1Taaveti laul. Võitle, Issand, nende vastu, kes minu vastu võitlevad; sõdi nende vastu, kes minu vastu sõdivad!
1 Dawda wane no. Ya Rabbi, ma gurjay da borey kaŋ yaŋ ga gurjay da ay. Ma wongu nda ngey kaŋ yaŋ ga wongu ay.
2Haara kätte kilp ja kaitsevari ning tõuse mulle abiks!
2 Ma sambu koray kayna nda koray beeri, Ma te garbas ay gaakasinay sabbay se,
3Paljasta piik ja tapper minu tagaajajate vastu; ütle mu hingele: 'Mina olen sinu pääste!'
3 Ma yaaji da allag sambu beene, K'ay fundo kankamkoy fonda kosaray. Ma ne ay fundo se: «Ay no ga ti ni faaba.»
4Häbenegu ja jäägu pilgata need, kes kipuvad mu hinge kallale; taganegu häbiga need, kes mõtlevad mulle kurja teha!
4 Ngey kaŋ goono g'ay fundo ceeci ma kayna haŋ, I ma haaw mo. Borey kaŋ yaŋ g'ay ceeci hasaraw se mo ma bare, I boŋ ma haw.
5Olgu nad kui aganad tuule käes ja Issanda ingel paisaku nad maha!
5 I ma ciya sanda du kaŋ go haw jine, Rabbi malayka goono g'i gaaray.
6Nende tee olgu pime ja libe ja Issanda ingel jälitagu neid!
6 I fonda ma te kubay, a ma te tansi mo, Rabbi malayka goono g'i gaarayyaŋo kankamandi.
7Sest ilma põhjuseta on nad seadnud mulle oma varjatud võrgud, ilmaasjata on nad augu õõnestanud mu hingele.
7 Zama i na ngey asuuta tugu guusu ra ay se sabaabu kulu si, I na guusu fansi ay fundo se sabaabu kulu si.
8Hukatus tulgu talle kätte aimamata ja tema võrk, mille ta salajasse on pannud, püüdku kinni teda ennast; sattugu ta sellesse hukatuseks!
8 Halaciyaŋ ma kaŋ i boŋ jirsiyaŋ ra. Asuuta kaŋ i tugu din m'i cey di. Halaciyaŋo kaŋ i soola din, i ma kaŋ a ra.
9Aga minu hing ilutsegu Issandas, ta rõõmustugu tema päästest!
9 Ay fundo mo ga farhã Rabbi ra, A ga farhã gumo a faaba ra.
10Kõik mu luud-liikmed öelgu: 'Issand, kes on sinu sarnane, kes tõmbad välja hädalise selle käest, kes temast on tugevam, ja viletsa ja vaese tema riisuja käest?'
10 Ay biriyey kulu ga ne: «Ya Rabbi, may no ga hima nin kaŋ ga taabante faaba boro kaŋ bis'a gaabi kambe ra?» Oho, taabante da laamikoy, A g'i faaba ngey komkoy kambe ra.
11Ülekohtused tunnistajad astuvad ette. Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult.
11 Ay zaari sambukoy tun ka tangari seeda te. I goono g'ay hã da haŋ kaŋ ay si bay.
12Nad tasuvad head kurjaga; mu hing on maha jäetud.
12 I goono ga laala bana ay se booriyaŋ nangu ra, K'ay fundo hasara.
13Aga minul, kui nemad olid haiged, oli kotiriie kuueks; ma kurnasin oma hinge paastumisega; siis tulgu nüüd mu palve nende eest tagasi mu põue!
13 Amma ay wo, waati kaŋ i goono ga zaŋay, Ay bankaarayey ya zaara-zaarayaŋ no. Ay n'ay fundo kaynandi nda mehaw, Ay soobay ka adduwa te mo ay bina ra.
14Nagu sõbra, nagu venna pärast ma käisin kurvalt, ja nagu see, kes oma ema leinab, olin ma nukralt kummargil.
14 Alhaalo kaŋ ay cabe, sanda day ay coro no, Wala mo ay nya-ize. Ay sooli, ay goono ga bu hẽeni te, Sanda boro kaŋ goono ga nga nya bu baray te.
