1Laulujuhatajale: Korahi laste laul.
1 Doonkoy jine bora se. Kora izey baytu fo no.
2Kuulge seda, kõik rahvad! Pange tähele, kõik maailma elanikud,
2 Ya araŋ ndunnya dumey kulu, wa maa woone wo. Ya araŋ ndunnya gorokoy kulu, --
3nii alamad kui ülemad, üheskoos rikas ja vaene!
3 Boro kayney da boro beerey, Da arzakantey da talkey, wa hanga jeeri care banda:
4Mu suu räägib tarkusesõnu ja mu südame mõte sügavat tunnetust.
4 Ay meyo ga laakal _sanniyaŋ|_ ci, Ay bina fintalyaŋ mo ga ciya fahamay wane.
5Ma pööran oma kõrva tähendamissõna poole ja teen kandlega avalikuks oma mõistatuse.
5 Ay g'ay hangey jeeri yaasay se, Ay g'ay misa mo feeri da moolo beeri karyaŋ.
6Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,
6 Ifo se no humburkumay g'ay di masiiba jirbey ra, Saaya kaŋ ay ibarey laala go g'ay windi?
7kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest?
7 Sanda borey kaŋ yaŋ ga de ngey arzakey gaa, Ngey kaŋ yaŋ ga fooma ngey duure baayaŋ sabbay se.
8Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
8 I ra sinda boro kaŋ ga hin ka nga nya-ize fansa nda mate kulu kaŋ cine no, Wala a ma fansayaŋ hari no Irikoy se a se.
9sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
9 Zama i fundey fansayaŋ hari ga caada, Kala a m'a naŋ hinne hal abada,
10et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.
10 Kaŋ ga naŋ a ma funa duumi, hal a ma si fumbu.
11Sest nähakse ju, et targad surevad, albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele.
11 Zama a go ga di laakalkooney go ga bu, Saamo nda alman alhaalikoy go ga halaci care banda, I ma ngey arzakey naŋ boro fooyaŋ se.
12Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks, nende asulad põlvest põlve; nad on oma nimede järgi nimetanud maakohti.
12 I tammahãyaŋ gaa, Ngey windey wo ga tondo no hal abada, Ngey nangorayey mo hala zamaney kulu me. I ga ngey bumbey maayey daŋ ngey laabey gaa.
13Ent inimene toreduses ei jää püsima, ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
13 Amma boro nda nga darza kulu si duumi bo, A ga hima day danga almaney kaŋ ga halaci.
14See on nende tee, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned.
14 Saamey fonda nooya, Ngey d'i banda borey kaŋ yaŋ ga maa i sanney kaani. (Wa dangay)
15Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda, surm on neile karjaseks, ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks; surmavald kulutab ära nende kuju, neile ei jää eluaset.
15 I na i waadu Alaahara se sanda feeji kuru cine. Buuyaŋ no g'i boy. Adilantey g'i may susubay. I gaakuro mo ga ciya Alaahara se ŋwaari. I ga daray ngey windey se nangu mooro.
16Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela.
16 Amma Irikoy g'ay fundo fansa ka kaa Alaahara hino ra, Zama a g'ay sambu. (Wa dangay)
17Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks!
17 Ma si humburu waati kaŋ i na boro fo arzakandi, Alwaati kaŋ a windo darza tonton.
18Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle.
18 Zama d'a bu, a si konda hay kulu, A darza mo s'a gana ka koy ganda.
19Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu,
19 Baa kaŋ ni ga ni boŋ saabu duumi ni baafuna ra, Borey ga ni sifa mo waati kaŋ ni goono ga boriyandi ni boŋ se,
20lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust.
20 Kulu nda yaadin ni ga koy ni kaayey waddey do, kaŋ yaŋ si ye ka di kaari koyne hal abada.
21Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
21 Boro kaŋ gonda beeray, a sinda mo fahamay, A ga hima sanda almaney kaŋ ga halaci.