¹Eks ole inimesel maa peal võitlemist ja tema päevad nagu palgalise päevad?

¹“Isn’t a man forced to labor on earth? Aren’t his days like the days of a hired hand?

²Otsekui sulane, kes igatseb varju, ja nagu palgaline, kes ootab oma tasu,

²As a servant who earnestly desires the shadow, as a hireling who looks for his wages,

³nõnda sain ma enesele pärisosaks piinakuud ja mulle määrati vaevaööd.

³so am I made to possess months of misery, wearisome nights are appointed to me.

⁴Kui ma magama heidan, siis ma mõtlen: 'Millal võin tõusta?' ja kui olen üles tõusnud, siis: 'Millal tuleb õhtu?' Ma olen koiduni täis rahutust.

⁴When I lie down, I say, ‘When shall I arise, and the night be gone?’ I toss and turn until the dawning of the day.

⁵Mu ihu on kaetud ussikeste ja mullakamaraga, mu nahk on kärnas ja kurtunud.

⁵My flesh is clothed with worms and clods of dust. My skin closes up, and breaks out afresh.

⁶Mu päevad on kärmemad kui süstik ja lõpevad lootuseta.

⁶My days are swifter than a weaver’s shuttle, and are spent without hope.

⁷Pea meeles, et mu elu on otsekui tuuleiil, ei saa mu silm enam õnne näha.

⁷Oh remember that my life is a breath. My eye shall no more see good.

⁸Enam ei näe mind silm, mis mind praegu vaatab, su silmad otsivad mind, aga mind ei ole enam.

⁸The eye of him who sees me shall see me no more. Your eyes shall be on me, but I shall not be.

⁹Pilv kaob ja läheb ära: nõnda ei tõuse ka see, kes läheb alla surmavalda.

⁹As the cloud is consumed and vanishes away, so he who goes down to Sheol Sheol is the place of the dead. shall come up no more.

¹⁰Ta ei tule enam tagasi oma kotta ja tema ase ei tunne teda enam.

¹⁰He shall return no more to his house, neither shall his place know him any more.

¹¹Seepärast ei taha minagi keelata oma suud: ma räägin oma vaimu ahastuses, kaeblen oma hinge kibeduses.

¹¹“Therefore I will not keep silent. I will speak in the anguish of my spirit. I will complain in the bitterness of my soul.

¹²Kas ma olen meri või meremadu, et sa paned mu üle valve?

¹²Am I a sea, or a sea monster, that you put a guard over me?

¹³Kui ma mõtlen: 'Mu voodi peab mind trööstima, mu magamisase mu kaebust kandma',

¹³When I say, ‘My bed shall comfort me. My couch shall ease my complaint;’

¹⁴siis sa kohutad mind unenägudes ja teed mulle hirmu nägemustega,

¹⁴then you scare me with dreams, and terrify me through visions:

¹⁵nõnda et mu hing peab paremaks lämbumist, pigem surm kui need mu kondid!

¹⁵so that my soul chooses strangling, death rather than my bones.

¹⁶Küllalt! Ma ei taha elada igavesti! Jäta mind! Mu päevad ongi ju ainult õhk.

¹⁶I loathe my life. I don’t want to live forever. Leave me alone, for my days are but a breath.

¹⁷Mis on inimene, et sa pead teda suureks ja et sa paned teda tähele,

¹⁷What is man, that you should magnify him, that you should set your mind on him,

¹⁸vaatad ta järele igal hommikul ja katsud teda läbi igal hetkel?

¹⁸that you should visit him every morning, and test him every moment?

¹⁹Kas sa ei pööragi oma pilku ära mu pealt ega jäta mind süljeneelamise ajakski?

¹⁹How long will you not look away from me, nor leave me alone until I swallow down my spittle?

²⁰Kui ma ka olen pattu teinud, mida ma siis sellega teen sinule, sa inimese valvur? Miks panid minu enesele märklauaks ja miks olen saanud sulle koormaks?

²⁰If I have sinned, what do I do to you, you watcher of men? Why have you set me as a mark for you, so that I am a burden to myself?

²¹Miks sa ei anna andeks mu üleastumist ega võta ära mu süüd? Sest nüüd ma lähen mulda magama ja kui sa mind otsid, siis ei ole mind enam.'

²¹Why do you not pardon my disobedience, and take away my iniquity? For now shall I lie down in the dust. You will seek me diligently, but I shall not be.”