¹Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Aasafi laul.

¹Sing aloud to God, our strength! Make a joyful shout to the God of Jacob!

²Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus, hüüdke rõõmuga Jaakobi Jumala poole!

²Raise a song, and bring here the tambourine, the pleasant lyre with the harp.

³Alake kiituslaulu, lööge trummi, pange hüüdma kannel ja naabel!

³Blow the trumpet at the New Moon, at the full moon, on our feast day.

⁴Puhuge pasunat noorel kuul, täiskuu ajal, meie pidupäeval!

⁴For it is a statute for Israel, an ordinance of the God of Jacob.

⁵Sest see on määrus Iisraelis ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.

⁵He appointed it in Joseph for a testimony, when he went out over the land of Egypt, I heard a language that I didn’t know.

⁶Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.

⁶“I removed his shoulder from the burden. His hands were freed from the basket.

⁷'Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.

⁷You called in trouble, and I delivered you. I answered you in the secret place of thunder. I tested you at the waters of Meribah.” Selah.

⁸Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres.' Sela.

⁸“Hear, my people, and I will testify to you, Israel, if you would listen to me!

⁹'Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!

⁹There shall be no strange god in you, neither shall you worship any foreign god.

¹⁰Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!

¹⁰I am Yahweh, your God, who brought you up out of the land of Egypt. Open your mouth wide, and I will fill it.

¹¹Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!

¹¹But my people didn’t listen to my voice. Israel desired none of me.

¹²Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.

¹²So I let them go after the stubbornness of their hearts, that they might walk in their own counsels.

¹³Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.

¹³Oh that my people would listen to me, that Israel would walk in my ways!

¹⁴Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!

¹⁴I would soon subdue their enemies, and turn my hand against their adversaries.

¹⁵Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.'

¹⁵The haters of Yahweh would cringe before him, and their punishment would last forever.

¹⁶Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.

¹⁶But he would have also fed them with the finest of the wheat. I will satisfy you with honey out of the rock.”

¹⁷Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.