¹Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:

¹He also spoke a parable to them that they must always pray, and not give up,

²'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.

²saying, “There was a judge in a certain city who didn’t fear God, and didn’t respect man.

³Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'

³ A widow was in that city, and she often came to him, saying, ‘Defend me from my adversary!’

⁴Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,

⁴ He wouldn’t for a while, but afterward he said to himself, ‘Though I neither fear God, nor respect man,

⁵ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''

⁵ yet because this widow bothers me, I will defend her, or else she will wear me out by her continual coming.’”

⁶Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!

⁶The Lord said, “Listen to what the unrighteous judge says.

⁷Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?

⁷ Won’t God avenge his chosen ones, who are crying out to him day and night, and yet he exercises patience with them?

⁸Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'

⁸ I tell you that he will avenge them quickly. Nevertheless, when the Son of Man comes, will he find faith on the earth?”

⁹Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:

⁹He spoke also this parable to certain people who were convinced of their own righteousness, and who despised all others.

¹⁰'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.

¹⁰ “Two men went up into the temple to pray; one was a Pharisee, and the other was a tax collector.

¹¹Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.

¹¹ The Pharisee stood and prayed to himself like this: ‘God, I thank you, that I am not like the rest of men, extortioners, unrighteous, adulterers, or even like this tax collector.

¹²Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'

¹² I fast twice a week. I give tithes of all that I get.’

¹³Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'

¹³ But the tax collector, standing far away, wouldn’t even lift up his eyes to heaven, but beat his breast, saying, ‘God, be merciful to me, a sinner!’

¹⁴Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹⁴ I tell you, this man went down to his house justified rather than the other; for everyone who exalts himself will be humbled, but he who humbles himself will be exalted.”

¹⁵Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁵They were also bringing their babies to him, that he might touch them. But when the disciples saw it, they rebuked them.

¹⁶Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁶Jesus summoned them, saying, “Allow the little children to come to me, and don’t hinder them, for the Kingdom of God belongs to such as these.

¹⁷Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁷ Most certainly, I tell you, whoever doesn’t receive the Kingdom of God like a little child, he will in no way enter into it.”

¹⁸Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'

¹⁸A certain ruler asked him, saying, “Good Teacher, what shall I do to inherit eternal life?”

¹⁹Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

¹⁹Jesus asked him, “Why do you call me good? No one is good, except one—God.

²⁰Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'

²⁰ You know the commandments: ‘Don’t commit adultery,’ ‘Don’t murder,’ ‘Don’t steal,’ ‘Don’t give false testimony,’ ‘Honor your father and your mother.’” Exodus 20:12-16; Deuteronomy 5:16-20

²¹Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'

²¹He said, “I have observed all these things from my youth up.”

²²Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²²When Jesus heard these things, he said to him, “You still lack one thing. Sell all that you have, and distribute it to the poor. You will have treasure in heaven. Come, follow me.”

²³Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.

²³But when he heard these things, he became very sad, for he was very rich.

²⁴Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!

²⁴Jesus, seeing that he became very sad, said, “How hard it is for those who have riches to enter into the Kingdom of God!

²⁵Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'

²⁵ For it is easier for a camel to enter in through a needle’s eye, than for a rich man to enter into the Kingdom of God.”

²⁶Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'

²⁶Those who heard it said, “Then who can be saved?”

²⁷Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'

²⁷But he said, “The things which are impossible with men are possible with God.”

²⁸Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'

²⁸Peter said, “Look, we have left everything, and followed you.”

²⁹Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,

²⁹He said to them, “Most certainly I tell you, there is no one who has left house, or wife, or brothers, or parents, or children, for the Kingdom of God’s sake,

³⁰kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'

³⁰ who will not receive many times more in this time, and in the world to come, eternal life.”

³¹Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,

³¹He took the twelve aside, and said to them, “Behold, we are going up to Jerusalem, and all the things that are written through the prophets concerning the Son of Man will be completed.

³²sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,

³² For he will be delivered up to the Gentiles, will be mocked, treated shamefully, and spit on.

³³ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'

³³ They will scourge and kill him. On the third day, he will rise again.”

³⁴Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.

³⁴They understood none of these things. This saying was hidden from them, and they didn’t understand the things that were said.

³⁵Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.

³⁵It happened, as he came near Jericho, a certain blind man sat by the road, begging.

³⁶Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.

³⁶Hearing a multitude going by, he asked what this meant.

³⁷Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.

³⁷They told him that Jesus of Nazareth was passing by.

³⁸Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁸He cried out, “Jesus, you son of David, have mercy on me!”

³⁹Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁹Those who led the way rebuked him, that he should be quiet; but he cried out all the more, “You son of David, have mercy on me!”

⁴⁰Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:

⁴⁰Standing still, Jesus commanded him to be brought to him. When he had come near, he asked him,

⁴¹'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'

⁴¹ “What do you want me to do?” He said, “Lord, that I may see again.”

⁴²Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'

⁴²Jesus said to him, “Receive your sight. Your faith has healed you.”

⁴³Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.

⁴³Immediately he received his sight, and followed him, glorifying God. All the people, when they saw it, praised God.