistame teid Issanda nimega!'
8 Bisako mo si ne: «Rabbi albarka ma goro araŋ boŋ, Iri ga albarka gaara araŋ se Rabbi maa ra.»