¹Mu hing on elust tüdinud, ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses,

¹“My soul is weary of my life. I will give free course to my complaint. I will speak in the bitterness of my soul.

²ma ütlen Jumalale: Ära mõista mind hukka! Anna mulle teada, miks sa mind kimbutad!

²I will tell God, ‘Do not condemn me. Show me why you contend with me.

³Kas sinu meelest on hea, et sa rõhud mind, et sa põlgad oma kätetööd, aga valgustad õelate nõupidamist?

³Is it good to you that you should oppress, that you should despise the work of your hands, and smile on the counsel of the wicked?

⁴Ons sul lihalikud silmad või näed sa, nagu inimene näeb?

⁴Do you have eyes of flesh? Or do you see as man sees?

⁵Ons su päevad nagu inimese päevad või on su aastad nagu mehe aastad,

⁵Are your days as the days of mortals, or your years as man’s years,

⁶et sa uurid mu süüd ja nõuad taga mu pattu,

⁶that you inquire after my iniquity, and search after my sin?

⁷kuigi sa tead, et mina ei ole süüdlane ja et ei ole kedagi, kes sinu käest võiks päästa?

⁷Although you know that I am not wicked, there is no one who can deliver out of your hand.

⁸Sinu käed kujundasid ja valmistasid mind üheskoos ümberringi - ja sa neelad mu ära!

⁸“‘Your hands have framed me and fashioned me altogether, yet you destroy me.

⁹Pea meeles, et sa mind oled teinud otsekui savist. Ja nüüd tahad mind jälle viia tagasi põrmu.

⁹Remember, I beg you, that you have fashioned me as clay. Will you bring me into dust again?

¹⁰Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgendada juustu sarnaselt?

¹⁰Haven’t you poured me out like milk, and curdled me like cheese?

¹¹Sa katsid mind naha ja lihaga ning põimisid ühte kontide ja kõõlustega.

¹¹You have clothed me with skin and flesh, and knit me together with bones and sinews.

¹²Sa andsid mulle elu ja osaduse, ja su hoolitsus hoidis mu vaimu.

¹²You have granted me life and loving kindness. Your visitation has preserved my spirit.

¹³Aga selle sa talletasid oma südamesse, ma tean, et sul oli meeles see:

¹³Yet you hid these things in your heart. I know that this is with you:

¹⁴kui mina pattu teen, siis valvad sina mind ega jäta mind karistamata.

¹⁴if I sin, then you mark me. You will not acquit me from my iniquity.

¹⁵Häda mulle, kui oleksin süüdi! Aga isegi õigena ei julge ma pead tõsta, olles täis häbi ja nähes oma viletsust.

¹⁵If I am wicked, woe to me. If I am righteous, I still shall not lift up my head, being filled with disgrace, and conscious of my affliction.

¹⁶Ja kui ma tõusekski, sa ajaksid mind taga nagu lõvi ja teeksid jälle mu kallal imetegusid.

¹⁶If my head is held high, you hunt me like a lion. Again you show yourself powerful to me.

¹⁷Sa tood mu vastu uusi tunnistajaid ja kasvatad oma viha mu vastu, üha pannes vaeva mulle peale.

¹⁷You renew your witnesses against me, and increase your indignation on me. Changes and warfare are with me.

¹⁸Miks tõid mind välja emaihust? Oleksin ometi hinge heitnud, et ükski silm ei oleks mind näinud!

¹⁸“‘Why, then, have you brought me forth out of the womb? I wish I had given up the spirit, and no eye had seen me.

¹⁹Siis oleks mind viidud emaüsast hauda, otsekui mind ei oleks olnudki.

¹⁹I should have been as though I had not been. I should have been carried from the womb to the grave.

²⁰Eks lakka mu päevade pisku? Jäta mind, et võiksin olla pisutki rõõmsam,

²⁰Aren’t my days few? Cease then. Leave me alone, that I may find a little comfort,

²¹enne kui ma tagasitulekuta lähen pimeduse ja surmavarju maale,

²¹before I go where I shall not return from, to the land of darkness and of the shadow of death;

²²maale, kus pimedus on pilkane, kus on surmavari ja kaos ja kus valguski on pimedus!'

²²the land dark as midnight, of the shadow of death, without any order, where the light is as midnight.’”