15Aga kui mina vääratasin, rõõmutsesid nad ja tulid kokku; nad tulid kokku minu vastu, need lööjad, keda ma ei tundnud; nad laimasid ega lõpetanud;
15 Amma ngey wo, waati kaŋ ay simbar, Kal i soobay ka farhã, i margu mo. Karkoy kulu margu ay gaa, ay sinda baaru mo. I soobay k'ay tooru-tooru, i mana naŋ.
16nad pilkasid mind ega jäänud vait, nad kiristasid hambaid mu peale.
16 Sanda borey kaŋ yaŋ si Irikoy gana, Kaŋ ga hahaaray ngey batey ra, Yaadin cine no i na ngey hinjey kaama ay gaa.
17Issand, kui kaua sa vaatad seda? Too välja mu hing nende laastamisest, mu ainuke noorte lõvide käest!
17 Ya ay Koyo, waatifo no ni ga gunayaŋ hinne naŋ? M'ay fundo faaba ka kaa i halacandiyaŋo ra! M'ay fundi follonka mo faaba muusu beerey gaa!
18Siis ma tänan sind suures koguduses ja kiidan sind hulga rahva seas.
18 Ay ga ni saabu marga bambata ra, Ay ga ni sifa mo jama gaabikooni ra.
19Ärgu minust rõõmustugu need, kes põhjuseta on mu vaenlased; ja kes mind asjata vihkavad, ärgu pilgutagu silmi!
19 Borey kaŋ yaŋ ga wangu ay yaamo-yaamo ma si farhã ay boŋ. Borey kaŋ yaŋ ga konna ay sabaabu kulu si ma si du ka baa mo kar.
20Sest nemad ei räägi, mis rahu toob, vaid mõtlevad petlikke asju nende vastu, kes vaikselt elavad maa peal.
20 Zama i mana baani sanni te bo, Amma i goono ga zamba sanniyaŋ soola ka dake bine-baani-koyey boŋ laabo ra.
21Nad ajasid suu ammuli mu vastu ja ütlesid: 'Paras, paras! Me näeme oma silmaga!'
21 Daahir i na ngey meyey feeri gumo. I ne: «Ahãa, ahãa, iri moy di a!»
22Sina, Issand, näed seda, ära ole vait! Issand, ära ole minust kaugel!
22 Ya Rabbi, ni di woodin. Ma si dangay. Ya ay Koyo, ma si mooru ay.
23Ärka ja virgu, mu Jumal ja mu Issand, mõistma minule õiglast kohut ja ajama mu riiuasja!
23 Ya ay Irikoyo, ay Koy Beero, ma tun ka kay, Ma mo hay ay cimo d'ay sanno gaa.
24Mõista mulle kohut oma õiglust mööda, Issand, mu Jumal! Ära lase neil rõõmutseda minust!
24 Ya Rabbi ay Irikoyo, Ma ciiti ay se ni adilitara boŋ. I ma si du ka farhã ay boŋ.
25Ärgu nad öelgu oma südames: 'Paras! Seda meie hing tahtis!' Ärgu nad öelgu: 'Me oleme ta ära neelanud!'
25 I ma si ne ngey biney ra: «Ahãa, yaawo no iri ga ba!» I ma si ne: «Iri n'a gon sukutum.»
26Häbenegu ja kohmetugu ühtlasi need, kes rõõmustavad mu õnnetusest; saagu häbi ja teotus riietuseks neile, kes suurustavad mu vastu!
26 Ngey kaŋ yaŋ ga farhã d'ay hasarawo ma haaw, I ma butugu care banda. Borey kaŋ yaŋ ga ngey boŋ beerandi ay boŋ, Haawi nda kayna m'i daabu.
27Hõisaku ja rõõmutsegu need, kellel on hea meel minu õigusest, ning öelgu alati: 'Olgu kõrgesti ülistatud Issand, kellele meeldib oma sulase hea käekäik!'
27 Amma borey kaŋ yaŋ ga maa ay cimo kaani ma cilili bine kaani sabbay se, i ma farhã mo. Duumi i ma soobay ka ne: «Rabbi ma beeri, Nga kaŋ ga maa nga tamo albarka kaani.»
28Ja mu keel kõnelgu sinu õiglusest ja kiitku sind päevast päeva!
28 Ay deena mo ga ni adilitara sanni te. Zaari me-a-me a ga ni sifa mo.