1Aasafi laul. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.
1 Asaf baytu fo no. Hinkoyo, Rabbi Irikoy salaŋ, A na ndunnya ce za wayna funyaŋ kal a kaŋyaŋ.
2Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.
2 Irikoy kaaro fun Sihiyona ra, Darza toonante no.
3Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.
3 Iri Irikoyo go kaa, a si dangay bo. Danji go ga di a jine, Danjo go ga follo mo a windanta gumo.
4Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.
4 A ga beeney ce beene, A ga ganda mo ce, zama a ma ciiti nga borey se.
5'Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!'
5 «W'ay hanantey margu ay se, Ngey, borey kaŋ yaŋ sappe nda ay sargay boŋ.»
6Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.
6 Beeney goono g'a adilitara baaro fe, Zama Irikoy bumbo ya ciitiko no. (Wa dangay)
7'Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!
7 «Ya araŋ ay borey, wa maa, ay mo ga salaŋ. Ya Israyla, ay ga seeda ni boŋ mo. Ay no ga ti Irikoy, ni Irikoyo.
8Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
8 Ay si kaseeti ni gaa ni sargayey se bo. Ni sargayey kaŋ i ga ton, waati kulu i go ay jine.
9Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.
9 Ay si yeeji ta ni windo ra, Wala jindiyaŋ ni hincin kurey ra.
10Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.
10 Manti ganji ham kulu ay wane no, Da tudu zambarey boŋ alman izey?
11Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.
11 Ay gonda tondey kulu boŋ curayzey bayray, Hay kulu kaŋ ga nyooti farey ra mo, ay wane yaŋ no.
12Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.
12 Baa ay ga maa haray, ay si ci ni se bo, Zama ndunnya ya ay wane no, nga nda nga tooyaŋo.
13Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?
13 Ay ga yeeji ham ŋwa, Wala ay ga hincin jindi kuri haŋ no?
14Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!
14 Ma saabuyaŋ sargay salle Irikoy se, Ma ni sarti kulu bana Beeray-Beeri-Koyo se.
15Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!'
15 Ma ce ay maa boŋ mo masiiba zaari ra. Ay ga ni faaba, ni mo g'ay beerandi.»
16Aga õelale ütleb Jumal: 'Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?
16 Amma boro laalo, Irikoy goono ga ne a se: «Ifo ga ti ni kobay kaŋ se ni g'ay hin sanney ci, Hala ni n'ay sappa sambu ni me ra?
17Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.
17 Zama ni wongu goojiyaŋ, Ni go g'ay sanney mo furu ni banda.
18Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.
18 Da ni di zay, nin d'a ga te me fo, Ni ga hangasinay da zina-teerey mo.
19Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.
19 Ni go ga ni meyo nooyandi mo sanni laalo se, Ni deena mo goono ga gulinci ci.
20Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.
20 Ni ga goro ka ni nya-ize beeri, Izo kaŋ ni nyaŋo hay, ni go g'a alaasiray.
21Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!'
21 Ni na hayey din te, amma ay dangay. Ni go ga tammahã ay ya ni cine no. Day ay ga deeni ni gaa, ay ma ni cabe taray kwaaray.
22Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!
22 Ya araŋ kaŋ ga dinya Irikoy gaa, Wa te laakal da woodin fa! Zama ay ma si araŋ nyage-nyage, faabako si no.
23Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!
23 Boro kulu kaŋ na saabuyaŋ sarga no, A goono g'ay beerandi no. Boro kaŋ na nga muraadey sasabandi mo, Ay wo, Irikoy, ay g'ay faaba cabe a koy se.»