1Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.
1A good name is more desirable than great riches, and loving favor is better than silver and gold.
2Rikas ja vaene kohtuvad, Issand on loonud need mõlemad.
2The rich and the poor have this in common: Yahweh is the maker of them all.
3Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.
3A prudent man sees danger, and hides himself; but the simple pass on, and suffer for it.
4Alandlikkuse ja Issanda kartuse tasu on rikkus, au ja elu.
4The result of humility and the fear of Yahweh is wealth, honor, and life.
5Okkad ja paelad on valeliku teel: kes jääb neist eemale, hoiab oma hinge.
5Thorns and snares are in the path of the wicked: whoever guards his soul stays from them.
6Juhata poiss ta tee peale, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!
6Train up a child in the way he should go, and when he is old he will not depart from it.
7Rikas valitseb vaeste üle ja laenaja on laenuandja ori.
7The rich rule over the poor. The borrower is servant to the lender.
8Kes külvab ülekohut, lõikab viletsust ja tema viha vits saab otsa.
8He who sows wickedness reaps trouble, and the rod of his fury will be destroyed.
9Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale.
9He who has a generous eye will be blessed; for he shares his food with the poor.
10Aja pilkaja ära, siis lakkab riid, lõpeb tüli ning teotus!
10Drive out the mocker, and strife will go out; yes, quarrels and insults will stop.
11Kes armastab südamepuhtust ja kelle huuled on armsad, selle sõber on kuningas.
11He who loves purity of heart and speaks gracefully is the king’s friend.
12Issanda silmad valvavad tunnetust, aga ta kummutab petise sõnad.
12The eyes of Yahweh watch over knowledge; but he frustrates the words of the unfaithful.
13Laisk ütleb: 'Väljas on lõvi. Tapab mind viimaks keset turgu.'
13The sluggard says, “There is a lion outside! I will be killed in the streets!”
14Võõraste naiste suu on sügav haud: keda Issand on hukka mõistnud, see langeb sinna.
14The mouth of an adulteress is a deep pit: he who is under Yahweh’s wrath will fall into it.
15Meeletus on seotud poisi südamesse, aga karistusvits saadab selle temast kaugele.
15Folly is bound up in the heart of a child: the rod of discipline drives it far from him.
16Kes rõhub viletsat, et rikkaks saada, ja kes annab rikkale, sellele tuleb vaesus.
16Whoever oppresses the poor for his own increase and whoever gives to the rich, both come to poverty.
17Pööra kõrv ja kuule tarkade sõnu ja pangu su süda tähele minu tundmist:
17Turn your ear, and listen to the words of the wise. Apply your heart to my teaching.
18sest see on armas, kui sa neid eneses säilitad, kui need kõik su huultel on valmis.
18For it is a pleasant thing if you keep them within you, if all of them are ready on your lips.
19Et Issand võiks olla su lootus, selleks ma õpetan täna sind, just sind.
19That your trust may be in Yahweh, I teach you today, even you.
20Kas ma ei ole sulle kirjutanud kolm korda nõuandeid ja teadmisi,
20Haven’t I written to you thirty excellent things of counsel and knowledge,
21et õpetada sulle tõde, tõe sõnu, et võiksid vastata oma läkitajale tõe sõnu?
21To teach you truth, reliable words, to give sound answers to the ones who sent you?
22Ära riisu viletsat, sellepärast et ta on vilets, ja ära rõhu vaest väravas,
22Don’t exploit the poor, because he is poor; and don’t crush the needy in court;
23sest Issand lahendab nende asja ja röövib nende röövijailt hinge.
23for Yahweh will plead their case, and plunder the life of those who plunder them.
24Ära pea sõprust vihastujaga ja ära käi läbi raevutseva mehega,
24Don’t befriend a hot-tempered man, and don’t associate with one who harbors anger:
25et sa ei harjuks tema viisidega ega valmistaks püüdepaela oma hingele.
25lest you learn his ways, and ensnare your soul.
26Ära ole nende seas, kes kätt löövad, kes hakkavad käendajaks võlgade eest!
26Don’t you be one of those who strike hands, of those who are collateral for debts.
27Kui sul ei ole, millega maksta, miks peaks võetama su voodi su alt?
27If you don’t have means to pay, why should he take away your bed from under you?
28Ära nihuta igivana piirimärki, mille su esiisad on seadnud!
28Don’t move the ancient boundary stone, which your fathers have set up.
29Kui näed meest, kes oma töös on tubli, siis on ta koht kuningate, mitte alama rahva teenistuses.
29Do you see a man skilled in his work? He will serve kings. He won’t serve obscure men.